Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks
dünaamilisus ja mängulisus Aastad 19861995 Kultuur ja poliitika olid tormilised ja sündmusterohked Eestis algas laulev revolutsioon Alates 1990.aastate teisest poolest Eesti elu stabiliseerus 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariik 1994.aastal pandi alus Eesti Kultuurikapitalile Murranguaeg Murrang kirjanduses algas umbes 1986.aastal Kõigepealt luules, proosas 1990.aasta paiku Samal ajal hakkas kirjanduse tähtsus kultuuritarbimises langema Langust kajastab trükiarvude kahanemine Suurenes järsult raamatunimetuste arv Juurde tuli uusi kultuuriajakirju (Vikerkaar) Vikerkaar oli tähtsuselt teine kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis Kõiv, Kauksi Ülle, Jan Rahman jt) Need kirjanikud panid aluse võrukeelsele kirjanduse taassünnile Rühmitus Hirohall 19881991. Kuulusid Kauksi Ülle, Sven Kivisildnik,Valeria
Tsensuur-riiklik järelvalve ajalehtede ja raamatute üle President- rahva poolt valitud riigijuht Balti Liit- Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola hõlmav leping , kus osalejad pidid osutama kallaletungi ohvritele abi Neutraliteet- erapooletus Maareform- ümberkorraldus majanduses mis asendas väiksemad suurmajapidamised väikemajapidamistega Kõrgkultuur- moodne, euroopalik käitumine mida viljelesid elukutselised kojad Rahvakultuur- olukord kus rahvas osales nii kultuuritarbimises kui ka kultuuriloomes Kultuurautonoom ja Kultuurikapital- ühing mis jagas stipendiume ja preemiaid loovisikutele ja toetas kultuuriasutusi ja ettevõtmisi etaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president Kes olid, mida tegid? J. Laidoner – endine sõjavägede ülemjuhataja, teostas 12. Märtsn 1934 sõjaväelise riigipöörde J. Poska- endine välisminister ja eesti delegatsiooni esimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule J
haritlaskond langes ideloogilise terrori ohvriks, mis tähendas nende aktiivse loometegevuse piiramist. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline taastumine Kultuuritarbimine ja massiteave. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahvamajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. Taastus laulupidude traditsioon. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma. Haridusolud. Õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Maailma ja eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7- klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kooliharidus
Kultuuritarbimine ja massiteave- Isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poolel hakkas tekkima kõrgkultuur. Loovharitlased astusid kultuuriellu, toimus linnastumine ja rahva haridustaseme üldine tõus, samas ka materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas ka massiteabevahendite (ajakirjanduse, raadiolevi ja televisioon) ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Kiriku koht ühiskonnas Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati, kogudustel tuli nende eest küllaltki kõrget hinda maksta. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Võeti kasutusele surnuaiapüha. Ilmalikud matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde. Ateistliku propaganda eesmärk oli kujundada vaenulikku, ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Haridusolud Kooliõpetuse tase langes. 1970
Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Kultuuritarbimine ja massiteave Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel, selle kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poole taandus isetegevusharrastus kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti raadio maht, 1955.aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkonlikeks väljaanneteks. Maakultuuri hääbumine Maaelanike elujärje paranemine võimalda ka neil senisest rohkem käia linna kultuuriasutustes (teater, kino, kunstinäitus). Maarahva seotus oma vanavanemate kodukohaga nõrgenes, kuna maaelanikkond muutus liikuvamaks, kes siirdus elama
haritlasi, kelle läbimurre toimus 1960. aastatel. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem. Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. Rahvuskultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlaste aktiisus ja oma kultuurielu korraldamine. Eestlased viisid läbi isetegevusharrastusi, mis tähendas pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma kõrgkultuuri ees. Jõuliselt kasvas ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonileheks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Ajakirjandus, Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tegid ka nendes tingimustes tänuväärset tööd, tuues kätte uudiseid Eestist ja mujalt NSV Liidust. Muidugi laiendasid need inimeste silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Tallinnas
eestlaste aktiivsus. Jätkati rahva- ja seltsimajades koss käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline rahvuskultuur taandume kõrgkultuuri ees. See oli tingitud uue haritlaskonna põlvkonna esile kerkimisest, linnastumine, rahva haridustaseme üldine tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Kahjuks oli kõik ikkagi tsensuuri all. Massiteave vahendas edasi ka propagandat. xxxi. Maakultuuri hääbumine Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Suuremates maaasulates hakkas juurustama linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi.
- Panso mängis ka filmides (Näitleja Joller) - Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia, mis on mõeldud noorte andekate EMTA Lavakunstikooli lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks - Hakati viljelema dzassi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis - Massiline isetegevusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees - Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises kasvas - Kodust kultuuritarbimist iseloomustas tehnifitseerimine: osteti raadioid, telereid, magnetofone - Makulatuuri hääbumine 1970. aastad, 1980. aastate II pool pessimism, süvenev venestamine. Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung. Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri"
põlvkond haritlasi. *Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlaste aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. *Rahva kultuuriaktiivsuse ilmekaimaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni, populaarseks sai rahvatants ja taastus laulupidude traditsioon. Suursündmuseks kujunes 1947 toimunud üldlaulupidu. *Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio (ER) saatemaht. 1967 lasti käiku ka ,,Vikerraadio" ja ,,Stereoraadio". *1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile. *Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus, ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid.
sajandil) industrialiseerimine (19.sajandil) või revolutsioonid toovad endaga kaasa olilisi nihkeid ühiskonna sotsiaalses truktuuris. Need nihked peegeldavad ka poliitiliste jõudude suhete ja vahekordade muutustest. Nii on ka Eesti sotsiaalses struktuuris taasiseseisvumise järel toimunud tõsiseid nihkeid, mille tulemusena on nõukogudeaegne, suhteliselt homogenne (väikeste erinevustega sissetulekutes, haridusvõimalustes, kultuuritarbimises, reisivõimalustes) sotsiaalne struktuur asendunud ühiskonnaga, kus valitsevad teravate piiridega sotsiaalsed erinevused. Muutusi sotsiaalses struktuuris põhjustasid eelkõige muutused omandisuhetes, tööhõives, töö tasuvuses. Kõik need nihked ühiskonnaelu korralduses kajastasid Eesti sotsiaalses struktuuris. See on ilmekalt kajastunud valimiseelses võitluses. Huvigrupid Sotsiaalse grupi liikmeid iseloomustab sageli (kuid mitte alati) ühesugune hoiak
ettevalmistus (professionaalne ja haridus); 32 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Elu- ja tegevuskohast tulenev ebavõrdsus tsentrumi ja perfeeria erinevusest tulenevad erinevused hariduses, informatsiooni kättesaadavuses, kultuuritarbimises, töötasudes, tutvustes, maailmapildis, ühiskonnanägemuses jne; Kihistumise süsteemid- Orjanduslik süsteem Kastisüsteem Seisuslik süsteem Klassisüsteem Ebavõrdsus tervises Tervis on ainulaadne ressurss, mis on täisväärtusliku elu eeltingimus ning oluline indiviidi ja ühiskonna valikuvõimalusi edendav tegur (Sen 2000). Tervist võib pidada peamiseks inimõiguseks ja kõigil peaksid olema ühetaolised võimalused
ei pidanud püüdlikult tõestama, et nad on nn. nõukogude inimesed · Kultuurielu iseloomustas tunduvalt vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikasutused, uued väärtushinnangud ning ideaalid · Hakati viljelema dzässi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis · Massiline isetegvusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees · Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises · Kodust kultuuritarbimist iseloomustas alates 1960. aastatest süvenev tehnifitseerimine: osteti järjest rohkem raadioid, telereid, magnetofone · Maakultuuri hääbumine 3. Pessimism, süvenev venestamine 1970. aastad ja 1980. aastate I pool · Tugevnes kultuuride administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur · Taas tõusis päevakorda ideoloogilise võitluse loosung
või privilegeeritud haridus, kõrgelt väärtustatud professionaalsed oskused, kõrgetasemeline ettevalmistus (professionaalsus ja haridus), professionaalne tulemuslikkus, produktiivsus või vastupidi. Elu- või tegevuskohast tulenev ebavõrdsus – tsentrumi ja perifeeria erinevustest tulenevad erinevused hariduses, informatsiooni kättesaadavuses, kultuuritarbimises, töötasudes, töö- hõives, tutvustes, maailmapildis, ühiskonnapildis jne. Sotsiaalne ebavõrdsus on oma olemuselt hüvede ja ressursside erinev jaotus inimeste, pere- kondade ja gruppide vahel, tegelikult ka territooriumi ja riikide järgi. Rikkuse ebavõrdne jaotumine ühiskonnas on üks püsivamaid inimmaailma seadusi, mis ei küsi riigist ega ajastust. Juba suur klassik Pareto uuris erinevaid rahvaid ja riike eri ajastutel