Natsionalism Natsionalism ehk rahvuslus on ideaalne maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine mis keskendub rahvuslusele. Natsionalistid pooldavad riiki, kus on ainult üks rahvas vastandina paljurahvuslikele riikidele. Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses.
abtissidena või valitseja abikaasana. Varakeskaja esimene suur kultuuriline ärkamine Euroopas oli Karl Suure riigis 8.-9. sajandil. Keskne teadlane Karl Suure õukonnas oli York'i linnast Inglismaalt pärit Alcuinus, kes tegeles kalligraafia ja grammatikaga ning kelle säilinud tekstid on kohati selgelt homoseksuaalseid kirgi väljendavad (avalikult mõistis Alcuinus homoseksualismi küll hukka). Kirjandus, nii usuteaduslik, ajalooalane kui poeetiline, oligi tähtsaim kultuurivorm. Maalikunst väljendus eelkõige miniatuurides ehk väikestes illustratiivsetes piltides raamatuteksti kõrval. Oluline oli ka arhitektuur. Euroopa hakkas taas väheheaaval jõukamaks muutuma ja ehkki aadlike jaoks jäid veel ilust olulisemaks lossi kindlustatus, siis kirikud keskendusid juba oma uhkuse väljanäitamisele. Tuntuim arhitektuurimälestis tollest ajast on Palatini kabel Aachenis (prantsuse
palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine SOTSIALISM liikumine, mis pooldab võrdset ühiskonda ja leiab, et töölised peaksid osalema riigi juhtimises RESTAURATSIOON vana võimupoliitika taastamine SOVINISM - rassi-, soo- või mingi ingimgrupi üleolek
2 · Vähenõudlik vee keemiliste omaduste suhtes. · Kiirekasvuline · Talvel ei toitu · Aitab korrastada elukeskkonda ( tiigi või muu veekogu ), vähendada veesisest taimestikku. · Karpkala liha on väga maitsev ja tervislik. Levik looduses. Looduslik levila jaguneb kaheks: läänepoolseks, mis hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi ja idapoolseks, mis hõlmab Ida- ja Kagu-Aasia. Sasaani kultuurivorm, karpkala, on levitatud kogu maailmas parasvöötmepiirkondadesse. Eestis kasvatatakse alates 1893. aastast. Klimaatilistel põhjustel on karbikasvatus osutunud võimalikuks ainult Lõuna-Eestis. Looduslikus veekogus on karpkala eelistatuimaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Joonisel karpkala looduslik leviala. Sigimine. Suguküpseks saab karpkala 4-5 aastaselt, isaskalad aasta varem kui emaskalad.
loominguline, reeligioossete sugemetega, usundiline, ühtekuuluvus, pedagoogiline, õpetuslik, ajaloosäilituslik,mitmekülgne, traditsiooniline, arenev, teisenduv nt pop-kultuuri..... 1 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Ja miks? rahvapärimuslik, pedagoogilisus, loomulikult leviv ehk kavandamata, institutsiooniliselt kontrollimata levik, meelelahutuslik, kultuurivorm, alati muutuv ja arenev, ’’orgaaniline eluvorm’’ 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 2 Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki)
inimese tema haiguse korral ajutiselt maha jätta või hoopis temast lahkuda ja sellega surma kaasa tuua. Järk-järgult kujunesid kõik need arusaamad, mis muutsid ümbritseva maailma hingestatuks. Me nimetame seda animismiks. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli samuti oluline kasvatustegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müüt on üks tähtsamaid märksõnu maailmakultuuris üldse. Ent müüt pole üksnes algeline, ajalooliselt esmane kultuurivorm. Ta pole nimelt ka tänapäeval kusagile kadunud, ta on igavene. Nüüdisajal oleme samuti hädas müütidega, mis meile justkui kuskilt kõrgemalt peale surutakse. Näiteks hakkame me kõik kes rohkem, kes vähem uskuma seda, mida meile päevauudistes räägitakse. Tegelikult me ei tunneta ju massimeedia kaudu sündmust ennast, kuuleme vaid jutustust selle kohta, seega müüti. Kuid tänapäeval ei omanda müüt iialgi niisugust jõudu kui
demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Liberalism - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Natsionalism - Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. KÜSIMUSED Kuidas muutis tööstusrevolutsioon poliitilist olukorda, millised uued poliitilised voolud kerkisid esile 19.-20. saj., miks ja millised olid nende nõudmised? Tööstusrevolutsiooniks hakati nimetama ajajärku, mil Suurbritannias toimusid eriti suured muutused ja vabrikutes hakati kaupade tootmiseks kasutama auru jõudu. Eurotentrism, imperialism, sotsialism, konservatism, liberalism, natsionalism.
poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast nn. Weimari vabariigi langemist üles NSDAP liidri Adolf Hitleri poolt juhitav totalitaarne Kolmanda Reichi riik (1933-1945). Fasism- Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist, mis tavaliselt nendega ei piirdu. Nimetatakse vahel ka rahvussotsialismiks jms. Natsionalism- Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvuslus pooldab rahvusriiki kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Enamik rahvuslastest usub, et riigi piirid peaksid üldiselt kattuma rahvuse asuala piiridega. Antisemitism- juutide vihkamine või eelarvamused juutide suhtes. Hitleri Saksamaal oli antisemitism riigi ametlik poliitika, mille käigus toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).
Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil (Indoeurooplaste müüdid ja jumalad), Puhvel (Võrdlev mütoloogia) 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. vt eelmisi küsimusi 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? vt 2. Allegooriline mütoloogia on keele ja kunsti kõrval iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid, enamus
õigustab ühiskondlikke norme. Müüt on ühteaegu diakrooniline kui ka sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müütidel kindel ülesehitus 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele. Inimene on sümbolistlik loom, mütoloogia on iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks, müütilised ettekujutused, kombed, rituaalid kujunevad alateadvuslikult uue elukogemuse vastandumisel traditsioonilsega. Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel, müütides toimub ajalooliste tegelaste, kangelaste jms jumalikustamine. Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada. 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Valitseb ühiskonda, neil on rohkem ressursse. Subkultuur väheste (enamasti mittepriviligeeritud) inimeste hulgas levinud. Igasugune vähemusgrupi kultuur, mis eristub enamuste kultuurist. Kontrakultuur vastandub domineerivale kultuurile. Põhiline tunnus ongi aktiivne vastandumine domineerivale kultuurile enamasti massi- või kõrgkultuurile. On põhimõtteliselt subkultuuri alaliik. RAHVUSKULTUUR Kõige tuntum kultuurivorm, kõige sagedamini räägitakse sellest, kui mõeldakse kultuuridest. Klassikaline rahvuse teooria Johann Gotfried Herder (1744-1804) (rahvus avastatakse selle teooria järgi, see on olnud koguaeg olemas), ütles: Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu. Rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvused on ürgsed moodustised (on eksisteerinud ammusest ajast peale). Rahvuse keskne tunnus on keel. Igal rahvusel on oma unikaalne rahvavaim (psühholoogiline ühtsus).
Seda sai mana abil taltsutada. Põhjus võib olla ka inimese analoogias loodusega. Müüdid pajatavad inimeste üleelatud kogemustest. Tol ajal elasid inimesed nii müütilises kui ka reaalses maailmas. Oli olemas nagu kaks erinevat maailma ( reaalsust ), milles elati. Kuid need mõlemad maailmad olid inimese jaoks reaalsed ja nende vahel ei tohtinud olla vastuolusid. Mütoloogia on müütide kogum, kuid sellisel ajal elavale inimesele ole see igapäevaelu tarvilik kultuurivorm. Selle abil tunnetati maailma, säilitati ja anti edasi olulisi inimkogemusi. Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks ,,...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi
Seda sai mana abil taltsutada. Põhjus võib olla ka inimese analoogias loodusega. Müüdid pajatavad inimeste üleelatud kogemustest. Tol ajal elasid inimesed nii müütilises kui ka reaalses maailmas. Oli olemas nagu kaks erinevat maailma ( reaalsust ), milles elati. Kuid need mõlemad maailmad olid inimese jaoks reaalsed ja nende vahel ei tohtinud olla vastuolusid. Mütoloogia on müütide kogum, kuid sellisel ajal elavale inimesele ole see igapäevaelu tarvilik kultuurivorm. Selle abil tunnetati maailma, säilitati ja anti edasi olulisi inimkogemusi. Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks ,,...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi
Seda sai mana abil taltsutada. Põhjus võib olla ka inimese analoogias loodusega. Müüdid pajatavad inimeste üleelatud kogemustest. Tol ajal elasid inimesed nii müütilises kui ka reaalses maailmas. Oli olemas nagu kaks erinevat maailma ( reaalsust ), milles elati. Kuid need mõlemad maailmad olid inimese jaoks reaalsed ja nende vahel ei tohtinud olla vastuolusid. Mütoloogia on müütide kogum, kuid sellisel ajal elavale inimesele ole see igapäevaelu tarvilik kultuurivorm. Selle abil tunnetati maailma, säilitati ja anti edasi olulisi inimkogemusi. Müüt oli nagu inimese üks mõtlemise vorme, mis oli maagiline ja üleloomuliku iseloomuga. Näiteks väge ja jõudu võis olla loomal, puul, vaimul, hingel jne. Uku Masingu arvates oli inimesele vajalik vaim selleks „...kelle pääle ta võib enam-vähem kindel olla... Õigemini on nad ta liitlased... Nad on üleloomulikud ja üleinimlikud ainult tingimisi, ainult seepärast, et nad ei viibi
annaabi.ee 
