TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10
taluvaid kultuureredist,sibulat jne.Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 35 kuud, sel ajal levib looduslikult okasmets.Suvi on lühike ja jahe,talv on pikk ja külm.Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju nt:rukist,kaera ja otra,kartulit ja köögivilja,lina ja rapsi.Soojas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood kuus või rohkem kuud.See periood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi,nagu hiliseid teraviljasorte sh. riisi ja maisi,sojauba,päevalille.Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima.Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada.Haritava maa kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.Mullad on viljakas,ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.Kasvatat. puuvilju,viinamarju,oliive,tsitruselisi jne
1800-500 a ekr Asustusüksus-maakasutuse ja haldusjaotuse väikseim vorm,neoliitikumis ja pronksiaja algul küla või üksiktalu Rahvasterännuaeg-keskmise rauaaja periood,eestis 450-550 a pkr Eelviikingiteaeg-keskmise rauaaja periood,eestis 550-800 a pkr Viikingiaeg-noorema rauaaja periood,eestis 800-1050 a pkr Hilisrauaaeg-noorema rauaaja periood,eestis 1050-1200 a pkr Avaasula-kindlustamata asustatud koht 1.Küttimine, korilus, kalapüük. 2.Hakati pidama koduloomi,hakati kasvatama kultuuritaimi(nisu,hernes,oder jne),õpiti tundma ja kasutama metalle,metsade asemel-põllu-ja karjamaad. Kontaktvõrgustikud ja kaubasuhted.Nooremal pronksiajal tihedad suhted skandinaavia ja idapoolsete metsavööndite inimestega.Mere tagant toodi pronksi,pronksesemeid,sai mõjutusi matmiskombestik.Vilgas kaubavahetus eesti kindlustatud alade ja skandinaavia võimukeskuste vahel.Rooma rauaajal suhted lõuna pool.Import-läti,leedu,ida-preisi alad,tugev mõju ehtevormidele.Võimalik et
- Levik: Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa 3. Parasvööde (jaguneb kolmeks) - Jahe parasvööde - Põllumajandusega tegelemine vähetasuv (okasmetsad) - Kasvatatakse: teraviljad (rukkis, oder), köögivili, kartul - Levik, Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa - Mõõdukas parasvööde - Võimalik kasvatada vaid teatud kultuuritaimi - Levik: Lääne- ja Kesk-Euroopa, osa Ida-Euroopast, Eesti - Soe parasvööde - Agroklimaatiliselt maailma hinnatuim piirkond - Kasvatatakse: nisu, mais 4. Lähistroopika - Kasvatatakse: viinamarjad, tsitruselised - Levik: Vahemere ümbrus, Lõuna-Ameerika lõunaosa, USA - California jne 5. Troopiline - Väga ebasobiv - kõrbekliima
geneetiliselt identne. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Näiteks paljunevad samblikud rakise tükikeste abil. On olemas risoomid, mugulad, sibulad, varte või lehetükkide abiga. 5. Miks paljundatakse mitmeid kultuuritaimi üksnes vegetatiivselt? Sest mittesuguline vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. 6. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? Prokarüoodid, seened, protistid ja paljud taimeliigid (samblikud, katteseemnetaimed). Lk. 73. Mitoos- rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoos tagab organismi kasvamise ja haavade, vigastuste paranemise.
* Mandriline külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud, lühike vegetatsiooniperiood (lühike kevad, varane sügis) tagab selle, et tööd peab tegema ära hästi kiiresti. * Kaug-Ida Mussoonvaldkond põllukultuurid kannatavad põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal suve lõpul ja sügisel rohked sademed. · Soe parasvööde kuuekuune või isegi pikem vegetatsiooniperiood, võimalik kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi (hilised teraviljasordid, riis, mais, päevalill, sukrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad) * Parasniiske valdkond üsna viljakad ja püsivad mullad, maailma hinnatumaid piirkondi * Kuiv mandriline valdkond viljakad mustmullad, mis kannatavad tuule- ja vee- erosiooni, kuivematel maadel ka sooldumise all. Külm talv, vähesed sademed. Niisutus suvel hädavajalik. (Usa nn. Nisuvööde, Ukraina viljakad alad)
Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad, varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. (Põhja-Ameerika keskosa, Kashastan) 3.2.3 Kaug-Ida mussoonvaldkond- põllukultuurid kannatavad põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal rakendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed. (Jaapan, Ida-Venemaa) 3.3. Soe parasvööde- vegetatsiooniperiood 6 kuud või enam. See võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi, näiteks hiliseid teraviljasorte (riis, mais, päevalilled, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad) 3.3.1. Mereline parasniiske valdkond- üsna viljakate ja püsivate muldadega, agroklimaatiliselt üks maailma hinnatumaid piirkondi. (Prantsusmaa, Kesk-USA) 3.3.2. Kuiv mandriline valdkond- viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumist. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk
Merelises kasvavad peale teraviljade ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud) mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad eeldused piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külmtalv, kahjustab saaki põud. Lühikeste vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga kiiresti. Kaugida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperiood soojalembelisi kultuuritaimi, hiliseid teraviljasorte, riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega. Kuivas mandrilises valdkonnas viljakad mustmullad, kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumisetõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv, vähene sademete hulk. Niisutus kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. nisuvööde ja Ukraina viljakad alad
eestisse lõuna poolt uued hõimud.Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks.Omapärased matmiskombed: maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili,tugevasti kägartatud asendis, põlved vastu rindu surutud ja sageli üks käsi pea all.Nad tundsid juba mõningaid kultuuritaimi ja tegelesid algelise loomakasvatusega.Indoeurooplased.Hakkasid kujunema Balti hõimud- hilisemate leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad.Laensõnad (härg, oinas, hein, hernes, seeme, vagu, kirves) 3.Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg Pronksiaja algus - 3500 a tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed - vanimad pronksriistad odaots ja sirp - - pronksesemed kallid, muretseti vaid kõige vajalikumaid tööriistu (kirveid)
tegelemiseks küllaltki sobiv. Jaapan paikneb parasvöötme ja lähistroopilise kliimavöötmete piiril. Keskmised temperatuurid talvel võivad Jaapani põhja- ja keskosas ulatuda -30°-ni, lõunaosas aga ei lange see tihtipeale alla 0°. Suve keskmine temperatuur on parasvöötmel asetsevatel aladel 16° ja lähistroopilistel aladel umbes 24°. Aastane sademetehulk on Jaapanis peaaegu igal pool 1000 2000 mm. See võimaldab kasvatada Jaapani aladel üsna mitmeid kultuuritaimi. Üks levinumaid neist on riis. Põllumajandusega pole võimalik tegeleda igal pool, kuna paljudes kohtades puudub viljakas ja põlluharimiseks sobiv muld. Jaapan omab küllaltki suurt kapitali põllumajanduse arendamiseks. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture), kes ostab kokku põllumajanduse
annaabi.ee 
