rehkendamist religiooni, saksa keelt, raamatuköitmist. Heinrich Stahl Esimese eesti keele grammatika koostaja Johann Hornung Tegi ladinakeelse eesti keelse grammatika. Johan Skytte kindralkuberner, kes tegi ära ülikooli asutamise töö Tartu Ülikool: · Rajati , kuna see oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. · Asutati 1632. a. · Neli teaduskonda Usu, õigus, arsti, filosoofiateduskond. Vaimuelu Vene aja alguses Baltikum kui kultuurisild: · Venemaa arengusuund Euroopa poole · Balti erikorra tõttu on siinne kultuurimõju sakslastelt. · Samas Saksamaal Balti Saksa mõju puudub, sest siin puudub õukond ja ülikool · Baltisakslased ühed haritumad Vene impeeriumis, suur mõju Peterburis. Luteri kirik Põhjasõja järgselt: · Paljud kirikud sõjas rüüstatud · Koos Balti erikorraga ka õigus luteri kirikule · Rootsiaegse kiriku ja riigi kooslus oli lõppenud, kirikud läksid tagasi aadli
rituaalkeskuse moodustas ristkülikukujuliste kvartaliga areaal, mille sees oli 10 kompleksi (nn Ciudadela), mille puhul on tegemist ehk valitseja residentsidega, mis on rajatud ajaliselt üksteise järel (inkadel oli nt süsteem, et eelmine kuningas ei pärinud eelmise kuninga varandust, seega võis Chimus olla traditsioon, et iga kuningas pidi endale ise laskma ehitada residentsi). Wari riigist võeti Chimus üle terasspõllud ja teedeehituse. Võib öelda, et Chimu riik on otsene kultuurisild Wari riigi ja inkade vahel (kes alistasid Chimu riigi). Inkad Inkad olid väike rahvas, kes rääkisid ketsua keelt. Trminit inka kasutati eelkõige valitseja tähistamiseks. Inkad elasid Titicaca järvest loodes. Nende pealinnaks oli Cuzco juba umbes 12.-13. sajandil. Algselt oli tegemist perifeerse moodustisega, millel ei olnud mingit rolli poliitilistes sündmustes. Pärimuse järgi toimus maaima loomine Titicaca järve ääres. Inkad seostasid end Tiwanacuga kuid
London: The Free Press of Glencoe. NORMET, L. 2004. Sibeliuse kaudu maailma. Tartu: Ilmamaa. OJAKÄÄR, V. 1966. Džässmuusika. Tallinn: Eesti Raamat. OJAKÄÄR, V. 1983. Popmuusikast. Tallinn: Eesti Raamat. OJAKÄÄR, V. 1993. Raimond Valgre. Ühe põlvkonna tragöödia. – Teater.Muusika.Kino. 1, 20–31. OJAKÄÄR, V. 2000. Vaibunud viiside kaja. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. OJAKÄÄR, V. 2003. Omad viisid võõras väes. Tallinn: Ilo. OLESK, S. (koost). 2005. Kultuurisild üle Soome lahe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. O`MEALLY, R. G. (toim). 1998. The Jazz Cadence of American Culture. New York: Columbia University Press. ORA, L. 2007. Tartu üliõpilaste menuka džässorkestri HARVLEK lugu. (Käsikiri) PAALMA, V. (koost). 2006. Sada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel. Tallinn: Rahvusooper Estonia. PAPPEL, K. 2003. Ooper Tallinnas 19. sajandil. EMA väitekirjad I. Tallinn: EMA. PAUL, T. 2008. Ajalugu on meie elu lugu
annaabi.ee 
