"kultuuriloolisuse" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Madis Kõivu osalusel teatritekst tema kirjutatud, mis avalikkuse ette jõuab. Kõige absurdsem, mis Kõivul võtta on. Draamatekst, mis teatri piire kompab. Üksüheselt pole võimalik lavastada puhttehnilises mõttes. Tulevad kõivulikud printsiibid: rühmakeskne asi, samas teatav muusikaline printsiip. Dialoog hakkab omaette elu elama. Madis Kõiv ja Vaino Vahing 1983 Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus - Esidavad kultuuriloolisuse tõusu eesti draamas. Tekib kultuurilooline aine, saame väita, kui vaatame proosat ja draamat. Kui isegi proosas on mitmeid lahendusi, traditsioonilisele jutustamisviisile omased viisid, draamas imelik tekstitüüp alles, mis ei mahu realistliku draama liistule. Vahing ja Kõiv kirjutasid pika näidendi ja seda siis tuli kärpida. Vaino Vahing 1972 Suvekool 1975 Mees, kes ei mahu kivile - monoetendus Jaan Oksast. Näidend kummalise võitu. Psühhomodernnsed näidendid