Roomlased ei püüdnud kuskil peale suruda oma kombeid, usku ja kultuuri. Majanduse ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte rühma: ida- ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Levis kreeka keel. Lääneprovintsid- Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- jäid oma arengutasemelt Roomale alla. Rooma oli neile kui kultuuritooja. Ladina keel. Latifundrumid- orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Ühiskonna üldilme Rikkamad elasid linnades ning korraldasid ümberkaudset elu. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel tihedasti seotud. Roomlased hindasid kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel sattusid nad aga suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombed ja uskumused. Seisused
Poliitikas vajalik ladina keel ja rooma tavade tundmine - romaniseerumine. Jagunesid kahte rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) ja lääneprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika). Idaprovintsid muistse kultuuri, jõukate linnade, arenenud majandusega. Peamine kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad. Vähene romaniseerumine. Lääneprovintsid jäid arengutasemelt Roomale alla (vaid Põhja- Aafrikas foiniikia päritolu kõrgkultuur). Rooma - kultuuritooja. Suuremad linnad alles Rooma ajal. Peamine ladina keel. Ulatuslik romaniseerumine. Idas väiketalupojad, läänes peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused - latifundiumid. Esialgu toodang müügiks, hiljem isemajandavad. 4. Ühiskond ja eluolu Vallutatud aladel sood. linnade teket. Linn = tsiviliseeritud elu. Kreeka kultuuri mõjud. Seisuslik ühiskond. Kõrgeimad senati-aristokraadid. Järg. ratsanikuseisus - algselt hobusega roomlased, hiljem lihtsalt seisusemärge
Octavianus võttis Rooma võimu alla ka Egiptuse. · Octavianus e Augustus - tema valitsemisajal hakkas majandus õitsema. Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes viis järk-järgult ellu oma plaanid ning hoidis ka rahvaga häid sidemeid. · Idaprovintsid - muistse kultuuri, jõukade linnade ja arenenud majandusega maa. Kreeka kultuur oli väga suur mõjutaja. · Lääneprovintsid - jäid arengutasemelt Roomale alla. Roomlased etendasid kultuuritooja rolli. Vahemerest eemal oli läänepiirkondades põllumajanduslik iseloom. Ühiskond ja elu · Perekond ja kasvatus - perekonnapea oli mees ja talle kuulus piiramatu võim. Lapsed õppisid isa käe all. Algul hariti praktiliselt, kuid üha rohkem pöörati ka tähelepanu vaimsele harimisele. · Aatrium - traditsioonilise rooma elamu keskmine osa, mida ümbritsesid magamistoad ja millel oli lahtine katus, et päike sisse paistaks.
Sai nüplit. Kaks aspekri: Seondumine jumalannadega ja peksasaamine Hermes- Neist kolmest enim austatud. Väga kompleksne jumaö- Herm e piiritulp. Piiritulp markeeris territooriumi.Fallosekuju. Võidukas territooriumi märgistamine. Karjuste jumal ja karjade viljakus. Oinakandja. Rändurite jumal ja sealt edasi jumalik sõnumitooja. Ta on ka piiride ületaja. Ühelt poolt elu ja surma piirid. Hingesaatja, nende teejuht allilma- psychopompos. Ta on ka kaval, varas ja petis. Ta on ka jälle kultuuritooja. Tiivulised sandaalid Põhimüüt Homerose oodisHermesele. Seal ta varastas pm vastsündinun poisina karja, ta leiutas lüüra ja ohvritalituse lõi ka. Apollon sai endale lüüra Hermeselt. Hellenismi ajastus seostati teda Trismegistosega, müstika jms. Ka Thotiga sestati. Hermesel oli ka poeg, üks paan (kitsejalgne tegelane). Paani ema võis olla ka Penelope. Paan oli koobastes austatav jumalus, selline looduslik tüüp. Ka Hermes oli rohkem maal ja kohalikul tasemel. Apollon
Usundilised jutustused · Müüt lugu algaegadest, kui maailm polnud veel selline nagu praegu. Enamasti räägivad kuldsest/ heast ajast (paradiisist väljaajamine) Antropoloogilised seletavad ära inimese tekkimise.Teoloogilised seletavad ära jumalate tekkimise. Trickster mütoloogiline tegelane paljudes indiaanlaste lugudes, kes on ülimalt potentsikas, enamasti loomakujul; ta on toonud teadmisi näiteks laste kasvatamisest; kultuuritooja; võib olla pirtsakas ja teha halba järelemõtlematusest; kohati moraliseerivad õpetuslood; enamasti koomilised. · Muistend kaasajale lähemal, sageli meile tuttavad inimesed või seotud nt puudega · Memoraat kellegi jutustus oma mütoloogilisest läbielamisest · usunditeade Müüte hakati Kreekas kirja panema siis, kui neisse väga enam ei usutud. Taara ehk Tharapita saarlaste jumal
välisilme ja kreeka keelel põhinev kõrgelt arenenud kultuur. Ladina keel levis idas suhteliselt vähe, piirdudes peamiselt vaid riigivalitsemise ja õigusemõistmisega. Seevastu lääneprovintsid – Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika – olid enne rooma vallutust enamasti suhteliselt vähem arenenud. Üksnes Põhja-Aafrikas oli juba Kartaago hiilgeaegadest alates levinud foiniikia päritolu kõrgkultuur. Mujal etendasid roomlased tahes-tahtmata kultuuritooja osa. Suuremad linnad tekkisid siin alles rooma vallutuse järel ja omandasid seetõttu algusest peale roomaliku ilme. Peamise kõnekeelena levis linnades ladina keel. Nii romaniseerusid lääneprovintsid idaprovintsidest märksa enam. Küllalt suurel osal neist aladest (Prantsusmaal ja Hispaanias) kõneldakse tänapäevani ladina keele baasil kujunenud romaani keeli. Samal ajal levis tsivilisatsioon lääneprovintsides idaprovintsidega võrreldes kõigest hoolimata suhteliselt pinnapealselt.
annaabi.ee 
