Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab
Rahvastiku tulude tase Õlletöötlemise maksupoliitika Tarbija nõudluse muutus Vajalikke ressurside hinnad joon. 3 Majanduslikud faktorid 3. Sotsiaalsed tegurid Rahvastiku kasvu määr Elanike sugu ja vanus Haridustase Kultuuritase 4. Tehnoloogilised tegurid joon. 4 Sotsiaalsed Õlletehase uute tehnoloogiate tekkimine faktorid ja arendamine joon. 5 Tehnoloogilised
ja Väke-Aasia põliselanikud 4. a) sõjategevus peaaegu a) valitses kuningas a) pidev sõjategevus puudus b)kuninga kõrval oli b) kuninga kõrval oli preester sõjapealik c) sõjaväe puudumine c) eliitkaardiväga, hobused 5. a) ühiskonna- ja a) lineaarkiri a) kultuuri tase oli madal kultuuritase oli kõrge b) minoiline tsivilisatsioon b) kõneldi kreeka keelt (kõrgkultuur) b) pole teada, mis keelt kõneldi, ei saadud tekstidest aru Egiptlaste ja heebrealaste erinevused ja sarnasused Erinevused: · Kirde-Aafrika · Vahemere idarannik · u. 3000 a eKr · u. 1000 a eKr · Valitsejal piiramatu võim · Valitsejal piiratud võim
Selle lahingu võitsid Karl Martelli väed ja alistaisd araablased. Kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase ja aarablaste võimu laienemine oli peatatud. 5.Arutlege karolingide renessassi tähtsuse üle Euroopa kultuuriloos. 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine, Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase. 6.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi välispoliitikat. Põhjendage oma valikut. Chlodovech, kuna ta vallutab Gallia(Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. 7.Mis tähtsus on Verduni lepingul Euroopa ajaloos? Pärast kolmeaastat kodusõda jagasid Karl Suure pojapojad suurriigi omavahel Verduni lepinguga kolmeks. Idapoolse osa sai Ludvig Sakslane, läänepoolse osa sai Charles Paljaspea ka keskmise vanim vend Lothar. Esimesest sai hiljem Saksamaa
1613 Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll)
Karl Suur, kes elas aastatel 742 814, oli 751. aastal Frangi riigi kuningaks pühitsetud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi sai tolleaegne valitsetedünastia omale nimeks Karolingid. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olevat olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 paavast Leo III poolt Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju jne. Ta pidas end otseselt Rooma keisite järeltulijaks ja nimetas end
Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur on 751. aastal kuningaks saanud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi nimetatakse uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi meieni säilinud. Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid
Ülikoolides venekeelne õpe. Asuti survestama kohalikke ajalehti. Mõned liiga rahvuslikud ajalehed keelati hoopis. Asutati ajalehti, mis kannaksid venelikke ideid edasi. Hakati kontrollima ajalehtedesse minevat infot. Takistati seltside tegemisi, tihtipeale ei antud nende asutamiseks isegi luba. Venestamine kukkus suurel määral Eesti- ja Liivimaal läbi. Vene keele kõnelejate hulk küll suurenes, kuid inimesed ei muutunud venelasteks. Kannatas rahvuslik liikumine ning kultuuritase (näite- ja lauluseltside tase langes tohutult). Positiivseks küljeks oli see, et Baltisakslaste võim nõrgenes. Villem Reiman ja Jaan Tõnisson kujunesid uueks põlvkonnaks. Villem Reiman pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Edendas üle Eesti karskusliikumist, kus jätkus eestimeelne tegevus. Rõhutas põllumajanduse tähtsust eestlaste jaoks. Oli väga venestamise vastane ning üritas rahuslust edendada.
Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Keiser pidas lugu kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, kuid lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Hindas kõrgelt kirjasõna tähtsust ja laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju. Karl Suur laskis koguda suulises traditsioonis tuntud vanu kangelaslaule, aga Ludwig I Vaga hävitas need.
majapidamist Loss suur majapidamiskeskus Koguti andamit Bürokraatlikult korraldatud lossimajandus Kreetapärane olme Arvatavasti austati mitmeid jumalaid ja jumalannasid Erinevused Kõrgem ühiskonna- Madalam ja kultuuritase ühiskonna- ja Sõjakate joonte kultuuritase puudumine Sõjakad, sõjalise Kindlustamata üleoleku lossid saavutamine Loss oli linna sees Egeuse mere Losside eesotsas piirkonnas
See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega. Skulptuur, näited? Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. KAROLINGIDE VÕIM Püüti leida eeskuju Roomast. 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine. Kultuuritase oli madal. Kirjaoskajaid mõni tuhat. ARHIDEKTUUR Sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis püstitati lossikabel. San Vitale kirik eeskujuks. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Sambad on toodud Itaaliast. Valitsev kirikutüüp basiilika. Sarnaneb varakristlike basiilikatega. Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng. 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus.
3. Neil oli kõige rohkem sõjaväge. 6. Mooses päästis juudid 12. saj. eKr. (Toimus RAMSES II ajal) 4. Hetiidid ei vallutanud kogu Vana-Baülooniat, vaid tegid ainult 7. 10 saj. eKr. Sai alguse juutide riik, ühendamiseks läks mitmeid sõdu, riigi vallutamisretki. lõi TAAVET (ta oli I kuningas.) 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia aladelt. 8. Peale teda oli Saalomon, teda peeti väga targaks. (kahe naise ja lapse jutt) 6. Talupojad olid sõltumatud = vabad inimesed. Ta ehitas riiki edasi. Ta ehitas üles JERUUSALEMMA 7. Neil olid rahvakoosolekud. 9. Jumal oli JAHVE ( 1 jumala usk MONOTEISM) 8. Ühiskonnas arengut ei toimunud
piirkonnas. 1. Hetiidi riik oli Vana-Babüloonia riigiga üheaegselt. 5. Olulisim linn oli KARTAAGO. 2. Piigi juht oli kuningas. 6. Kartaago hoidis kaubandust oma kontrolli all. 3. Neil oli kõige rohkem sõjaväge. 4. Hetiidid ei vallutanud kogu Vana-Baülooniat, vaid tegid ainult vallutamisretki. 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia JUUDID aladelt. 6. Talupojad olid sõltumatud = vabad inimesed. 1. 1500 eKr. Jõudsid nad Kaananimaale 7. Neil olid rahvakoosolekud. 2. Seniitidest kujunesid juudid (heebrealased) 8. Ühiskonnas arengut ei toimunud. 3. ANTISEMITISM – juudivastased (kuritegelik) 9. 1200 eKr
3) Maal jäid paljud põllud sööti tööjõupuuduse tõttu 4) Toiduainete puudus 5) Inflatsioon 6) Sõdurite paigutamine garnisondides 7) Raudteetrantsport häiritud 8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest'' 1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus) 1917 Märts, Eesti reformid 1917 Oktoober, Kommunistide reformid - Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati - Kehtestavad diktatuuri, range tsensuur
Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikud ja kiviriste, mille reljeefid kujutavad endast parimad osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid. 751. a. sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike, kelle poja Karl Suure järgi nim. uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik
kujunemist, ühtse eesti kirjakeele levikut (raamatud, ajakirjad ) ja rahvuslike suurürituste korraldamist nagu näiteks laulupeod. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Jõudsalt hakkas kerkima ka kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Hakkas kujunema ka eestikeelne koolivõrk. Mille tulemusel sai 1917.a. eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Peale kultuuriliste eelduste on väga tähtsal kohal ka majanduslikud eeldused: talude päriseksostmine ehk talupojast sai oma talu peremees, kiire tööstuslik areng kus Eesti oli Vene impeeriumi arenenuim osa, linnade eestistumine - järjest rohkem tekkis linnadesse eestlastest
Templi sein oli mustast kivist, mis oli araablastele pühamast püham. Mekas käis palju palverändureid, et avaldada austust araabia jumalatele ja ka mustale kivile. Palverändurid ostsid Mekast palju kaupa ja seega tõid nad palju kasu Meka kaupmeestele. Araabia kultuur Araablased võtsid alistatud rahavastelt nii mõndagi üle. Kultuurid sulasid omavahel tervikuks. Kõiki ühendas islami usk ja araabia keel. Kogu kultuuri nimetataksegi kokku araabia kultuuriks.Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Arhidektuur Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Araablased olid palju üle võtnud bütsantsi ja pärsia ehituskunstist.Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad.
ligi kümnendiku. Peaaegu 2/3 elanikkonnast oli hõivatud põllumajanduses. Juhtivateks tööstusharudeks kujunes: tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus. Valitsevaks said aktsiaseltsid ja osaühingud. Eesti tööstusesse investeerisid Vene, Saksa, Pr, Belgia, sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti kapitali osa oli tagasihoidlik. Eesti soodne asend Ida-Lääne transiidis oli tähtis industrialiseerimisel, samuti eestlaste suht kõrge kultuuritase ja töömoraal. Tähtsal kohal olid ka Tallina ja Narva impordisadamad ning Pärnu ekspordisadam. Eesti rahvaarv kasvas 19. saj lõpuks 985 000-le. Linnad eestistusid. Suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu. Kultuuriline murrang 19. saj II poolel toimus eestlaste kultuuris murrang. Senise talupoegliku rahvakultuuri kõrvale tuli rahvuslik kirjakultuur, tekkis eesti kirjandus, teater ja kujutav kunst. Valitses rahvusromantiline suund. Haridus levis laialdaselt
oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem. Norra elanikkond koosnes põhilisel kaluritest ja talupoegadest. Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhteliselt iseseisvuse. 15.Kirjelda Bütsantsi riiki ! (kus, millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm) Bütsants = Ida- Rooma riik 395-1453. Keisril piiramatu võim. Õukond suur ja uhke, palju ametnikke, Elanikkonna põhiosa talupojad. Linnades käsitöölised ja kaupmehed. Kuulus keiser Justinianus. Kultuuritase väga kõrge. 16. Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana ! 17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik ? Oleg vallutas 882 Kiievi ja sai vürtsiks = Vana Vene riigi algus 988 võttis Kiievi suurvürts Vladimir Bütsantsist vastu ristiusus. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik ? kiievi vürtsid jagasisd surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni. Seda soodustas ka
sõjaväe teenistus tuleb boikoteerida; valdadesse miilits, õlle-ja viinavabrikud tuleb sulgeda. Bürgermusse koosoleku otsus- 17.oktoobri manifest tuleb teoks teha; sõjaseadus tuleb kaotada; poliitilised süüdlaseda tuleb vabastada; nõuti kõrgete rentide alandamist; nõuti alko. joogi müügikohtade sulgemist; Revolutsiooni tähtsus- loodi esimesed erakonnad ja ametiühingud, jõudsalt kerkis rahva haridus- ja kultuuritase. 6. Eesti kahe revolutsiooni vahel: Esimene maailmasõda ja Eesti: sõja mõjud Eestile (sõjandus, majandus, rahvuslik liikumine) Poliitilised olud : Jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilsed meeleavaldused olid keelatud, enamik revolutsioonipäeval tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti. Enamlased haarasid põrandaaluse juhtimise enda kätte. Peale revolutsiooni ei olnud Vene impeerium enam endine kuna
kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Seega saab sihikindla tegutsemise iseseivsuse saavutamise eeldusteks tuua rahvusliku haritlaskonna kujunemine, ühtse eesti kirjakeele levik (raamatud, ajakirjad ), rahvuslike suurürituste korraldamine (laulupeod, vanavara kogumine jne. need tugevdasid eestlaste eneseteadvust), aktiivne seltsitegevus, hakkas kujunema eestikeelne koolivõrk ja eriti tähtis, et 1917.a. sai eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Need on eelkõige
Venemaale siirdunud eestlased : sattumine vene kultuurikeskkonda ja segaabielud soodustasid eesti haritlaste venestumist. Eestlaste venestamisel nende denatsionaliseerumise mõttes kukkus läbi. Vene kultuuri ja haridust küll omandati ja tarbiti,aga venelasteks saada ei tahetud. Valitsuse brutaalsed venestsuaktsioonid üksnes tugevdasid vastupanu ja soodustasid konsolideerumist. Lõik A. Möller-Zakomelski kirjast Ministrite Nõukogude esimehele P. Stolõpinile : ,,...vene elanikkonna kultuuritase on madal, nagu nähtub kirjaoskamatuse suurest protsendist, mis ületab krai kõigi teiste rahvaste vastava näitaja.Vene elanikkonna ühiskondlik mõju tuleb tunnistada võrdseks nulliga./---/ Hiljaaegu läks suur hulk lätlasi ja eestlasi õigeusust luteri usku,millega katkes nende viimane side venelastega. Selle kurva nähtuse põhjuseks on vene vaimulikkonna nõrk koosseis (eriti maal), tegevusetus, laiskus, ebapiisav
Kliendid sõltub äri edu Tarnijad sõltub materjalide kvaliteet ja kohaletoimetamine Regulaatorid kontrollivad või mõjutavad organisatsiooni tegevust Strateegilised liitlased organisatsioonid, kellega koostöö 2) Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna tegureid ja kirjelda neid. Rahvusvahelised ülemaailmsed arengusuunad Majanduslikud krediidi saamine, töötasu suurus, inflatsioon, rahvamajanduse kogutoodangu muutus Sotsiaal-kultuurilised elanike kultuuritase, demograafiline seisund, religioossus, haritus, eetika Poliitilised-õiguslikud seadusloome ehk mis lubatud või keelatud Tehnoloogilised tehnoloogia tase 3) Nimeta kaks organisatsiooni keskkonda iseloomustavat tegurit ja iseloomusta neid. Keerukuse määr palju on sarnaseid/erinevaid mõjureid (mida keerukam seda rohkem võimalusi ja ka probleeme) Muutlikkuse määr keskkonnamõjurite muutmumise/püsimise määr.
Igal aastal tuli ühe kuu paastuma. Päeval ei tohtinud ei süüa ega juua. Kord elus peaks käima Mekas palverännakul. Muhameedlased ei kartnud surma, sest koraanis oli kirjas, et Allah on kõik juba ära määranud enne inimese sündi. Inimese saatus olevat kirjutatud inimese pealuule. Kui islamiusuline langes võitlusel uskumatutega, siis oli kindel, et inimene pääseb paradiisi. Araabia kultuur Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehtivad igasugused geomeetrilised kujundid. Kaliifidele ja teistele tähtsatele tegelastele rajati uhkeid paleesid.
algharidus peab olema kohustuslik Igaühe kohustused: 1.seadusekuulekas käitumine 2.elu- ja looduskeskkonna hoidmine JÄTKUSUUTLIKKUSE EESMÄRGID 1. Heaolu kasv 2. Ökoloogiline tasakaalustus 3. Ühiskonna sidusus 4. Kultuuri elujõulisus STAATUSE KUJUNEMINE ÜHISKONNAS · Sotsiaalne stratifikatsioon- inimeste järjestumine kihtidesse sõltuvalt nende objektiivsetest (seonduvad tegevusaladega) ja subjektiivsetest (väärtushinnangud ja kultuuritase) parameetritest · Sotsiaalne straatum- sarnaste majanduslike, kulturistlike, sotsiaalsete ja poliitiliste võimalusega inimeste grupp · Sotsiaalne staatus- inimese positsioon konkreetses kogukonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest · Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või inimgruppide liikumine staatusliku hierarhia skaalal üles või kõrvale
infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: Revolutsiooniline liikumine Eestis saavutas aasta jooksul üha kasvanud pingete õhkkonnas oma kõrgpunkti 1905. aasta sügisel. Oktoobris toimunud ülevenemaalisest poliitilisest üldstreigist võttis Eestis osa üle 20 000 tööstustöölise ja raudteelase, s.o. kolm neljandikku nende üldarvust. 16
eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905. aastal tegutses Eestis üle500seltsi ja ühistu 6 KARISTUSSALK 1905. AASTA REVOLUTSIOONISÜNDMUSTE AJAL EESTIS 1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks
2. Saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe hertsog Alba juhtimisel. Hukati palju inimesi, repressioonide eest pageti Saksamaale. 1576. a. kuulutasid Holland ja Zeeland end esimestena Hispaaniast sõltumatux. Hiljem veel 5 riiki. 1581. a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, hahati nimetama Hollandiks. Lõunaosa jäi Hispaania võimu alla. 16. Saj. Lõpp ja 17. Algus oli Hollandi kuldajastu-alamkihtide kõrge elatustase, suur asustustihedus, Hollandi laevastik väga suur, kõrge kultuuritase. Ususõjad Prantsusmaal- Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. Usulisi pigeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus 1)Bourbonid-toetasid protestante 2) Guise'id-toetasid katoliiklasi 3) Valois'id-toetasid mõlemaid. Henri Bourbon toetas protestante. 1572- Pärtliöö-Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati.
märksa avaramat kultuuriruumi. Saanud alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt, levis uus romantiline vaim kiiresti ka Lääne-Euroopast väljapoole. Samaaegselt sakslase Heine ja prantslanna George Sandiga, koguni varem, jõudsid loomeküpsuseni venelased Puskin ja Lermontov, poolakas Mickiewicz ja ameeriklane Cooper. Pärast pikka seisakut hakkasid romantismis elavnema kirjandus ja kunst Lõuna-Euroopa maades (Hispaanias, Itaalias). Muidugi tuleb arvestada, et rahvaste erinev kultuuritase andis romantismile kõikjal iseomase värvingu. Ida-, Põhja- ja Lõuna-Euroopa, aga ka Ameerika maailmajao nooremates rahvuskultuurides säilis romantismiski tugev valgustuslik kallak. Seetõttu esines sealsetes kirjandustes harva nii põhjalikku maailmatüdimust ja pettumust inimmõistuse viljades nagu näiteks prantsuse esimesel tähtsal romantikul Chateaubriand'il või seejärel Byronil. Lootus oma rahvuslikke kultuure üles ehitada ja usk õiglase võitluse tähendusse tõi neisse
keel,vaenlased-germaanlased,bulgaarlased,araablased,türklased,konstantinoopol453 türklaste võimualla,talupojad olid vabad,sõjaväe kohuslased,maksid makse,õigeusu kirik(pea patriarh),1054suur kirikulõhe-ristiusu kirik jagunes lääne-euroopa katoliku ja ida-euroopa õigeusukirik,keisrite ja paavstide võitlus võimu üle;pühapilt e. ikoon,kirillitsa e. slaavitähestik,kõrgem haridus-/kultuuritase,enamus mkäisid koolis.VANA-VENE RIIK-taani ja ungari aladel, elasid ida-slaavlased soomlased varjaagid,algkodu Dnepr jõe ääres,862 kutsuti valitsema varjaagipealik Rjurik,882vürst Oleg vallutas Kiievi,988vürst Vladimir võtab vastu bütsantsi õigeusu,11saj killustus vürstiriigiks millest tähtsamad olid Novgorod ja Vladimir-Suzdal.ISLAM-Prohvet Muhamed(570-632)-kirjaoskamatu kaupmees Mekast,kuulutas suuliselt,610-esimene ilmutus,622põgenemine Mekast-moslemite
Peter Senge süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühise visiooni loomine, meeskondlik õppimine. 8. Organisatsiooni keskkond a. Makrokeskkond Koosneb rahvusvahelistest (kõrgtehnoloogia areng, arengud Elis, globaalne keskkonnakaitse jne), majanduslikest (finantsvahendite kättesaadavus, inflatsioon, riiklik palgapoliitika, maksud, tõõtus), sotsiaal-kultuurilistest (elanike kultuuritase, demograafiline seisund, religioon, haridustase, hoiakud/väärtused ühiskonna), poliitilistest (mis on lubatud, mis on keelatud) ja tehnoloogilistest (teaduse saavutused, arengud ja tulevikusuunad) teguritest. b. Mikrokeskkond Koknurendid, Kliendid, Tarnijad, Regulaatorid, Strateegilised liitlased c. Sisekeskkond Juhtimine, töötajad, kultuur. Eesmärgid, Struktuur (org ülesehitus jne), Ülesanded, Tehnoloogiad, Inimesed
7) Kirjelda araabia kultuuri Araablaste võimu alla oli sattunud mõningaid maid. Näiteks Süüria, Egiptus, Pärsia ja Kesk-Aasia. Nad ei surunud oma kombeid ja tavasid peale, kuid mõningaid asja võtsid neilt üle. Araablaste võimu all sulasid eri rahvaste kultuurid omaette tervikuks. Kõiki ühendas Islami usk. Kuigi oli palju mittearaablasi , kirjutati enamasti araabia keeles. Seda kõike nimetati Araabia kultuuriks. Islamimaade kultuuritase oli pikka aega kõrgeim Lääne- Euroopast. Samal ajal, mil Euroopasteadus ja kultuur kiratses, linnad jäid tühjaks ja võimsamadki feodaalid elasid süngetes ja ebamugavates linnustes, õitses araabia maades käsitöö ja kaubandus, arenes teadus ning ülikute elu möödus niisuguses luksuses, milles läänes unistada ei osatud. Ehituskunst. Vahest oli kõige uhkemad ehitised islami pühakojad- Mosee
õiguslik seisund Kultuurid sulasid pole täpselt teada. omavahel Tähtsat osas tervikuks. Kõiki mängis nende ühendas islami usk elus usk. ja araabia keel. Kogu kultuuri Asteekid oli imetataksegi pärimuse järgi kokku araabia rännanud kultuuriks. Mehhiko Islamimaade kiltmaale kultuuritase oli kaua Lääne- põhjapoolestest Euroopast palju mägedest. kõrgem. Araabias Texoco järve õitses käsitöö, äärde rajasid nad kaubandus, teadus oma tulevase ja luksus. pealinna Kõige olulisemad Tenochtitlani. ehitised Araabias Võtsid omaks ja vallutatud Kesk-Ameerika maades olid kõrgkultuuri. islamiusuliste Elanikud olid pühakojad allutatud rangele moseed.
Impordi ja ekspordi vahe kaetakse sisserändajate poolt kaasa toodud kapitali, välisjuutide annetuste, turismilt saadavate tulude ning pikaajaliste sise- ja välislaenude arvel. Haridus Hariduse edendamine on iidsetest aegadest olnud juudi ühiskonna tähtsaimaks ülesandeks. Eesmärgiks on seatud anda oma kodanikele maksimaalselt kõrgetasemeline haridus. Iseseisvusaja alguses kujunes probleemiks riiki sissesõitnud inimeste väga erinev kultuuritase ning paratamatult tuli luua uut laadi pluralistlik haridussüsteem. 3-5 aastaste laste jaoks on nii riigi kui ka eralasteaedu, 5-ja 6-aastastel on lasteaias käimine kohustuslik. Aastast 1978 kehtib koolikohustus 16.eluaastani. Peale riiklike koolide on erakoole,araabiakeelseid ja religioosse süvaõppega koole ning füüsiliste ja vaimsete puuetega laste koole.Kõrgharidus on tasuline ning riigis on seitse ülikooli,
aastatuhande lõpul edasi teistesse piirkondadesse. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 9 3.4. Tsivilisatsioonide kujunemine: Tsivilisatsiooniks (e kõrgkultuuriks) nimetatakse kõrgetasemelise põllumajanduse ja käsitööga hästi korraldatud ühiskonda, kus on ka kõrgelt arenenud kultuuritase. Tsivilisatsioone jagatakse: - Primaarne (e esmane) tsivilisatsioon - kõrgkultuur, mis on välja kujunenud teistest piirkondadest sõltumatult, oma sisemise arengu tulemusena. - Sekundaarne (e teisene) tsivilisatsioon - kõrgkultuur, mis on välja kujunenud primaarse tsivilisatsiooni naabruses, saades sellelt mõjutusi. Primaarsed tsivilisatsioonid olid: PIIRKOND JÕGI AEG
makrokeskkond. 13. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. o Paikkonna kultuurilised põhiväärtused, majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. o rahvusvahelised (ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid, EL laienemine, keskkonnakaitse), o majanduslikud (rahvamajanduse kogutoodang, krediidi saamise võimalused, keskmine töötasu,inflatsioon), o sotsiaal-kultuurilised (kultuuritase, demograafia, haritus, eetika), o poliitilised ja õiguslikud (valitsuse otsused, seadusandlus), o tehnoloogilised (tehnoloogia tase). 14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? o Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. o Konkurendid (võisteldakse klientide pärast), o Kliendid (nendest sõltub äriedu),
864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno piiskopkonna ja Esztergomi piiskopkonna asutamisega eemaldusid poola ja ungari kirik saksa mõju alt. Slaavlaste riigid üritasid luua oma iseseisvat kirikut (autokefaalne peapiiskopkond e patriarhaat). Makedoonia dialektil põhinev slaavi keel sai nii kiriku kui ka Balkani ja idaslaavlaste kirjakeeleks Ristiusu vastuvõtmisega tõusis slaavlaste kultuuritase ja see aitas kaasa ka eri rahvaste kokkusulamisele. Hoolimata lõhenemisest roomakatoliku (lääneslaavlased) ja kreekakatoliku (idaslaavlased) riikideks, kuuluvad slaavlased alates ristiusustamisest siiski Euroopa kultuuriruumi. Slaavlaste levik Taanlased, rootslased ja norralased olid normannid e. viikingid. Põhjala rahvaste laienemine teistesse riikidesse sai alguse ülerahvastatusest, võitlushimust, seiklusejanust ja
Ressurssid võivad olla iseloomult sellised, et nad mõjutavad objekti väliselt, kuulumata tema seesmisse struktuuri. Sel juhul suurendab subjekt oma mõju sellise astmeni, et objekt hakkab mõjuallika poole tõmbuma või temale alluma. Sotsiaalsete suhete vallas võivad taoliste väliste faktorite rolli mängida paljud inimese olemise ja vaimse elu tegurid: aastaaeg, maastiku reljeef, kellaaeg, hommik/õhtu, ilmastik jmt. Samuti relvastus, raha, kaubad, kultuuritase jne. Ressursse võib liigitada nt. Looduslikeks, majanduslikeks, sotsiaalseteks, vaimseteks, politiilisteks jne. Resssursse võib jaotada ostensiivseteks (hästi nähtavad, lihtsasti mõõdetavad, kaalutavad, järjestatavad nt. Raha, relvad, inimressurssid) ja teleoloogilisteks (sageli märkamatud, nt. Isiklikud sidemed, intriigid, varjatud korruptsioon). Eriti oluline poliitikas on, et subjekt tunnetab
· Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla. d) Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus): · Tagati kõrge elatustase ka alamkihile. · Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid merepinnast madalamal asuvaid põlde. · Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik kokku. · Kõrge kultuuritase, eriti maalikunst Rubens Rembrandt. · 1609 a. tunnistas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust. 2. Anglikaani kiriku võit Inglismaal: a) Katoliikluse taastamise katsed: · Mary Tudor ("Verine Mary") Henry VIII tütar 1. abielust, oli katoliku kasvatusega. · Paavst tunnistati jälle Inglise kiriku peaks, ligi 300 protestanti hukati. b) Elisabeth I (1588-1603): · Henry VIII tütar 2. abielust, kes taastas anglikaani kiriku.
esilekerkimine. 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti- vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. Tallinna vaade Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andsid tooni rahvuslus ja sotsialism. Rahvusliku liikumise sees eristus 20
1) Linnas kitsad tänavad, majad ehitati üksteise kõrvale lähestikku 2) Linna ümber kõrge ja tugev müür 3) Linn tihedamalt rahvastatud 4) Linn antisanitaarsem mustus, haiguste kiirem levik 5) Linnas kirjaoskus levinum 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? 1) Araabia numbrid 2) Suur muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" 3) Maakaardid 4) Tegeleti astronoomia ja astroloogiaga 5) Kultuuritase oli Lääne-Roomast algseltki kõrgem 6) Sammaste ja kuplitega moseed UUSAEG. 1. Mõisted: Humanism- inimese ja inimlikkuse väärtustamine Renessanss- Hakati uuesti hindama antiikaega ja eemalduti religioonist inimkesksema maailmapildi poole (ilmalikkus, antiikkultuur, humanism, taassünd) Reformatsioon- Laiemas tähenduses kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine; kitsamas tähenduses usupuhastus ehk ristiusu puhastamine eri sajanditel ladestunud
Vasakul on vanaitaalia traditsioonide kohaselt ehitatud osa, mille keskuse moodustab aatrium; paremal liitub sellega kreeka eeskujudel teostatud osa , milles keskel on peristüül. Majad olid algul ühe-, hiljem ka kahekorruselised. Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku. Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil. Tuha alt välja kaevatud Pompei põhjal võib öelda, et heaolu ja kõrge kultuuritase ei piirdunud ainult suurlinnadega, vaid ulatus ka tagasihoidlikesse Itaalia linnakestesse (Vaga 1999: 111-112), (Kõiv 2006: 162). Pärast Pompei vallutamist Sulla poolt jätkus ehitustegevus pisut teistsuguses, enam roomalikus vaimus. Materjalina ei tarvitatud enam tuffi, vaid peamiselt travertiini. Sisekonstruktsioonis asus inkrustatsioonistiili asemele perspektiivne arhitektuuristiil (Vaga 1999: 112).
esiaeg - ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. tsivilisatsioon nim. Kõrgkultuuriks, mis on kõrgetasemeline põllumaj. Käsitööga hästi korraldatud ühiskond (kõrgelt arenenud kultuuritase) vaarao piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg), vaarao oli sõjaväe ülemjuhataja, preester ja seadusandja püramiid - on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Giza püramiidid - on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus. Püramiidide hulgas on Menkaura, Hafra ja Hufu Suur püramiid.
karoling Antiikkultuuri ristimine (Elbe jõel). ja piiride väärtustamine nn Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja "karolingide renessanss" mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). 3. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. a. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: · Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. · Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. b. Koolide rajamine: · Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. · Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. c. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. d. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine. e. Karl Suur ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks
Väliskeskkond – muud maailm, mis jõutab organisatsiooni. Väliskeskkond jaguneb makro- ja mikrokeskkonnaks. Makrokeskkonna moodustavad: Rahvusvahelised tegurid – ülemaailmsed arengusuunad (EL´i laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine jne) Majanduslikud tegurid – on seotud krediidi saamise võimalustega, minimaalne ja keskmine töötasu suurus, inflatsioon ja SKP muutused Sotsiaal-kultuurilised tegurid – elanike kultuuritase, religioossed iseärasused, haritus, eetilised tõekspidamised jne. Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seonduvad seadusloomel (mil lubatud, mis keelatud) Tehnoloogilised tegurid – näitavad tehnoloogia taset Mikrokeskkonna moodustavad: Konkurendid Kliendid – kõige olulisemad äri edu mõjutajad Tarnijad – neist oleneb ka materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt
II. Kosmogoonilised jumalad Olid väga tähtsad ja tunti kogu Egiptuses Olid tavaliselt inimesemoodi 9 Hinduism Arv üle 900 milj (maailmas III koht) Levik India (üle 700 milj) Bangladesh Nepaal Kanada USA Suurbritannia 500 000 Lõuna-Aafrika Vabariik Sümboolika: Püha silp OM [aum] Tekkimine: Induse kultuuri rajasid ligikaudu 2500 eKr draviidid. Nende poolt rajatud kultuuritase oli kõrge U 1500 eKr tungisid Indiasse loodest sõjakad aarjalased Viimased tõid kaasa oma religioosse maailmakäsitluse, seega on hinduism välja kujunenud kahe religiooni kokkusulamise teel Hinduismi kujunemine toimus kolme etapiliselt: VEEDADE BRAHMANISM HINDUISM USKUMUSED 9 saj pKr 9.1 Veedade periood
P (political) ehk poliitilised: x Seadusandluse areng x Maksuseadused x Keskkonnakaitset puudutavad seadused x Valitsuse erilised soodustused E (economical) ehk majanduslikud: x Hind, millega on võimalik saada krediiti x Minimaalse ja keskmise töötasu määr x Pärast esmatarbekaupade ja eluaseme eest tasumist elanikkonnale jääv raha x Inimeste rahakulutamise tase x Inflatsioon x Rahvamajanduse kogutoodangu kasv S (social) ehk sotsiaalsed: x Kultuuritase (tooted, mida tavatsetakse osta) x Demograafiline seisund (tooted kindlatele vanuserühmadele; tööjõuga kindlustatus) x Religioossed iseärasused (tooted, mille tarbimist religioon keelab või soodustab) x Haridustase (kutseoskustega tööjõu olemasolu) x Eetilised tõekspidamised. T (technological) ehk tehnoloogilised: tulenevad tehnoloogia arengutasemest riigis. The PESTLE Analysis
Olid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti relvajõud. Loss kujutas endast suurt majapidamise keskust. 1100 eKr hävis Kreeka doorlaste sissetungi tõttu. Mükeene per. pärineb lin.kirja B tahvlitel jumalannade ja jumalate nimesid, nt Zeus, Hera, Athena jne. Tume ajajärk u. 1100-800 eKr:Kreeta-Mükeene kultuuri häving, doorlaste sissetung, rahvaarv vähenes. Kreekas algas rauaaeg. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Egeuse meri muutus Kreema sisemereks. Kultuuritase langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele, kiri ununes. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr, 800-500 eKr:taas hakkasid ilmnema tsiv. põh. tunnused. Uuteks keskusteks said linnad. Nüüd kerkis esile aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Hakkasid kujunema linnriigid, võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kaubavahetuse areng, laialdane väljaränne Vahemere ja Musta mere äärde(kreeklaste kolooniad)
Organisatsiooni sisetegurid - inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. 5. Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Paikkonna kultuurilised põhiväärtused, majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. 1. rahvusvahelised (ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid, EL laienemine, keskkonnakaitse), 2. majanduslikud (rahvamajanduse kogutoodang, krediidi saamise võimalused, keskmine töötasu,inflatsioon), 3. sotsiaal-kultuurilised (kultuuritase, demograafia, haritus, eetika), 4. poliitilised ja õiguslikud (valitsuse otsused, seadusandlus), 5. tehnoloogilised (tehnoloogia tase). 6. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. 6. konkurendid (võisteldakse klientide pärast), 7. kliendid (nendest sõltub äriedu), 8
Praktiliselt iga inimest on võimalik vabastada alkoholikirest, kasutades õiget lähenemisviisi, arvestades patsiendi pärilikku eelsoodumust ja väliseid tegureid ning ka tema paranemissoovi. Tuleb silmas pidada asjaolu, et seoses suurte muutustega, mis on inimeste elus aset leidnud viimase aastakümne jooksul Eestis, on esile kerkinud palju alkohoolikuid, kes omavad väga kõrget kultuuri- ja haridustaset. Mida kõrgem on patsiendi kultuuritase, seda märkimisväärsem on raviarsti isiksuse roll ning seda vähem on vaja kasutada ravimpreparaate. Selliste haigete ravimisel tuleb vältida tugevatoimeliste ravimite kasutamist. Sellistel juhtudel osutuvad arsti arsenalis vajalikemateks üldtugevdavad vahendid ja sõnaga mõjutamine.(Grossmann 2003) Tavaliselt tegeleb alkoholi- ning sellega seonduvate probleemide raviga psühhiaater - arst, kes on saanud sõltuvusprobleemide alal vastava väljaõppe. Enamus psühhiaatreid võtab vastu
annaabi.ee 
