tarbijate huve. Toodete kilohind, toote tegelik kasulikkus. Demograafiline keskkond: Rahvaarv, sooline jagunemine, haridustase, leibkondade suurus. Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisgea suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi seisukohalt. Vähenenud traditsiooniliste perede hulk. Kultuurikeskkond: Suhtumine iseendasse, teistesse, organisatsioonidesse, ühiskonda, loodusesse, universumi. Subkultuuride olemasolu (inimestel ühised huvid, käituvad sarnaselt.) Kultuurivoolud: hipid, biitlid. Tehnoloogiline keskkond: Kõige võimsam väliskeskkonna mõjur. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. Penitsiliin, sülearvutid. Tuumapomm, närvigaas. Tehnoloogiliste muutuste kiirenemine: Ettevõtted, kes uue tehnoloogiaga ei kohanenud pidid toodete valmistamisest loobuma. Tehnoloogia elutsükkel jäänud aina lühemaks. Suured teadus- ja arendustöö eelarved: Suured investeeringud. Koostööd ülikoolidega. Väikeste arenduste kontsentratsioon:
Koos vägivaldse liitmisega NSVL koosseisu algas Eestis kultuuri nõukogustamine ja laialdane kommunistlik propaganda: haridusasutustes alustati NSVL ajaloo, vene keele ja kommunistliku ideoloogia kohustuslikku õpetamist. Massiliselt levitati nõukogude autorite eesti keeled tõlgitud teoseid. Põlu alla sattusid senised “kodanlikud” ja “mandunud” kultuurivoolud ning soositi nõukogude võimu ja selle liidrite ülistamist igasugustes vormides. Hävitati varasemaid kultuuriväärtuseid (nt purustati mälestussambaid), keelati osa kirjandust ning suleti isetegevuslikke seltse. Kultuuritegelased, kes ei läinud uute võimude kiitmisega kaasa, sattusid põlu alla ja pidid loometööst loobuma või represseeriti. NSVL alustas Eestis repressioone juba koos okupatsiooni algusega
annaabi.ee 
