on selles, et iga kultuurinähtus tekib maailma ajaloos 1 korra ja 1 kohas ja levib sealt üle maailma. Pm radikaalsemas vormis nii, et maailmas on üleüldse 1 kultuurikolle, kus on kultuurinähtused tekkinud ja üle maailma levinud. Nt muistne Egiptus ja sealt edasi levinud. 2) Saksa-Austria koolkond – Ratzel, Graebner, Schmidt. Koolkond pakkus välja kultuuriringide teooria, st kultuurielemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise üksikult või tervete komplekssidena. Kultuuriringid on määratletud sellejärgi, et kultuurielementidekompleksid on sarnased. Pole 1 rahvas, keda saab eristada omapärase kultuuri kandjana, vaid on kuni 8 suurt kultuuriringi. Nt austraalia põliselanikud on kõige primitiivsemad, nt nende sümbol siiamaani bumerang. 3) Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber. Boase õpilased. Nende teooria e kultuuriareaalide teooria algmõtted on Boase sõnastatud, selle idee on kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kimpudena, mis on natuke sarnane
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm
- üksikud kultuurielemendid levisid hajumise teel, terved kultuurikompleksid aga migratsiooni kaudu. - Näide: jahiodade sarnasus Aafrikas ja Uus-Guineas Kultuur areneb peamiselt migratsiooni kaudu ning tugevamad, kultuuriliselt edenenumad rahvad vallutavad nõrgemad. - progressiidee asemel kultuuri ülekandmine - avaldas mõju hilisematele kultuuriareaalide teooriatele USAs. F. Graebner (1877-1934) - identifitseeris kultuuriringid: - Tasmaania - Austraalia bumerangikultuur - Melaneesia vibukultuur - Polüneesia patrilineaarne kultuur - Mongoolia - Indo-Euroopa - Hamiidi-semiidi kultuurid - hilisemad kultuurid esindavad üha enam arenenud kultuurilaineid, mis hajusid üle Vaikse Ookeani. Difusionistliku mõtte kõrghetk: tema püüdlused luua geograafiliste kultuuriringide tuvastamisele teaduslik alus ning panna paika üksteisega kattuvaid kultuurikihte
kultuurielement saab tekkida ainult 1x! Difusionistlikud koolkonnad: · Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers) kõik on tekkinud muistses Egiptuses / Babüloonias / Hiinas, kust kultuurielemendid on tasapisi üle maailma levinud (üsna etnotsentristlik hoiak). · Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Graebner, Schmidt) kultuuriringide teooria: teooria maailmas on suured piirkonnad, kus on suhteliselt sarnane kultuur ning need moodustavadki kultuuriringid (mida on kokku alla 10). Laenud toimuvad üle kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga. Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal. · Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber) kultuuriareaalide teooria: teooria väiksemad spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid
o Baideuma idee kultuuri hing paneb paika kultuurilkste omaduste paiknemise o 2 maailmavaadet Aafrikas Etioopia maailmavaade (Ida-, Lääne- ja Kesk-Aafrika) ehk karja- ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanematekultus; Hamiidi maailmavaade (Põhja-Aafrika) ehk karjapidamine, jaht, matrilineaarsus, surnute vältimine Fritz Graebner (1877-1934) identifitseeris geograafilised kultuuriringid Wilhelm Schmidt (1868-1954) huvi Aafrika religioonide vastu; arvas, et religioon algas primitiivse monoteismiga; eristas nelja kultuuriringi: o Küttide ja korilaste primitiivne kultuuriring o Esimene kultuuriring ehk põlluharijad o Teisene kultuuriring, tukenes esimese ja teise segunemsiel o Kolmas kultuuriring Kalduvuseks proov leida analooge seal, kus neid tegelikult ei olnud Briti ja muu maailma difusionism:
3.kokkupuudete olemasolu 4.geograafiline lähedus *Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber(Boase õpilased). Kultuuri areaalide teooria. Idee on selles,et kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kihtidena. Põhiline moment kultuuri-ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine . Vanuseareaalide hüpo seisneb selles,et kuskil on tekkinud kultuurikeskus ja see hakkab ringidena levima kultuur. Tekkekoha saame määrata selle järgi, kus on seda kultuurielemendi esinemist kõige rohkem. Kultuuriringid olid hästi suured, kuultuuri areaale võib maailmas olla hästi palju. On võimalik selgeks teha mingi kultuurielemendi algkodu. Pakkus teadlastele palju huvi. Selline lähenemine arenes ka folkloristikas(ajaloolis-geograafiline meetod) Prantsuse sotsioloogiline koolkond Oluline etnoloogia ja antropoloogia teooria mõjutaja. Peamine esindaja on Emil Durkheim. Tema järgi on inimühiskond iseseisva väärtusega reaalne väärtus.
arenema, eemale sellest keskkonnast. Kui tuvastame selle kimbu, siis saab tuvastada mingi kultuuri arengu algpaiga. Kui esineb mingit nähtust vähem on uuem, kui rohkem on uuem.). Idee: kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kimpudena, nii kujunevadki kultuuriareaalid kultuur on sarnane, on palju sarnaseid kultuurielemente. Erinevus kultuuriringide ja kultuuriareaalide vahel: kultuuriringid olid hästi suured; kultuuriareaale võib maailmas olla hästi palju. Ei tehta tohutuid üldistusi. Maailm on täis mikrokultuuriareaale. Ameerika koolkond erinevalt Saksa-Austria koolkondadest tegid välitöid, dokumenteerisid ise kõike. Neil oli lokaalsem fookus, eluline kompetents. Saksa- Austria koolkond tegeles ainult suurte küsimustega - kaudselt, muusemikogude põhjal rekonstrueeriti maailma kultuuride areng.
annaabi.ee 
