saada teistest kultuuridest ning leida sarnasusi enda kultuuriga. Proovitakse võõramaiseid sööke, Eestis on palju Aasia restorane, kus pakutakse eksootilisi roogi, juba ongi levinud sushi, merekarbid, teod, Prantsusmaal väga populaarne valgehallitusjuust ning Kreekast pärit oliivid. Suureks kultuuri mõjutajaks on ka turism. Turism on tänapäeva inimeste seal plahvatuslikult levima hakanud ning kõik see viib meie riiki mitmekesisuse jätkuvale kasvule. Peale liberaalse demokraatliku kultuurimudeli edukat laienemist on paraku selgunud, et võõrad kultuurid (näiteks islam) on tunginud meie endi ühiskonda. Me kas läheme ise turistidena teise kultuuri või tulevad teised kultuurid immigrantidena meile koju kätte. Igal juhul ei pääse me tänapäeva maailmas teistest kultuuridest. Kuid Eestile ei ole vähem oluline, kuidas mõjutab globaliseerumine teisi maailma riike, nii lähemal kui kaugemal. Ainult siis, kui rahvad globaliseeruvas maailmas
kontekst, kultuurideterminism.. Franz Boase koolkond. Funktsionalism – Elu põhineb funktsionaalsusel, inimeste vajadustel, nende rahuldamisel. Põhivajadused (impulss – tegevus – rahuldus). Bronislaw Malinowski (tegi välitöid, dokumeteeris rikkalikult kohalikku elu) Strukturaal-funktsionalism – Sotsiaalse grupi vajadused on esmased, indiviidi vajadused sekundaarsed. Alfred R. Radcliffe Konfiguratsionism e. kultuurimudeli teooria – kultuur on ühtne käitumismudel, seetõttu kultuurid üksteisest erinevadki. Keskmes on inimese psühholoogia. Ruth Benedict. Kolm puhast psühholoogilist tüüpi: 1. Apollonlik – tehakse kõike mõistusega intellektuaalne mudel 2. Dionüüsuslik – Tunnete ja emotsioonide põhine mudel 3. Iakchoslik mudel – neurootiline, kiuslik, vastik, valdavad negatiivsed emotsioonid / Kõik maailma rahvad on nene kolme mudeli mikstuurid /
arhailistest mütoloogilistest kultuuridest. Seega üks rahvas tajub ühtekuuluvust, mis tuleb sellest ühisest kogemusest, aga me ei oska öelda täpselt miks. Seda ei saa kuidagi tõestada, sest kui juba individuaalne alateadvus on tajumatu, kollektiivne on seda enam kaugem individuaalsest teadvustamisvõimest. Seda on problemaatiline üle kanda, sest see on veidi religioosne seletus millega saab kõike seletada, aga tõestada ei saa kuidagi. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria - Ruth Benedict. Boase õpilane, kirjutas ''Kultuurimudelid'' 1934, inspireeritud Boasest. Benedict käsitleb kolme mudelit: tema järgi kultuuri kõige olulisem moment on teatud psühholoogiline mudel, mis ühendab rahva tervikuks, on omane ühele rahvale ja eristab neid teistest ja see omakorda tuleneb indiviidimudelist. Leiab, et kultuur on nagu indiviidki, püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. 3 puhast mudelit, mis
fonoloogia keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega Frankfurdi koolkond Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkond; olid neomarksistid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine. hermeneutiline ring tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena ideoloogia vaadete ja ideede süsteem intertekstuaalsus tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega kirjutatav tekst kuulub kultuurimudeli alla, kus iga kultuurikandja peaks seda teatud ulatuses tundma kognitiivteadused e tunnetusteadused, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid kultuurimorfoloogia kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel kultuurisõltelisus iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad
Põhja-Itaalia ja Hispaania suurel määral kultuuriliselt homogeenne. Kuid selle ala servi iseloomustas tihti konfliktsete keelte, kultuuride ja vahel ka religioonide segu. Kogu selle ääreala ulatuses oli rahvussuhetel hoopis suurem tähtsus kui tsentraalsetes homogeenses vööndis, ning nende suhete osapooled ei olnud võrdsed need olid domineerimis-ja alluvussuhted, võimu ja vastupanu suhted. Niisiis oli selle raamatu sisuks ühelt poolt aina ühtsema kultuurimudeli loomine ja levik Euroopa mandril ning teiselt poolt lingvistiliselt ja etniliselt eraldatud sootsiumide teke äärealadel sellesama protsessi raames. Vallutused, kolonisatsioon ja ristiusustamine need hõlmasid uute alade asumise viise ja vahendeid, mehhanisme, kuidas säilitada õigusnormide ja hoiakute kultiveerimise abil kultuuriline identiteet, institutsioone ja maailmavaadet, mis on vajalik, et asuda vastu võõrale
indiviidikesksusele Osaliselt ei ole inimesed oma käitumisest teadlikud, suurem osa käitumisest on teadvustamata. Seega ei saa me kultuuri täielikult mõista, lähtudes vaid inimeste seletustest, kuna inimesed paljusid kultuurielemente ei teadvusta. · Carl Gustav Jung: kollektiivse alateadvuse idee. idee Eksisteerib nn rahvuslik iseloom, psühholoogiline ühtsus mingis etnilises grupis. Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria Benedict, Mead. 4 · Ruth Benedict - arendab Boaselt saadud ideed välja - kultuuri ja indiviidi puhul on tegu enam vähem püsiva mõtlemise/tegutsemise mudeliga - kultuuril on suur psühholoogiline mudel, mis tuleneb üksikisiku psüh. Omadustest - erinevaid rahvaid saab kirjeldada baasmudelite kaudu: apolloonlik (mõõdukas,
Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939) ja C. G. Jung (1875-1961) Freud: inimene koosneb kahest osast väike osa teadvus, suur alateadvus, mis koosneb ihadest, mida me ei teadvusta. Kogu kultuur on psüühiliselt determineeritud. Jung tegeles antropoloogiliste uuringutega. Alateadvus: 1) pealiskaudne (ratsionaalselt tunnetav); 2) absoluutne (kollektiivne alateadvus) ühe grupi esindajad psüühiliselt sarnased. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria R. Benedict (1887-1948) ,,Kultuurimudelid" (1934) kultuur nagu indiviidki on enam vähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Sellepärast on rahvus eristatav, sest seal on psühholoogiline ühtsus. Kultuurimudelid: 1) apolloonlik mudelit esindavad zui indiaanlased New Mexicos; püüavad kõike võtta läbi mõistuse: mõõdukad, austavad rituaale. Läbimõtlevad ja tunnete põhjal ei tee otsuseid.
Ühiskonna seatud piirangute ja tungide vahel valitseb alatine vastuolu. Jung töötas välja teooria, mis seletab, et alateadvus koosneb isiklikust alateadvusest ning kollektiivsest ehk absoluutsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus moodustab inimisiksuste aluse ning koosneb arhailistest ja mütoloogilistest kujunditest. Nii Jungi kui ka Freudi teooriad on tõestamatud. Psühhoanalüüsi baasil on välja töötatud erinevaid kultuuriantr teooriaid- nt konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria- Ruth Benedict (1887-1948), avaldas 1934 ,,Kultuurimudelid"- kultuur nagu indiviidki on enamvähem püsiv mõtlemise mudel, st kultuur on indiviidi laiendus. Psühholoogiline ühtsus tagab ka kultuuri ühtsuse. Peamine on jälgida kollektiivse tegutsemise struktuuri. Kolm põhilist mudelit, mille alusel peamiselt tegutsetakse: · apolloonlik(USA, New Mexico osariik, kus elavad mõõdukad ja traditsioone armastavad zuni indiaanlased),
• Eakad, vähem haritud madalama sissetulekuga inimesed ei käinud teatris, hakati vähem lugema raamatuid. • Kultuuri üritusi, mis oli tasuline ei külastatud. • Ainuke kultuur oli televiisor. • Kõrgkultuuri tarbijateks olid enamasti kõrgharitud ja varakad, tekkisid vastandid eliit ja mass. • Kodukäsinduse osakaal vähenes, kuna material läks kalliks. • Eesti ühiskonna modeleseerumine • Lääne-Euroopa iseloomuliku kultuurimudeli soosimine (avatus, tolerantsus). • Multikultuursuse eelistamine pärimuskultuurile. • Kõrgtehnoloogia tulekuga ja levikuga muutus rahvakultuuri tarbimine passiivseks nn kodukultuuriks ( arvuti, internett, televiisor) materialistliku elulaadi süvenemine. • Eestis elu hakkas läänestuma 70-ndatel või 80-ndatel tänu Soomele kuna oli soome televisioon, teksapüksid, närimiskummid, kilekott.
„See on meie vana usk. Nii on meie vanemad meile õpetanud.“ Usus ei kaheldud, see oli traditsiooni kandja. Murrang 19. sajandil Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised muudatused. Loobutakse oma vanast kultuurimudelist, võetakse sisuliselt üle saksa kultuurimudel ning saadakse eestlasteks kui rahvuseks. Rajaneb sakslaste matkimisel riietuses, ühistegevuses, kultuuris. - Talude päriseksostmine + majanduslik ühistegevus - Euroopaliku kultuurimudeli omaksvõtt: seltsielu, laulukoorid - Kooliharidus ja lugemisoskus – on rajanud teed ärkamisajale. Kool toob kaasa kiire muudatuse erinevates mõtlemissfäärides. Kooliharidus ja muutused mõtlemisviisis: 1. Abstraktsete üldmõistete tulek 2. Klassifitseeriv liigendamine 3. Loogiliste vastuolude küsimus – kui näed surnud inimest unes, siis kus ta on? Taevas, hauas, lihtsalt unenäos? 4. Suhtumine seletamatusse
Inimese kaudu tuleks seletada kogu ühiskonda. Tuleb alustada indiviidi uurimisest. Uurib põlisrahvaid e metslasi. Pani nad vaimuhaigetega ühte patta. Jung arendab seda teadust edasi, leiab,et on olemas kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame me seletada seda, miks mingid grupid ja rahvad on sarnased. Neil on ühine pikk ajalugu. Kollektiivne alateadvus on tekkinud ürgses minevikus ja see koosneb arhailistest kujunditest. Sp üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria Ruth Benedict(1887-1948). Boas sai idee,et peab keskenduma üksikisikule, kuulates psühholoog Galtoni leongut. „Kultuurimudelid“ 1934. Autor Ruth Benedict. Ta oli Boase õpilane. Benedict käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mingi rahva ühendab tervikuks just mingi psühholoogiline mudel. See mudel tuleneb omakorda mingi indiviidi mudelist. Ta määratleb kultuuri läbi indiviidi. 3 puhast mudelit:
ebaõiglaselt tapnud ja kelle haud muutus peatselt palverännaku paigaks. Koer-pühaku kultus on näide keskaegsetest rahvauskumustest, mis püsisid visalt, sest püha hurdakoera kummardati veel 19. sajandil. Raamat tugineb ajaloo, arheoloogia, folkloristika, antropoloogia ja kirjandusteooria meetoditele. Schmitt: mitte üks vaid mitu rahvakultuuri. "Ma pean tunnistama, et esialgu, nagu ka mu "Püha hurdakoera" raamatus, huvitas mind eelkõige kahe kultuurimudeli põrkumine, mis mõningatel juhtudel näis väga tugev. Praegu huvitab mind enam ringluse ja kultuurisuhete dialektika küsimus. Kuid on tõsi, et lähtudes allikatest või püstitatud küsimustest on võimalik rõhutada kord vastandumist, kord jälle vastastikuseid laene, rahvakultuuri mõju haritlaskultuurile või vastupidi.Ma arvan aga sealjuures, et pole olemas ainult kahte kultuuripoolust, ei ole ainult üks rahvakultuur ja üks haritlaskultuur, vaid haritlaskultuuri
Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest. Leiab, et lisaks individuaalsele alateadvusele on ka kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame seletada, miks mingid grupid on millegi poolest sarnased. Kollektiivne alateadvus on kujunenud kauges ürgses minevikus koosneb arhailistest, mütoloogilistest motiividest. Sellepärast üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet sarnasus mõtlemises ja tunnetuses seda me ei teadvusta. Jutt, mida ei saa tõestada. Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria Boasi õpilane Ruth Benedict (1887-1948) (raamat) ,,Kultuurimudelid" 1934 Käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mis ühendab rahva tervikuks on eripärane psühholoogiline mudel, mis tuleneb teatud indiviidi mudelist. Iga indiviidi mudel on omane teatud rahvale. Määratleb kultuuri läbi indiviidi. Kultuur on nagu indiviidki, on enamvähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Oluline on mõtlemine ja tegutsemine. Puhtaid psühholoogilisi mudeleid on kolm
annaabi.ee 
