Sissejuhatus: Lahemaa rahvuspark Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist
3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, 4) püsielupaigad, 5) kaitstavad looduse üksikobjektid, 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 2. Kaitsealad Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. 2.1. Rahvuspargid Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Seadusega on kehtestatud järgmised Eesti rahvuspargid: 1) Lahemaa Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
mõiste hõlmab nii kultuuri- kui looduskeskkonda ning seda iseloomustab jätkusuutlikkus: kultuuripärand on miski, „mis on pärandatud meile minevikust, mida me mõjutame olevikus ning anname edasi tulevikku“. Kultuuripärand võib olla nii esemeline kui ka mittemateriaalne, see võib olla ka mingi paikkond. Tingimuseks on väärtus(t)e olemasolu (ajalooline, sotsiaalne, teaduslik, meelelahutuslik ja nii edasi) ja needsamad objektidele või nähtustele omistatud väärtused määravad ka kultuuripärandi rolli/funktsiooni ühiskonnas. Kultuuripärand funktsioneerib ühiskonnas peamiselt sotsiaal-kultuurilisel tasandil, aga ka majanduslikul tasandil. Viimase puhul liigitab Kurmo Konsa pärandi majandusliku potentsiaali kultuurilise kapitali nime alla ning jagab pärandi majandusliku väärtuse kaheks. Esiteks mittekasutusväärtus ehk pärandit nähakse väärtuslikuna ka siis, kui seda ei kasutata, aga on soov seda alal hoida tulevikus kasutamise või järeltulevatele põlvedele pärandamise
Kultuuripärandi säilitamine. Sundeksemplari seadus. Kultuuripärand Kultuuripärandi säilitamine Kultuuripärand on rahva ajalooline mälu, põlvest põlve pärandatav informatsioon, mille sisukus ja terviklikkus on üheks rahva identiteedi ja kestmise aluseks. Rahvuslik kultuuripärand piiritleb rahvuse kultuuriruumi, selle seisundi ja arengu iseärasused. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamine on eesti rahva ja Eesti riigi kohus nii oma kui maailmakultuuri ees. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamise kohustuse sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Kultuuripärandi kui terviku järjepidevat hoitust tuleb teostada igapäevaselt ka selle pärandiosa suhtes, millel hetkel ei ole silmanähtavat päevakajalist või poliitilist tähtsust. Erilist tähelepanu vajab hävimisohtu sattunud kultuuripärand ja üha enam digitaalsena tekkiv kultuuriväärtus.
ÖKOTURISM Liis Sommer & Aliis Pai Ökoturism-on loodusturismi liik, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Ökoturism on mõttelaad ja käitumisviis. Pole niivõrd oluline, kuhu sa lähed või milliseid tegevusi reisil harrastad, vaid kuidas käitud ja kuidas mõjutad oma reisiga keskkonda üldiselt ja kohta, kus viibid. Põhilised eesmärgid Ökoturism toetab kohalikku arengut. Ökoturism toetab kultuuripärandi säilimist. Ökoturism toetab looduspärandi säilimist. Ökoturism tähendab reisijate ja ülduse harimist. Enamasti eristatakse mõisteid ökoturism, loodusturism ja säästev turism. Ökoturismi ja loodusturismi oluline vahe on see, et kui ökoturism peab esmatähtsaks sihtkoha igakülgset kaitset ja hoidmist, siis loodusturismi puhul ei pea see nii olema. Säästev turism hõlmab aga kogu jätkusuutlikkusele orienteeritud turismikorralduse, mõned autorid
- kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame - aasta juhtmõtteks on: "Pärijata pole pärandit" (2013. aasta on kultuuripärandi aasta). Kultuuripärand võib olla: vaimne-, maastiku-, Raudtee-, mõisa-, pärandkultuur, muinsuskaitsealad, toidupärand, kohanimed, sõjaline pärand, arheoloogiapärand ja veealune kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi terminiga tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele omaseid ja olulisi kombeid, tavasid, teadmisi ning oskusi. Oleme saanud need pärandiks minevikust, mõjutades neid olevikus ning anname edasi tulevikku. Me elame koos oma
Kultuuripärand , see on kõik meid ümbritsev, mis loodud enne meid või koos meiega. Selleks võib lugeda eelmisel päeval istutatud õunapuud tagaaias, mitmesaja aasta tagust kaluriretke Riia alla või vanaisa kätega ehitatud mehaanilist höövelpinki. Koos mälestustega loovad sellised pisidetailid meie ajajoonel üsna võimsa terviku. Kandes põlvest põlve pidevalt neid mälestusi ning teadmisi edasi, saamegi rääkida kultuuri, kui sellise, pärandamisest. Kultuuripärandi tunnetamine ja mõistmine on oluline nii noortele kui ka vanadele. Selle tundmine annab meile mõista, kuidas meie rahvas tekkis ja arenes, kuidas me jõudsime siiani välja. Oleme läbinud muude rahvastega sarnaseid ajaetappe, põdenud samasuguseid haiguseid ja kannatanud ühtsete türannide all, kuid siiski - oleme erinevad. Meie pinnal on, ajaloolist tausta uurides, juhtunud erakordseid sündmuseid mida mäletatakse üle terve maailma
Muuseum rikastab oma tegevusega kohalikku elukeskkonda, aitab kaasa rahvusliku kultuuripärandi väärtustamisele ja mõtestamisele. Avatud on kaasaegne Tartu ajaloo püsinäitus, toimuvad ajutised näitused filiaalides ja linnaruumis, üritusteprogramm on mitmekülgne ja hariv, uurimistööde tulemused on avaldatud trükistes või on kättesaadavad internetis. Linnamuuseum juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest, kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse õigusaktidest ja põhimäärusest. Tartu Linnamuuseum on Tartu Linnavalitsuse hallatav munitsipaalmuuseum. Muuseumi rahastatakse Tartu linna eelarvest (finantseerimiseelarve ja majandamiseelarve) ning muuseumi poolt taotletud sihttoetustest ning annetustest. Linnamuuseumil on neli filiaali: O. Lutsu Majamuuseum, 19. sajandi Tartu linnakodaniku maja, KGB Kongid ja Tartu Laulupeomuuseum
svg Kultuuriline taust Mõnel pool Tsiilis võib jätkuvalt kohata ehedat põliselanike kultuuri. Maa kesk-lõunaosas elavad indiaanlased maputed; põhjaosa kõrbepiirkonnas ja selle lähistel aga aimarad ja mõned teised väiksemad indiaanirahvad. Vaikses ookeanis asuval Rapa Nui-l ehk Lihavõttesaarel elavad aga polüneesia rahvaste hulka kuuluvad rapanuid. Kokku on põliselanikke ca 800 tuhat ehk ca 4,6% Tsiili rahvastikust. 1999. aastal loodi kultuuripärandi päev Chaili kultuuripärandi austamiseks ja mälestuseks. See on ametlik rahvuspüha, mida tähistatakse igal aastal mais. Muusikatraditsioonid Tsiili muusika on enamasti inspireeritud mitte jumalatest vaid loodusest ja seda esitatakse tavaliselt traditsiooniliste pillidega nagu cultrun, cascahuillad,trutruca ja trompe. Instrumendid Tsiilis kasutatakse väga palju erinevai instrumente. Mõned neist on akordeon, harf, trumm, bandurria ja kitarr.
baltisakslased, eestlastel aga võttis aega kuni nad võõrast omaks võtma hakkasid. Eesti muististe registreerimine sai kampaania mõõtmed 1880ndatel aastatel. 1896. aastaks oli muististe kohta saadud 428 teadet. Ilmus kaks kogumikku ''Muinasaja teadus eestlaste maalt''. 30. detsembril 1918. a ilmus Eesti Töörahva Kommuuni Siseasjade Valitsuse ''Kultuuriajalooliste ja kunstiväärtuslike esemete kohta'', millele tuginedes määrati alates 1. jaanuarist 1919. a kultuuripärandi kaitse ajutiseks vastutavaks korraldajaks Tartus ja lähiümbruses skulptor Jaan Koort, kes oli ühtlasi ka esimene eestlasest muinsuskaitse juht. 1920. aastatel toimusid Tallinnas tõsised vaidlused pärandi nn. ennistamise üle. 19. juunil 1925. a võttis riigikogu vastu ''Muinasvarade kaitse seaduse'' 21 paragrahviga ja loodi Muinasnõukogu, mille ülesanne oli luua muinasvarade register. 12. augustil 1936. a kuulutas Konstantin Päts dekreedina uue ''Muinasvarade kaitse seaduse'' 35
piiranguvööndiks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal Lahemaa rahvuspark. Eestis on 5 rahvusparki: 1. Lahemaa Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1971); 2. Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); 3. Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); 4. Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); 5. Matsalu Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 2004). [http://et
Mikrovaade väikese kogukonna põhjal suuremate järelduste tegemine. Giordano ei fänna seda perspektiivi, talle meeldib suuremõõtmelisus. Kultuuripärand 7.04 Kultuurivara, mis siirdub eelnevatelt põlvkondadelt järgnevatele. Nii vaimne kui materiaalne loome. Tunnetatud side minevikuga. Minevikku tõlgendatakse kaasaja vajadustest lähtuvalt. Väärtustamine on hindamisprotsess, et mida üldse kultuuripärandi alla arvatakse. Oluline on kriitiline vaatepunkt. Kultuuripärand on sotsiaalselt konstrueeritud. Kultuuripärandi määratlus on ideeline, ideoloogiline protsess. Moderniseerumine ja üleilmastumine Kultuurisuhtluse muutunud kontekst. Kultuurinähtuste teisenemine ja kaduvus. Ajaline pinge õilistamine. Mineviku, oleviku ja tuleviku suhe. Muundav kultuuriline toode etteantus ja sotsiaalne konstruktsioon. Kultuurielemendid
SOOMAA RAHVUSPARK Asukoht: Pärnumaa, Viljandimaa Suurus: 390 km² 8. detsembril 1993 Loodi: suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku
Kliima Suvi: soe, kuiv ning vahel niiske. Talv: pehme, vihmane. Kasvatatakse näiteks oliive, viinamarju, apelsine, tangeriine. Sateliidipilt õhtusest Vahemerest Vahemere suurimad saared Sardiinia (Itaalia) Sitsiilia (Itaalia) Vahemere riigid ja turism Vahemere riigid on näiteks Portugal, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka ning Türgi. Sooja kliima, mere, mägede ja kultuuripärandi tõttu on Vahemeremaad populaarne turismipiirkond. Antibesi linnavaade (Prantsusmaal) Porto linnavaade (Portugal) Positano (Itaalia) Ibiza saar (Hispaania) Tänan kuulamast!
Futurism Mis on futurism ? Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Gino Severini "Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" 1912 Kuidas tekkis futurism ? Paljude noored arvasid, et Itaalia oli tol ajal väga mahajäänud maa, neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sidemed minevikuga. Umberto Boccioni "Dynamism of a Man's Head" ( "Mehe pea dünaamilisus") 1914 Antonio Sant'Elia Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine. Maalil, kui staatilisel ja kahemõõtmelisel pinnal on see teatavasti kaunis raske
Keeleökoloogia ja eesti keele areng Keeleökoloogia vastab järgmistele küsimustele: Miks osad keeled hääbuvad? Miks on osad keeled jätkusuutlikud? Tegurid mis mõjutavad keele püsimajäämist: Põlvkondlik ülekanne Keele staatus Paiknemine Keele arendamise valdkonnad: Teaduses ja hariduses Keeletehnoloogia Maailma kultuuripärandi vahendamine Teadus ja kirjandus Keele kasutus õigusliku reguleerimine Masinatõlge Eesti keele kui teise keele õpetamine Ohustatud keeled Keeled millel on põlvkondlik edasikandumine lõppenud. Keeled millel on märke põlvkondliku ülekande katkemisest. Kaitstud on peamiselt need keeled millel on oma riik nt Eesti ja eesti keel. Üksdomineerivaimatest keeltest maailmas on inglise keel. Eesti keele jätkusuutlikus Eestikeel on üle elanud paljud sõjad ja
Toidu keskkonnamõju Sten Leinasaar ja Egert Tutt Kehtna Põhikool 2013 Mis on toidu keskkonnamõju? Rolli mängib valmistamisviis Toidu ära viskamine koormab keskkonda, raiskab raha ja energiat Oluline on ka töötlemisviis Väldi pakendeid Kuidas hinnatakse? Vaadatakse, kas võib põhjustada pöördumatuid muutusi looduses, seada ohtu inimesed või kultuuripärandi ja vara Millest sõltub? Tootmisviisist Lihatooted ja piimatooted on suurima keskkonnamõjuga Miks? Säilitusviisist Töötlemisviisist Kliimasoojenemisest Miks võib olla erinev? Erinev tootmisviis Erinev töötlemisviis Erinev hoiustamisviis Kohaliku toote mõju on väiksem kui imporditud Võimalused vähendamiseks Kinnine tootmine. ( keemiliselt ebavajalike ainete eraldamine heitgaasist) Teada, mida süüa ja kui palju Osta just selles koguses sööki, mida vaja mitte osta nii palju, et
aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Mina valisin oma referaadi teemaks Lahemaa rahvuspargi, kuna see on Eesti esimene rahvuspark, mis asutati 1971 aastal. Selle referaadi peamiseks eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodumaa loodusest. 2 1 Lahemaa rahvuspargi andmed Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-
et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust.Turismi infrastruktuuri kavandades tuleb lähtuda ökosüsteemide looduslikust, tasakaalust ja haruldaste liikide kaitsmisest, kinni pidada kehtestatud piirangutest eriti tundlikel aladel kõrbetes, kõrgmäestikes, rannikualadel, saartel, vihmametsades, märgaladel loodusreservaatides ja kaitsealadel.(Tooman, 2010) Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja. Kultuuripärand on inimkonna ühine vara riikidel, kelle territooriumil asuvad turismiobjektid on nende suhtes erilised õigused ja kohustused. Turismipoliitika peab lähtuma kunsti, arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele, tegema kättesaadavaks kultusehitised ja eravalduses olevad mälestusmärgid austades seejuures
Kaitsealad moodustatakse selleks, et jätta alad inimtegevusest, eeskätt just majandustegevusest puutumata või seatakse kindlad tingimused kuidas ala kasutada võib, nii et ei saa kahjustatud see millepärast kaitseala loodi. Seega on kaitseala ülesanneteks säilitada, kaitsa, taastada, uurida ja tutvustada loodust. Kaitsealad jaotatakse tüübiti rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Rahvuspark luuakse looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on kokku viis rahvusparki, millest üks- Karula rahvuspark, asub Põlva-Valga-Võru regioonis. Karula Rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Rahvuspargid Liigikaitse Looduskaitse väga oluliseks osaks on liigikaitse, mis põhineb peamiselt
tarbimisorgia piiramisest. Reisimine ja turism aga kasvab! World Tourism Organization raporteerib viimaste aastate pideva kasvuna maailmas 4%, Riigi Turismiamet Eestis 7%. Suureneva nõudlusega kõikvõimaliku ökotoodangu järgi kaasneb "rohepesu" ka turismis ökosilti kleepitakse toodetele, mille sisul pole ökoturismiga miskit ühist. Mis on ökoturism? Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon) Vastutusest Vastutus algab reisi planeerimisest. Igal (potentsiaalsel) turismipiirkonnal on taluvuspiirid: looduslikud, sotsiaalsed, ja kvalitatiivsed ehk turistlikud. Nendega arvestamine loob tasakaalu piirkonna majanduliku heaolu, ressursi säästliku kasutamise ja reisjate rahulolu vahel. Reisijad on rahul kui nad on saanud seda, mida lubatud. Klient on kuningas ka ökoturismis, küsimus
kultuuride mõjutustest ja laenudest, mis koos iseloomuliku kultuuriga moodustabki ainulise kogumi. Minu arvamusel võib sarnaselt defineerida ka rahvuskultuuri, mis on seotud ühe kindla keele ja ajaloolise paiknemisega. Eestis on järjepideva rahvakultuurialase tegevuse korraldamine Kultuuriministeeriumi ülesanne. Lisaks õigusaktide väljatöötamisele ja raha jagamisle tegeleb ministeerium vaimse kultuuripärandi teemaga ja erinevate kultuuriruumide toetamisega Rahvakultuuri keskuse kaudu, nagu nt kultuuripärandi säilitamine ja püsima jäämine Kihnus, Vanal Võrumaal, Mulgimaal, Setumaal, Peipsi ääres, saartel ja Virumaal. . Meil väga heaks näiteks on pidevas arengus laulu- ja tantsupeo traditsioon, mis sai alguse esimese üldlaulupeoga Tartus 1869. aastal. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu-
SOOMAA RAHVUSPARK Dzessika 8kl Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada
· Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkondadele · Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv ja filmiarhiiv. · Avatud 3.märts 1920 Tartus Rahvusarhiivi ülesanded on: · Koguda ühsikonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist · Hoida kogusid heades säilitustingimustes · Võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi kogud hõlmavad: · 8,8 miljonit arhivaali ·
Mis on NATO ? NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO loodi kui sõjalis-poliitiline liit, ent nüüd on tema tegevuse eesmärgid kujunenud märksa laiemaks. NATO rahastab muu hulgas kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid. Viimastel aastatel on NATO tegevuses tähtsaks muutunud kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikmesmaade territooriumi. Näiteks on NATO jõud osalenud konfliktide reguleerimises Kosovos ja Bosnia-Hertsegoviinas, samuti Iraagis ning Afganistaanis. Kuigi NATO on sõjaline organisatsioon, ei ole tal oma sõjaväge, tema väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest. Kuigi relvajõud läheb kasutusse alles tõelise sõjaohu korral. NATO sõdurite väljaõppes senisest tähtsamaks on muutunud psühholoogiline treening, näiteks õpetatakse sõduritele, kuidas suhelda vaenulikult m...
Ökoturism ja selle võimalused Eestis Mis on ökoturism? Ökoturism on loodusturismi liik, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Looduslike ja kultuurilooliste vaatamisväärtuste ning kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks, nende säilimine ja toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis. Ökoturism Lätis Ökoturismi traditsioon Lätis on suhteliselt uus ja alles kujunemisjärgus. Kuid Läti
maastikukaitseala, Kõrvemaa Maastikukaitseala jne. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html Lahemaa rahvuspark Lahemaa on Baltimaade esimene rahvuspark. Rahvuspark asustati 1. juunil aastal 1971. See asub Põhja-Eestis. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim. Selle pindala on 72500 hektarit, millest 47410 hektarit maismaad ja 25090 hektarit merd. Rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi ja looduse, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse uurimiseks, säilitamiseks ja tutvustamiseks. Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi nagu loopealsed, geoloogiamälestisi nagu Balti klint ja ajaloo- ning arhitektuurimälestisi. http://www.lahemaa.ee/?id=670 Lahemaa rahvuspark jaguneb kolmeks: 1
Albert Kivikas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sõnum maailmale Inimpsühholoogiat tuleb asendada lüürilise mateeriaga. Inimese kannatused on sama suured kui elektripirni kannatused. Futuristidele ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga. Täname kuulamast!
pärandile ja õigeusule. Millised olid Bütsantsi kultuurimõjud Euroopale? Nad õpetasid kreeka keelt ja klassikute tõid Lääne-Euroopa õukondades, koolides ja ülikoolides. Eurooplastes tõusis huvi antiikkultuuri vastu. Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kirikulõhe? Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Millised tegurid selleni viisid?
Lahemaa looduskaitseala. Ülevaade: Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas , maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid (NSV Liidus omataolistest esimene). Lahemaa rahvuspargi kaitset korraldavad Riikliku Looduskaitsekeskuse JärvaLääneViru regioon ning Harjumaa ja
Eesti rahvuspargid 12.Klass 2014 Rahvuspark • Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. • Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Vilsandi rahvuspark • Üle poole rahvuspargi alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. • Rahvuspargi pindala on 237,6 km². • Mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis. • 247 linnuliiki, 520 soontaimeliiki, ligi 500
Visioon aastaks 2025: tuntud ja siseturul oma põhjamaise Gotland on Baltikumi tunnustatud turismi- ja looduse, unikaalse kõige loomingulisem ja elukeskkond, kvaliteetse kultuuripärandi ja Visioon maagilisem koht, mida ja säästva turismi kvaliteetsete iseloomustab lähedus, sihtkoht, mis pakub hästi turismitoodetega tekitab jätkusuutlikkuse kasv ja
Nimelt pidavat nö kolmanda maailma maad oma arvamust pealesuruma. Kõik oleks arusaadav kui nad sooviks muinsuskaitse nimekirja esitada mõistlike suurusega tükke, mida suudetaks ka kaitsta, kuid nende põhimõtted lähtuvad pigem sellest, maailmapärandi nimekirjas on ikka veel pooled objektid valgete omad ning et see muutuks, üritavad nad nimekirja lisada aina rohkem endapoolseid taotlusi, mille ülevaatamine ja hindamine võtab tohutult palju aega. Inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri sisaldab 2011. a seisuga 235 kannet. Eestil on esindusnimekirjas kolm kultuurinähtust: Kihnu kultuuriruum; Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon ning Seto leelo. 8 Leian, et see, et Eesti on kolmel korral kultuuripärandi nimekirjas esindatud, on meile, kui väikeriigile väga suur ning tähtis saavutus. See näitab, et meie kultuuriosad on ka mujal silma jäänud ning arutelu leidnud. Kuid mul tekib küsimus, kui paljud eestlased ise teavad, et nt Kihnu
Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eestis asuv rahvuspark. Asutati 1. juunil 1971. Eesti esimene rahvuspark. Pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Põhja-Eesti rannikul asuvalt Lahemaalt leiab kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, männi-, põlis- ja pangametsi, loopealseid, klinti lõikunud kärestikulisi jõgesid ning geoloogia-, ajaloo- ja arhitektuurimälestisi
Õpilase nimi ja õppegurpp______________ Kontrolltöö rida B (Eesti Nõukogude okupatsiooni all 1944-1991) 1.Eesti kultuurielu Nõukogude võimu aastail. * Kuidas toimus valikuline kultuuripärandi hävitamine? Kuidas toimus nn tasalülitamine Too näiteid. * Milline oli ideoloogiline surve -missugust liini kultuuris tuli jälgida? Too näiteid. * Miks nõukogude valitsus selliseid abinõusid rakendas? * Missugused olid Nõukogude kultuuripoliitika saavutused? Kas rahvuskultuur säilis või mitte? Too näiteid. *Kuidas toimus venestamine? *Millise hinnangu annad kultuurielu arengule Eestis nõukogude võimu ajal? _____________________
Matsalu lahte Väinamere osa Kasari jõe alamjooksu umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: 275 linnuliiki 49 kalaliiki 47 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotkas · Laanepüü · Valge-toonekurg · Rukkirääk · Väikepistrik · Merikotkas · Herilaseviu · Flamingo(1941) Kaitsealused läbirändajad: · Väike-laukhani · Väikeluik · Rabapistrik · Järvekaur
Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). · Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaegsed petroglüüfid kui ka muistne Vana- Egiptuse kultuur. · Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. · Rütmiks kasutatakse erinevaid pille: eriti trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. · Tantsudes kasutavad tantsijad zeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. ·
Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn. viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba. 5 Vilsandi Rahvuspark Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Kuulub Ramsari konventsiooni alates 1997. aastast.
Turismivoogusid tuleb ajas ja ruumis hajutada, et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust. Turismi infrastruktuuri kavandades tuleb lähtuda ökosüsteemide looduslikust tasakaalust ja haruldaste liikide kaitsmisest, kinni pidada kehtestatud piirangutest, eriti tundlikel aladel - kõrbetes, kõrgmäestikes, rannikualadel, saartel, vihmametsades, märgaladel, loodusreservaatides ja kaitsealadel. 4. Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja Kultuuripärand on inimkonna ühine vara, riikidel, kelle territooriumil asuvad turismiobjektid, on nende suhtes erilised õigused ja kohustused. Turismipoliitika peab lähtuma kunsti-, arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest, kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele; tegema kättesaadavaks kultusehitised ja eravalduses olevad mälestusmärgid, austades seejuures eraomandit
Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Eesti keele korraldus · Uue kirjaviisi propageerimine · Rahvaluule kogumine · eestik. raamatute kirjastamine · oma aastaraamatu väljaandmine · oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel. Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann
Keskkonnainspektor selgitas on seisukohti uuesti, kuid üritus jätkus. Keskkonnainspektor koostas seaduserikkujale väärteoprotokolli. Jääralli korraldamine Rikutud punktid § 37 (6)- Mootorsõidukitega liiklemine väljaspool ettenähtud teid ja parklaid § 4 (3)-Ei hoitud ala inimtegevusest puutumatuna. § 30 lõige (6)- Rahvaürituse korraldamine väljaspool selleks planeeringuga ettenähtud kohti kaitsealusel maal § 26- Lahemaa Rahvuspark on Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. § 77 (4) kaitstava loodusobjekti ala risustatakse või saastatakse ebaseaduslikult (5) hävitatakse või kahjustatakse kaitstavat looduse üksikobjekti, liigi isendi püsielupaika või kaitsealuse kivistise leiukohta Karistus Looduskaitseseadus § 71 lõige 1 kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seadusega kooskõlastamine Esitada rahvuspargi valitsejale kirjalik taotlus
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude režiim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilis...
kaitsta liike koos nende elupaikade või siis kogu maastiku haruldase loodusobjekti vahetus ümbruses. Miks osaleb Eesti mitmes keskkonna- ja looduskaitsealases rahvusvahelises leppes? Vastus: Eesmärkideks on liigilise mitmekesisuse sälimine, loodusressurssise säästlik kasutamine nind sellest saadud hüvede õiglane jaotamine maailma riikide vahel. Too näide Eestis asuvast objektist, mis kuulub UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse. Vastus: Tallinna vanalinn ja Kihnu saar.
Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Eestis
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde.
kaubandust. 6) IMF international monetary fund? Globaalne, rahvusvaheline valuutafond, rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon 7) NATO - north atlantic treaty organization Regionaalne, sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja- Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. - tsiviilorganisatsioon NATO rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid. - sõjaline organisatsioon NATO-l oma sõjaväge pole, tema väeüksused moodustuvad liikmesriikied relvaüksustest, Liikmesriikide relvajõud lähevad NATO väejuhatuse operatiivalluvusse alles tõelise sõjaohu korral.
''Estonia'' rajamine.Tänu neile hakati ehitama uusi teatrihooneid ja teatri- ning laulukunst hakkas eestis arenema. Viimaseks ,kuid mitte kõige viimasena nimetaksin ma siia Eest Kirjameeste Seltsi,mis asutati 1872. aastal ja tänu millele ongi minu arust eesti nii kaugele arenenud.EKS enamus liikmeid olid kooliõpetajad ja selle esimene president oli Jakob Hurt,kelle eestvedamisel tegeldi algul peamiselt Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega,kuid järgmine president Jakobson, hakkas arendama eesti keelt ja kirjaviisi juurutamama.EKS andis välja eestikeelseid kooliõpikuid ja uus kirjaviis,mille EKS 1872 vastu võttis,on tänapäevanigi kasutusel. Kokkuvõtteks on ärkamisaeg üks vaieldamatuid tähtsusi eesti ajaloos.See oli aeg, kus võis öelda,et Eesti areneb paremuse poole ja inimesed on aktiivsed.Kõik need rahvuslikud tähtsused,mis ärkamisajal loodi(nagu
rohkem mõjutades. Inimese tegevus hakkas siis kahjustama kui ta hakkas põlde põletama ja metsi maha võtma et põldu luua ja vilja kasvatada. Loodukaitse mõte tuli sellest, et palju loomaliigid hakkasid kaduma ja paljud vähenema. Kaitsa on vaja ka loomade ja isendite elupaika ( liigikaitse,elupaiga kaitse ) Igameheõigus kõik õigused ja kohustused mis seovad inimest loodusega. Rahvuspark suure territooriumiga, rahvastiku väärtusega ja kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks, Lahemaa71, Matsalu, Soomaa, Vilsandi ja Karlu Looduspargid ehk maastikukaitsealad, säilitada ja parandada maastiku ilmet. Haruldase looduse või kultuurigamaastik. Looduspargid (otepää, haanja) Maastik (kõrvemaa, vooremaa) Looduskaitsealad Teadusliku väärtuseda alad, haruldaste ning hävimisohus olevate liikidega. ( Viidumäe, Nigula, Enda ja Alam-Pedja)
Keele arendamise valdkonnad: 1. Keeletehnoloogia – kõige lihtsamal tasemel tähendab see eestikeelse arvuti- ja mobiilitarkvara: eesti keele kõnelejad kasutaksid eestikeelseid programme ja, et arvutites ja kodutehnikas saaks kasutada hääljuhtimist 2. Masintõlge – eesti keelt mitte kõnelev inimene saaks aru eesti keelsest tekstist 3. Teadus- ja hariduskell – kõigis teadusvaldkondades oleks olemas eestikeelne terminoloogia ja õpikud 4. Maailma kultuuripärandi vahendamine – kirjanduse tõlkekeel 5. Keelekasutuse õiguslik reguleerimine – et tagada eestikeelse info kättesaadavus avalikus ruumis ja eesti keele kasutamise võimalused kõikjal Eestis 6. Eesti keele kui teise keele õpetamine – suhtluskeel, kui siin elevad rahvad seda suhtluseks piisavad määral oskavad ning, et eesti keel oleks kättesaadav kõigile, kes Eestis elavad, soovi korral isegi välismaal. Jätkusuutlikus tulevikus
Nende menüüs pakutakse näiteks sülti mustsõstrazeleega, punapeeti kitsejuustuvahuga, siiga foie gras'ga ning omatehtud musta leiba ning karaskit. Kui külastan vahest pidulikul puhul Mekki, suudavad pakutavad road mind alati üllatada ning suurt maitseelamust pakkuda. Vana ja uue toidukultuuri põimimine töötab hästi ning pakub huvi. Peakokk Rene Uusmees on edasi arendanud just nimelt oma vanaema pärandatud retsepte. See on ehtne ning eeskujulik näide Eestile hinnalise kultuuripärandi hoidmisest. Iga inimene loob uut ning hoiab vana kultuuripärandit oma viisil. Toidupärand on tähtpäevadel inimeste lahutamatu osa. Toidupärandi täienemiseks ja säilimiseks on vaja nutikaid koduperenaisi ning innovaatilisi kokkasid, kes seoks vana ja uue kultuuripärandiosa toidulaual.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
