Eesti uusim ajalugu 1850-1944
Peterburi, Riia, Moskva, Helsingi. Eesti kultuur professionaliseerus, arenes eesti teaduskeel,
mitmed eesti päritolu teadlased jõudsid Vene teaduse institutsionaalsetes raamides ülemaailmse
tuntuseni.
Eesti kõrgkultuur kujunes Peterburi akadeemilise ja modernistliku kultuurielu vahetu mõju all.
Noorte haritlaste moodustatud rühmitus Noor-Eesti (Gustav Suits, Friedebert Tuglas) kutsus
eestlasi üles looma euroopalikku kultuuri ilma saksa ja vene vahenduseta, siirduma
kultuuriloomingus rahvuslikult universaalsele. Nooreestlased otsisid vahetuid kontakte Lääne-
Euroopaga, romaani, anglosaksi ja skandinaavia kultuuridega. Eriti tihedaks kujunesid
kultuurisuhted hõimurahva soomlastega, kellelt võeti sageli eeskuju oma rahvusliku kultuurielu
korraldamisel.
Sajandi esimesel kümnendil asutati Tallinnas, Tartus ja Pärnus kutselised teatrid. 1907. aastal
asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum.
Ent uus eesti eliit ei tõrjunud välja vana