Aarnale, kes leidis võimalusi ehituse finantseerimiseks. 24.märtsil 1977.aastal, mil loss pidulikult taas-avati, oli rektoriks akadeemik Boris Tamm ning Taidlejate Maja juhatuse esimehena tegutses Agu Aarna. 1978.aastal vändati "Eesti Telefilmi" poolt värviline 20 minutine muusikafilm "Tudengiloss", kus esinesid kõik TPI taidluskollektiivid ja sõna sai ka professor Agu Aarna. Filmi autoriks oli TPI üliõpilasklubi direktor Olavi Pihlamägi, kes veel tänagi "rauakooli" kultuuririnnet juhib. 1986.aastal - TPI 50.sünnipäevaga seonduvalt õnnestus lossis viia läbi suur kapitaalremont, mis oluliselt parandas lossi siseilmet ning 1998.aastal, TTÜ 80.sünnipäeva aastal, viidi läbi taas lossi noorenduskuur. Tänane Glehni loss on eelkõige tudengitaidluse jaoks. Kuid oma tähtpäevi tähistavad siin ka ülikooli arvukad allüksused. Oma traditsiooniliste õhtutega täidavad lossi ka korporatsioonid ja teised üliõpilasühendused.
varjukülgede ägeda arvustajana (jutustuste sari ka "Noor-Eesti" kultuuri ja kirjanduse üldist «Paised» ja jutustus «Rahvavalgustaja»). Ta on arengut. Ajajärgu kirjanduslikus võitluses 6 etendasid nooreestlased demokraatlikku väljatöötamises tollase modernse ja esteetiliku kultuuririnnet toetavat osa niivõrd, kuivõrd nad kirjanduse baasil. oma tegevuses vastandusid "Postimehe" ringkonnale ja moodustasid selle organiseeritud 14. G. Suits ja ,,Noor-Eesti" luuleuuendus. antipoodi. Nooreestlaste tegevuse üheks ajendiks Luule peamised saavutused ning uuendused oli leppimatus vanameelse "Postimehe" esteetiliste aastail 1905-1916 seotud üksikute võimekate normidega
annaabi.ee 
