tõekspidamistest ning arusaamadest lähtuvalt. Emotsionaalse toe ja kaitstuse f. igal inimesel on vaja kohta, kus ta tunneb end kaitstult ja hoitult. Perekonna ülesanne on seda kaitset pakkuda. Kui ühiskonnas on suhted muutunud järjest formaalsemaks, siis ootused perekonnale ja sealsetele lähisuhetele on väga kõrged. Paljud abielud lahutatakse põhjusel, et oodatud sooje suhteid ei tekkinud. Perekond kui kultuuri kandja esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab, on perekond. Perekond on nii kultuuri kandja kui looja (omad traditsioonid jne). vanemad mõjutavad last iga kooselatud tunniga, oma harjumuste ja tegude ning vigade ja tegematajätmistega. Vanemad jätavad oma lastesse kustutamatu jälje, mis sageli alateadlikult mõjutab neid läbi terve elu. Põlvkond Sugupõlve e. põlvkonda võib määratleda kui ligikaudu ühel ja samal piiratud ajavahemiku jooksul sündinud inimeste hulka või kui ajavahemikku, mille jooksul sel
võib olla nõrk või tugev. Nõrk ehk signifikatiivne semantika on keel reeglite ja semantikaga, kus tähendus on kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalses ehk tugevas semantikas on oluline osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. - PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad. Selleks, et õigesti suhelda, on vaja teada kõne etiketti, kultuurinorme. Pragmaatika tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni ning peab olema korrektne ja efektiivne. - IKOONILISED MÄRGID Ikoonilised märgid on märgid, mille vorm determineerib nende tähenduse. Ikoonid baseeruvad sarnasusel. Ikooniliste märkide tüüpilised näited on pildid, millel kujutatakse reaalsete objektidega sarnaseid motiive. Ikoonil on tunnus või aspekt, mis võimaldab tõlgendada ikooni märgina isegi juhul, kui objekti ennast ei eksisteeri.
keeleuniversaale 18. Semiootika Juri Lotman: keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19. sajandis, mil keelepuuteooriale vastanduv laineteooria lähtus sotsiaalsetest normidest; märksõnu: prestiiz, sotsiaalsed võrgustikud, Chomsky I- ja E-keel (sisemine ja välimine), klassierinevused, vanusegrupid, sugu, domineerimine, allumine, viisakus, poliitiline korrektsus jne; rajaja William Labov Orwelli Newspeak ja Oldspeak: eemalda sünonüümid ja antonüümid, kõik tähenduse
Ta jätab kõrvale need detailid, mis on tema arvates ebaolulised. Lapse poolt loodud kujutis sõltub sellest, mida laps antud esemes tutvumise käigus märkab. On iseloomulik, et oma joonises väljendab laps oma suhtumist. Kõike ilusat ja head kujutatakse heledates, eredates toonides ja väga hoolikalt välja joonistades. Halba, inetut joonistatakse tumedates toonides ja hooletult. Mängiv laps õpib just nii kiiresti kui see üldse on võimalik. Rollimäng aitab lapsel omandada kultuurinorme. Mängus saab turvaliselt läbi tunnetada nähtusi, millega laps elus kokku puutub. Ta praktiseerib olemist täiskasvanum kui ta reaalselt on, ehk seetõttu on L.Võgotski väitnud ,,Mängus on laps vanem oma tegelikust vanusest, ta püüab mängus ulatuda kaugemale oma tavapärasest käitumisest" Suhted eakaaslastega Kui siiani on lapse maailma keskpunktis täiskasvanu, siis nüüd ilmneb ka vajadus suhelda eakaaslasega. Eakaaslasel on lapse arengus eriline roll. Kui täiskasvanu
Venemaa sotsioloogid väidavad, et nende ühiskonnas väärtustatakse järjest vähem perekonna rolli. Tegelikult on aga perekonna sotsiaalsel toimetulekul ja suhetel oluline roll lapse arendamisel koolieelses eas (Arnautova 2004). Eeltoodust võib järeldada, et kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt. Perekond on kui kultuurikandja, kes esimesena lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab, et perekond on nii kultuuritarbija kui ka looja. Vanemad mõjutavad oma last iga kooselatud tunni ja päevaga, oma harjumuste ja tegudega, oma vigade ja tegematajätmistega, oma armastuse või selle puudumisega. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Perekond kui sotsiaalne institutsioon tagab inimese isikliku arengu ja heaolu. Perekond on hädavajalik kasvukeskkond lapsele, mis on võimeline pakkuma lapsele kõige
Kas ta ajas iseenda habet? Või Kreeka filosoofi Herakleitose väide: Kõik kreeklased on valetajad. Kas ta ise valetas? Tagasi nõrga semantika juurde: Keeles on selliseid sõnu, kus asi on hoopis teine otsene seos referendi ja märgi vahel, seos signifikatsiooniga on ähmane. Tugev semantika e. referentsiaalne semantika - 6. PRAGMAATIKA uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? Märk subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija kuulaja, sõnaline mõjutus jne
o Semantika ehk tähendusõpetus– uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja mõtlemise suhteid ning keele ja reaalsete objektide suhteid. o Pragmaatika –Termini võttis kasutusele Charles Morris (1938). o uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. o Tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. R
Hea õpetaja ei räägi lastele seda, mida nad võiksid ja saaksid avastada ise. Hea õpetaja on ise loovisik ja toetab igati ka laste loomingut, mis võib ilmneda igas eluhetkes - tekstides, liikumises, suhetes, kunstilistes kujundites, rõivastuses ja kõikjal mujal. Hea õpetaja on isiksus, kes käsitleb kõiki õpilasi isiksustena, kellel on õigus olla kordumatu ja imetlusväärne ning kellel on ühtlasi kohustus austada teiste samasugust õigust, kultuurinorme ja -väärtusi ja ühiskonnas kehtivaid reegleid. 11 Hea õpetaja peab eksimist inimlikuks. Heale õpetajale ei valmista raskusi eristada eksimusi, mida oleks vaja andestada, õnnetusi, mille puhul oleks vaja kaasa tunda, ja sigadusi, mille puhul tuleb eesmärgi- või sihiteadlikult meetmeid rakendada. Hea õpetaja õhutab lapsi uurima ennast ja end ümbritsevat maailma kui süsteemi.
sentimentaalne" kui ka ,,tegelikkusele vastav". Tolle reziimi puhul tähendas see aga kultuurihorisondi teadlikku piiramist, ning üheainsa, üksluise ja konventsionaalse kunsti- ja kirjanduszanri soosimist. Kultuuripoliitika ei tähendanud kaugeltki mitte ainult sõda modernismiga! Vajalik oli defineerida poliitilselt vastuvõetava kultuuri sisu ning toetada kunstnikke, kes said ametliku loa seda poliitikat ellu viia; samal ajal suruti kõik teise katsed uusi kultuurinorme eirata maha ametliku tsensuuri, välistamise ja terrori abil. Kunstielu kontrollimine ei tähendanud tingimata igasuguse kunstiinnu ja inspiratsiooni mahasurumist! Juutide küsimus ,,Vaevalt saab aga ette kujutada sellist mõtlemisviga, mis paneks uskuma, et näiteks neegrist või hiinlasest saab sakslane, kui ta õpib ära saksa keele ja on valmis sealtpeale saksa keeles kõnelema... Rahvus ega isegi mitte rass ei peitu mitte keeles, vaid veres
teostatud. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja mõtlemise suhteid ning keele ja reaalsete objektide suhteid. Pragmaatika Termini võttis kasutusele Charles Morris (1938). uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? pragmaatikas on oluline edukus või ebaedukus 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid.
Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad tegevused ( Elmest 1995: 8). Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt .Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab on perekond. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad jätavad oma lastesse kustumatu jälje, mis alateadlikult mõjutab viimaseid läbi terve elu. Kui lapsed austavad oma vanemaid, peavad nad oluliseks ja pühaks samu asju, mida vanemadki. Perekond on hädavajalik kasvukeskkond lapsele-pakub talle kõige paremat 4
Tal on juba omad väikesed kohustused. Ta teeb edusamme eneseteenindamisel. ÕPPIMINE toimub kõige edukamalt mängu vormis. Just mängus valmistatakse ette üleminek uuele tähtsale tegevusele, luuakse selleks nii mitmedki eeldused nagu: oskus vaadata ja kuulata, alluda korraldusele, püsida eesmärgil, suunata tahteliselt oma mälu, mõtlemist, tähelepanu jpm. Mängiv laps õpib just nii kiiresti kui see üldse on võimalik. Rollimäng aitab lapsel omandada kultuurinorme. Mängus saab turvaliselt läbi tunnetada nähtusi, millega laps elus kokku puutub. Ta praktiseerib olemist täiskasvanum kui ta reaalselt on, ehk seetõttu on L.Võgotski väitnud ,, Mängus on laps vanem oma tegelikust vanusest, ta püüab mängus ulatuda kaugemale oma tavapärasest käitumisest" Eelnevast lähtudes on kasvatajate ülesandeks teadvustada vanemaile mängu kui lapse põhitegevuse olemus, mille kaudu lapse kõige efektiivsemalt ja samas pingevabalt
Peirce ütleb, et märgi tajutav osa on esitis ning kuna omadusmärgid juhivad tähelepanu referendi mingile omadusele või tõstab selle esile, siis omadussõna keeles on tegelikult omadusmärk. Sinine on omadussõna, viidates referendi värvile, ja seega ka omadusmärk. 5)Kommunikatsioon -- märgid ja signaalid: Lähtub pragmaatikast -uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tunnetusvõime puudulikkus muudab kommunikatsiooni vahelduvaks jadaks, kus vaheldub see, mida me teame, sellega, mida me ei tea. Et teada saada midagi tundmatut, selleks on vaja vastandusi ja eristusi, mis aitavad tundmatut teadvustada. Uexküll 3 semioosi: informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui ,,kvaasi-
ning kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete jaoks. Seaduste täitmine tagatakse ametlike sanktsioonidega. Seadused on loodud selleks, et säilitada ja kaitsta sotsiaalset korda. 11. Kuidas omandatakse normid ja vSSrtused? Seda tehakse sotsialiseerumise käigus. Inimesed peavad igas uues situatsioonis ja uues rollis käitumust õppima. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. Sotsialiseerumise kaudu õpivad inimesed kultuurinorme, samuti konkreetseid rolle, mida neil tuleb elu jooksul omandada. 12. HSlbiv kSitumine, selle sotsiaalsed funktsioonid. Normidest kõrvalekaldumist nimetatakse deviantseks käitumiseks. Igasuguste normide kehtestamisega kaasneb automaatselt ka selle määratlemine, mis ei ole aktsepteeritav, mis ei vasta normile. Normid varieeruvad suuresti kultuuriti, samuti ajalooliselt. Teatud käitumisnormide kehtestamine sõltub sellest, kui suur on normi toetajate võim ühiskonnas
mist, et tekiks "kindlus" , kus kõik pereliikmed end hästi tunnevad.Läbi aegade on kodusoojuse kandjaks olnud ikka naine. Samuti oskab naine maandada pingeid ja jõuab kõike. Mehe ülesanne on kodu kaitsta ja garanteerida pere heaolu.Kodu väärtuse võiks lühidalt kokku võtta Lev Tolstoi mõtteteraga:" Õnnelik on see , kes on õnnelik oma kodus ". PEREKOND KUI KULTUURIKANDJA Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab, on perekond. Perekond on nii kultuuri tarbija kui ka selle looja. Vanemad mõjutavad last iga kooselatud tunni ja päevaga, oma harjumuste ja tegudega, oma vigade ja tegematajätmisegagi, oma armastuse või selle puudumisega. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, 12 inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid.
Monokultuurilised ühiskonnad kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt homogeensed Multikultuursed ühiskonnad koosnevad erinevatest rühmadest, kes on kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt diferentseeritud Subkultuurid eristuvad, kuid ei kujuta endast ohtu valitsevale (domineerivale) kultuurinormile antud ühiskonnas Kontrakultuurid alternatiivsed käitumisvormid, mis põhimõtteliselt eitavad valitsevaid kultuurinorme Maailmakultuur on mitmekesine, unikaalne ja universaalne! Kultuuri tuleb uurida kontekstuaalselt, st kultuuri enda tähenduses ja väärtusskaalas (antud ühiskonnas). ETNOTSENTRISM oma kultuuri ülimuslikkuse tunnustamine teise kultuuri suhtes (teiste kultuuride hindamisel lähtutakse võrdlusest oma kultuuriga, mida peetakse parimaks/õigeimaks jne) KULTUURIUNIVERSAALID ühised jooned, mis on identifitseeritavad erinevates kultuurides
*muid vaimseid häireid 3-4x sagedamini *nõrgem sotsiaalse adaptsiooni võime *kõrgem risk saada ekspluateeritud *võivad kaasneda käitumishäired - ca 1%-il populatsioonist, poistel enam - suured individuaalsed erinevused - ebaühtlus(kõne kahjustunud, ruumitaju hea) - kindla diagnoosi püstitamiseks: 1)intellektuaalne tegevus peab olema alaarenenud 2) igapäevaste sotsiaalsete nõudmistega kohanemise võime on alanenud - arvesta kohalikke kultuurinorme, isiku taset ning lisapuudeid(ekspressiivse kõne häire, kuulmiskahjustus, kehaline puue) F70 KERGE VAIMNE ALAARENG(9-12a) *Paljudel orgaaniline etioloogia(siiski mitte enamusel) *omandavad keele mõningase viivitusega *Enamasti võimelised kasutama kõnet igapäevaelus, osalema vestluses, kliinilisel intervjuul *Sõltumatus eneseteenindamisel(söömine,riietumine,pesemine) *Omandanud praktilised ja koduse tegevuse oskused *Oskused kujunevad aeglaselt *Raskused ilmnevad tavaliselt koolis
1870 rajatakse rahvuslik teater (Vanemuise selts). 1872. a luuakse Eesti Kirjameeste Selts, mis lähtub Jakobsoni ideedest. 14 c. Lisaks püüdke lühidalt eestlaste ärkamisaegset rahvuslikku tegevust (post)kolonialismi võtmes kirjeldada. Postkolonialistlik teooria enesekolonisatsioon, mis tähendab seda, et keegi ei sunni peale võõraid kultuurinorme, ise vabatahtlikult võtad selle üle ja sellega võtad üle ka võõra identiteedi ja selle kaudu muutud koopiaks. Kaotad oma identiteedi, aga ei saavuta ka adekvaatset, võõrast identiteeti. Karm seisukoht. Väikese kultuuri ainus võimalus on see, et ta mingisugustes valdkonades järgib või imiteerib suurt kultuuri või mingeid laiemaid kultuurilisi liikumisi väljaspoolt teda ennast. Teist alternatiivi väga ei ole. 14. 19
Ütlused on küll välja öeldud, kuid ei ole seotud mingi subjekti aja ega ruumiga. (Nt. 2+2=4) - objektiivne aktualisatsioon seostub ajaloolise plaaniga, aga ka nt. geograafilise plaaniga - absoluutne aktualisatsioon - 'mina, siin, praegu'-aktualisatsioon (aja, ruumi ja isiku jaoks on erinevad vormid kusjuures) PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja
Ütlused on küll välja öeldud, kuid ei ole seotud mingi subjekti aja ega ruumiga. (Nt. 2+2=4) - objektiivne aktualisatsioon seostub ajaloolise plaaniga, aga ka nt. geograafilise plaaniga - absoluutne aktualisatsioon - 'mina, siin, praegu'-aktualisatsioon (aja, ruumi ja isiku jaoks on erinevad vormid kusjuures) PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja
o Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja mõtlemise suhteid ning keele ja reaalsete objektide suhteid. o Pragmaatika Termini võttis kasutusele Charles Morris (1938). o uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. o o tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? SEMIOOS ehk märgisituatsioon
Kultuuridevaheline kommunikatsioon kui distsipliin tekkis alles 1950ndate lõpul, kui Jaapan muutus võimsaks majandusjõuks. Enne seda oli kultuur/tsivilisatsioon üks (olgu siis briti, prantsuse või ameerika, sõltuvalt sellest, milline suurriik oli kõige võimsam, kelle imperiaalne mõju oli suurim), muu oli lihtsalt kultuuri puudumine. Omandanud majandusliku kapitali, genereerisid jaapanlased sellest enesele ka sümboolse kapitali. Läbirääkimised, kus jaapani kultuurinorme ei järgitud, jooksid liiva: siit vajadus neid norme uurida. Jan Blommaert: "One must be able to afford to be oneself, and the Japanese certainly were." Uue rahvuskultuuri omandamine kui tegemist on enam kapitali omava kultuuriga on võrreldav sotsiaalse ülespidise mobiilsusega, st liikumisega kõrgemasse klassi) rahvuskultuuri sees. Kultuuri "põlisliikmed" püüavad säilitada kasu erinevusest! Nt nn "emakeelt kõneleja
nn parameetrite ja printsiipide teooria. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice’i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). TERMINID: pragmaatika - uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil - (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas)
Hüpnoos- patsient hüpnotiseeritakse, inimene vajub poolunne, aktiivsemad ajukeskused jäävad ärkvele, need suudavad küsimustele vastata. Vastuolu käitumise tegelikkuse ja inimese tahte vahel. See mis paneb meid tegutsema, on sügaval ajusopis, teadlikkus on midagi muud. Seksuaalne energia avaldub teadvuses moonutatud kujul. Freudi arvates on kõigil sisemine konflikt, ebanormaalsed. Ego on keskmine tase. Kolmas kihistus on super ego- kõrgeim tase, esindab kultuurinorme, lubab käituda mingis kindlas tsiviliseeritud vormis. Inimest iseloomustab teatud kompleksid. Freud terapeudina üritas ka hüpnoosi kasutada, üritas narkootiliste ainetega alateadvust uurida. Freudi psühhoanalüütiline kusett. Karl Gustav Jung- Sveitsist, Freudi õpilane- jõudis järeldusele, et Freudi teooria on liiga panseksuaalne. Freudi järgi- Inimene ripub suguelundite küljes!!! Arendas analüütilise psühholoogia suuna.
2. Eelkõige kõige rohkem kirjeldatud Aafrika koloniseerimise näitel. Kuidas väljaspoolt tulles kehtestatakse teise territooriumi normid. Eelnevalt on olemas neil omad kultuurinormid. On selged raskused väljast peale surutava kultuurinormide süsteemiga kohanemiseks. Kõige rohkem kirjeldatakse seda, kuidas väljaspoolt peale suruvad õiguskaitse asutused ei saavuta kohalike elanike koostööd. Nad ei saa tunnistajaid kriminaalasjades jne. Kohalikud elanikud ei ole valmis omaks võtnud kultuurinorme ning tekivad suured raskused. 3. On üks kultuurinormide kehtivussüsteem (territoorium) ning sinna asub elama teisest kultuurinormide süsteemist tulev immigrant. Vaadatakse, et immigrandil on mitmeid raskusi uues kultuurinormide keskkonnas. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Kuidas kolm situatsiooni tekitavad teatud ohu, mis võivad kolmel erineval viisil viia kuritegelikule käitumisele? 1. Kuritegeliku käitumise põhjuseks on, et ühes kultuuris on tegemist lubatud (isegi kohustusliku)
Me teame, et nii ei määratleta midagi. allegooriliste ja müstiliste leksikoodide tasand. Roos on alati kandnud mingit sümboolset tähendust -- siin seda eitatakse järsult stilistiliste leksikoodide tasand -- me oleme harjunud, et roos tähendab ilu jne Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Thure von Uexküll 3 semioosi informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui ,,kvaasi-saatja" ilma semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki semiootilisi funktsioone sümptomatisatsiooni
annaabi.ee 
