Muutused Filosoofias Kujunesid teadusteooriad, mis koigutasid tugevasti senist jumalakeskel maailmapilti. Osa inimesi poordus aga just senisest innukamalt usuliste otsingute teele. Sajandivahetusel levisid mitmesugused mustilised opetused. Muutused naiste elus Naised hakkaisd oma poliitiliste oiguste eest seisma, laienesid naistel voimalused haridust omada ja senisest rohkem hakati kaasa raakima kultuurimaailmas ja teadusmaailmas Leiutajad ja nende leiutised Charles Darwin(1809-1882) tootas valja opetuse, mis toi kaasa pohjaliku muutuse inimeste ettekujutusest maailmast Willhelm Conrad Rontgen(1845-1923)avastas x-ray kiired Ernest Rutherford(1871-1923)Kiiritusravi, tuumajoujaamad ja tuumarelvad Albert Einstein(1879-1955) relatiivsusteooria Dimitri Mendelejev(1834-1907) koostas nimekirja keemilistest elementidest ja tegi tabeli Louis Pasteur(1822-1895) uuris siberikatku ja
Inimene peab teadma, mis toimub tema ümber ja mitte ainult kodulinnas, vaid ka maailmamastaabis toimuvaga võiks iga inimene ennast kursis hoida. Kui mõned aastakümned tagasi võis see siiki raske olla, siis pragusel ajal on võimalused selleks üüratud. Kes raamatud endale soetada ei jõua, võib rõõmsalt raamatukokku lipata, raadio ja televisioon vahendavad meile pidevalt informatsiooni ning internet on ka paljulevinud kasutusvõimalus. Mis puutub aga kultuurimaailmas toimuvasse, siis mõistan, et enamus sündmusi ja tegevusi küsib kõva kopikat ent alati arvestatakse ka nendega, kes ei jõua, kuid sooviks taolistest üritustest osa võtta. Kui huvi on olemas, siis leitakse ka võimalus kuidas oma tahtmist ellu viia, ka selles peitub haritus. Haridust me omandame kuid haritus on see, mis jääb järele. Selge see, et koolis pähe õpitud füüsika valemid või teadmine, et naatriumkloriid on tegelikult keedusool ei pruugi
1 modernism- uuenduslikkust taotlev kirjandusvoolude ühisnimetus tekke eeldus- tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine 2 dekadentism- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine kultuurimaailmas 3 estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks 4 sisemonoloog- e sisekõne: minategelase mõtted, tunded, kujutlused 5 impressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli armatus ja loodus, mida iseloomustas vähe tegevust, detailirohkus, hetkeline meeleolu, mänglev stiil (luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma,
Tallinna Ülikool BERLINALE Referaat Tallinn 2014 Berlinale (Internationale Filmfestspiele Berlin) ehk Berliini Rahvusvaheline Filmifestival on Cannes’i filmifestivali järel suuruselt teine filmifestival maailmas ning seega üks tähtsamaid igaastaseid üritusi filmi-ja kultuurimaailmas. Esmakordselt toimus Berlinale 1951. aastal ning selle algatajaks oli kuulus saksa filmiajaloolane Alfred Bauer. Seda võib lugeda ühekse esimeseks suuremaks kultuurisündmuseks Euroopas peale teist maailmasõda. Samuti pani see sündmus aluse Saksamaa filmitööstuse taasülesehitamisele. Bauer oli ka 1976. aastani festivali peakorraldaja ning juht. Aastatel 1980-2001 juhatas Berlinalet Moritz de Hadeln ning alates 2001. aasastast on festivali juht Dieter Kosslick
sellised materiaalsed objektid mida saab kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks) 2) sotsiaalne kapital ehk positsioon ja suhted gruppides ja sotsiaalsed võrgustikud. Sotsiaalne kapitali alla kuuluvad need ressursid, mis voolavad teatavates võrgustikes - nt ülikoolikaaslased, suguvõsad - sellised suhted tagavad juurdepääsu teatavat liiki ressurssidele. 3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust kultuurimaailmas - klassikaline haridus, tarbimise rafineeritud viisid, keelekasutus, väitlemiskunst, oskused, harjumused, maneerid, elulaad. 4) Sümboolne kapital ehk sümbolite kasutamine selleks, et legitimeerida eelnevate kapitalide omamist. Siia kuulub see, mida enam-vähem süstemaatiliselt tunnustatakse sotsiaalse grupi poolt omavat mingit sisemist väärtust (tunnustatud väärtuslikuna)-seda me võime käsitleda sümboolse kapitalina, see on teatavat liiki ressurss sellele, kes seda omab 22
1) majanduslik kapital ehk produktiivne varandus (raha ja sellised materiaalsed objektid mida saab kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks) 2) sotsiaalne kapital ehk positsioon ja suhted gruppides ja sotsiaalsed võrgustikud. Sotsiaalne kapitali alla kuuluvad need ressursid, mis voolavad teatavates võrgustikes - nt ülikoolikaaslased, suguvõsad - sellised suhted tagavad juurdepääsu teatavat liiki ressurssidele. 3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust kultuurimaailmas - klassikaline haridus, tarbimise rafineeritud viisid, keelekasutus, väitlemiskunst, oskused, harjumused, maneerid, elulaad. 4) Sümboolne kapital ehk sümbolite kasutamine selleks, et legitimeerida eelnevate kapitalide omamist. Siia kuulub see, mida enam-vähem süstemaatiliselt tunnustatakse sotsiaalse grupi poolt omavat mingit sisemist väärtust (tunnustatud väärtuslikuna)-seda me võime käsitleda sümboolse kapitalina, see on teatavat liiki ressurss sellele, kes seda omab 21
mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma indikaator? eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad a) Koos vanematega muuseumide külastamise üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. sagedus 27. Pierre Bourdieu kultuuriline kapital kõik, mis b) Sõprade arv omab väärtust kultuurimaailmas, kombekus c) Intelligentsus testi tulemus 28. Karl Marx tootmissuhted kuna inimesed ei saa d) Nii a, b kui c endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad e) Nii a kui c nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse, 39
annaabi.ee 
