Tõlge Peruust nr 8 ning lisamaterjal Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud. Seal said nad sama igapäevast hoolitsust kui siis, kui nad veel elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle...
Kultuurilooline tõlge Portugal 19 11B Diane Parmas 1970-ndate alguses oli veel tavaline näha üleni musta riietatud naisi oma peadel kanne kandmas, kalureid traditsioonilistes riietes, ja hobukaarikuid, kuid tänapäeval on need stseenid haruldased. Portugal on saanud Euroopa Liidu liikmesriigiks, teid on paremaks muudetud ja seega võimaldades senini isoleeritud regioonidel ligipääsu tänapäevasele elule, ja emigrandid on oma kodumaale naasnud uute kommetega. Kuid mitte kõik traditsioonilise elu tahud pole kadunud ja need, mis on püsima jäänud, annavad juurde Portugali reisi võlule. Neid võib näha keraamika-turgudel, rannikul, kus paadid on puupalkidel rannale üles tõmmatud, ja väikestes kõrvalistes külades, kus kaarikuid ikka veel kasutatakse. Need on eriti juurdunud kirdes, Alentejo's ja Assooridel. Portugal o...
Eesti kirjakeele algusaeg 16. saj tõlkelistes usutekstides • 16. sajandi kultuuriajalooliselt olulisemaid sündmusi Baltikumis oli reformatsioon (1519 Saksamaal M. Lutheri võitlus katoliku kiriku vastu) • Reformatsiooni kultuurilooline tähendus seisnes eeskätt selles, et ta tõstis esile rahvakeelse jumalasõna vajaduse, millele aitas kaasa trükikunsti levimine samal sajandil. • Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa aladel) • Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel
sõbrad" (1910). Hilisemas Haapsalu perioodil andis ta luulekogud ,,Kadunud kodu" (1920) ja ,,Valge öö" (1920). Võrreldes teiste luuletajatega Enno eluajal ja tema oma ajas ülekohtuselt tahaplaanile, mis oli tingitud neil aastatel tooniandvatest rühmitustest ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru" kes toona tundusid atraktiivsed Eestis. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. KASUTATUD ALLIKAD Olesk, S. Ernst Enno (1875 1934) Kreutzwaldi sajand / eesti kultuurilooline veeb http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=52&page_start=&table=Persons (11.01.2012) 2010. Ernst Enno Läänemaa Muuseum /http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php? option=com_content&view=category&layout=blog&id=76&Itemid=281 (11.01.2012) Sägi, S. 2006. Ida mõjud eesti luules. Tartu: Tartu Ülikool. [Magistritöö]. Tartu. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1269/sagistella.pdf?sequence=5 (11.01.2012) Teder, T. 2011. vil
isamaa! Ei leia mina iial teal sind tänan mina alati Ta olgu sinu kaitseja see suure laia ilma peal ja jään sull` truuiks surmani! Ja võtku rohkest õnnista, mis mul nii armas oleks ka, Mul kõige armsam oled sa, mis iial ette võtad sa, kui sa, mu isamaa! Mu kallis isamaa! Mu kallis isamaa! Johann Voldemar Jannseni kultuurilooline tähtsus 3. eesti järjepideva ajakirjanduse looja (1857 Perno Postimees; 1864 Eesti Postimees) 4. laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" looja (alus eesti teatrile) 5. üks I üldlaulupeo korraldajaid (1869) 6. Eesti hümni sõnade autor 7. kodanlik-klerikaalse suuna juht rahvuslikul ärkamisajal 8. Koidula vaimne suunaja Lydia Koidula kultuurilooline tähtsus 9. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis tol ajal Baltimaadel oli võimalik
Arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis ja kus loomise järel leiti koht ka Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile. Muu osa Eesti Rahva Muuseumist paiknes Raadi mõisas. 1927. aastal asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv, mille üheks ajendiks oli Jakob Hurda rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J.Hurda surma. Arhiiv O.Looritsa juhtimisel alustas ka ise aktiivset kogumist. v 1929. aastal asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Akadeemilise Kirjandusühingu (AKÜ) ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) kogude ühendamine. Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö. Kõikide arhiivide tegevust juhtisid kolleegiumid. Kõik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu. 1940. aasta novembris riigistati teiste muuseumide seas ka ERM ja jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks (asukohaga Raadil) ja Riiklikuks
"Eestirahva ennemuistsed jutud" (1866) "Lembitu" (1885). Tähtsus Eesti ajaloos Eesti ärkamisaegne suurkuju Kirjanik Rahvaluulekoguja ja arst Eepos "Kalevipoeg,, Ei uskunud eesti rahva kestmajäämisse, nägi rahvustunde tärkamist ja uue rahvusliku ajastu algust ärkamisaega Tänapäev, tunnustus Kreutzwaldi tänavad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument Võrus Kreutzwaldi majamuuseum Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand" Kasutatud kirjandus http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/lauluisaveripulbitsebnii arstidespoeetideskuikakoduuurijates.d?id=23966851 http://kreutzwald.weebly.com/ http://kreutzwald.kirmus.ee/ "Eesti kirjanike leksikon" (Tallinn, 2000) Aitäh kuulamast!
marju ja seeni NB! Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevöönditel ei tohi inimene viibida lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07) 3. Piiranguvöönd: rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus Rahvuspargis asuvad õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest Oandu-Võsu-Nõmmeveski Liiapeksi matka-ja jalgrattarajast. Maastik Lahemaa rahvuspargi maastik on väga mitmekesine. 70% rahvuspargi maadest on kaetud metsadega ning 9% soodega. Rohkesti on nõmme- ja palumännikuid, leidub unikaalseid loopealseid ja paekalda nõlvade laialehelisi pangametsi, jõeorgude salukuusikuid,
Aja- ja kultuurilooline taust Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused 18. sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele ...
Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist aga katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem. Matkarajad Oandu-Võsu matkarada Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele.
Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi · Tema algatusel loodi linnade liidu osakond · Edukas sõjaülesannete täitmisel Kubermangu komissar · Märtsist oktoobrini 1917 · Ülesanne takistada vene sõjaväe rüüstamist...
1914-1925 - kõrgperiood; novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus"). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 1925-1971 - psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimas" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismi. Ta viljeles ka kirjanduse lühizanre ("´Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult. Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestuste raamatutel, artiklitel ja uurimustel ("Juhan Liiv", "Eesti Kirjameeste Selts", Ado Grenzsteini lahkumine"). Teosed: "Väike Illimar" (1962) "Reisikirjad" (1961) "Mälestused" (1960) "Valik kriitilisi töid" (1959) "Eesti kirjameeste selts" (1958) "Juhan Liiv" (1958) "Valik novelle ja miniatuure" (1957)
o Geosrg Malvius – muusikal o Aarne Toikka – laste- ja noorteteater o Mai Murdmaa – modernballett 5. Millised teatrikunsti liigid või suunad iseloomustavad neid teatreid? o Rahvusooper Estonia – ooper ja ballett o Tartu Uus Teater – autoriteater o Kanuti Gildi Saal – nüüdistants o MTÜ R.A.A.A.M. – kultuurilooline ja dokumentaalteater o Teater NO99 – postdramaatiline teater 6. Väljendit „eesti teatri esimene postmodernist“ kasutatakse ühe lavastaja kohta. See on Mati Unt. 7. Mõisted: o Roll – tegelane näitleja kehastuses o Etendus – lavastuse ühekordne esitamine o Näitleja – mängib etenduses tegelast o Lavastus – teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustes o Näidend – draamavormis kirjalik tekst
laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Ületamatut vastasseisu võimu ja vaimu vahel siiski ei tekkinud. 3) 1925. aastal Riigikogus vastuvõetud seadus tunnistas rahvusvähemusteks
Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuromaanid, novellid, miniatuurid
Elukäik Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt(1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega di...
12) Tuglas suri 15. aprillil, 1971 aastal, oma majas, mis algeslt kuulus Marie Underile & tema abikaasale. Maetud on F. Tuglas Tallinna Metsakalmistule. 13) Esimese raamatu avaldas 20 aastaselt. ,, Hingemaa'' 14) Tuglase tähtamaks proosazanriks jäi realism. 15) Tähtsaim romaan ilmus 1937 aastal ,, Väike Illimar". 16) Tema loomingus oli omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaas. Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel. 17) Tuglase kirjutatud teaduslikud monograafiad on : ,, Juhan Liiv ( 1914,1928)" , ,, A.H. Tammsaare ( 1918)'', Ado Grenzsteini lahkumine(1926)". 18) Teosest ,, Meri" (1906) pärinevad need read. 19) Popi(koer), olles targem ja tugevam alistub Huhu(ahv) tujudele, sümboliseerides sellega kuulekust & allaheitlikust. Huhu on jällegi sümboliks liiderlikkusele & rumalusele.
Skulptuurid: Linda kuju (Linda mel), Russalka (1902 A.Adamson), Vike Merineitsi (Koppenhaagen), Pissiv Poisike (Brssel), Suur Svinks (Giza pramiidide vljal). Graafika on kujutava kunsti liik, mille phivljendus on joon ja peamiselt mustvalge, vahel kahevrviline pind. Jaotatakse: krgtrkk(linoollige), sgavtrkk ja lametrkk (litokivi). Olev Soans elas Keilas ja tegeles ka infograafikaga. On teinud mitmeid kultuuriloosi kaarte. Kokku on ta teinud 38 kaarti. Nited: Eesti kultuurilooline kaart, Tallinna kaart, Hansakaart. O.Soansi poolt ilmus rohkem kui 70 infograafilist Eesti kaarti raamatuna. Eesi kunstimuuseumid: KUMU- psiekpositsioon, Eesti kunst alates balti- sakslastest kuni kaasajani. Avati 2007, valmis 2006, arhitekt Pekka Vapaavuri. Kadrioru loss- vliskunsti muusum. Eesti olev vlismaine kunst(maalid,skulptuurid,mblid) Ehitati 1718-1723. Johannes Mikkeli muuseum asub Kadriorus, endises lossi kgis.(1907-2006). Kristjan Raua majamuuseum Nmmel. I Kalevipoja
Kildu Põhikool Wimberg Luulemapp Herman Karu Juhendaja õp. Pille Saar Kildu 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.Eluloost.................................................................................................................................... 3 2.Millest nimi Wimberg tuli?......................................................................................................3 3.Wimbergi loomingust.............................................................................................................. 4 4.Wimbergi keeleuuendustest......................
Gustav Ernesaks Elu algus Click to edit Master text styles · Gustav Ernesaks sündis 12. Second level Third level detsembril 1908. aastal Peningi Fourth level vallas Perila külas. Fifth level · Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta 15- aastasel. · Ta õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. · 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Töö koorijuhina Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütita...
Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline ke...
Härma Tartusse ning püüdis elatuda muusikaõpetajana. Ühtlasi jätkas ta kontsertreise Eestis. Samal aastal asutas ta Tartus oma esimese segakoori. Selle avakontsert toimus 27.novembril 1894. a. Koor laulis ka Riias, Pihkvas, Peterburis. Repertuaar koosnes peamiselt M.Härma enda rahvalauluseadeist, aga ka originaalloomingust. Nendel konservatooriumi lõpetamisele järgnenud aastatelandis M.Härma palju orelikontserte Tallinnas, Tartus, Pärnus, Peterburis, Helsingis ja Riias. Suur kultuurilooline tähtsus on tema esinemistel tagasihoidlikes maakirikuis. Sel moel tutvustas ta klassikalist orelirepertuaari ja tegi muusikalist kasvatustööd kõige laiemates rahvahulkades. Kontserdil Suure- Jaani kirikus tallas orelit nooruke A.Kapp, kes hiljem jutustas, et siit sai ta suurima tõuke oma kutse valikule. 90-ndate aastate teisel poolel tegutses M.Härma peamiselt koorijuhina ning juhatas maakondlikke laulupidusid ja kohalikke laulupäevi. 1903.a.siirdus M
Visnapuu portree", Alfred Hirv, "Natüürmort vähiga" 4. Graafika 1. Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad) 2. Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel) 3. Lametrükk (monotüüpia). 4. Tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Näited: E. Wiiralt ,,Põrgu" , ,,Tüdruk kaamliga", ,,Kabaree" ; Hando Mugasto, "Päevauudised"; Olev Soans ,, Eesti purjesõidu ajaloo kaart" , ,,Keila kaart" , ,,Eesti kultuurilooline kaart". 5. Tarbekunst 1. Keraamika (savist esemed) 2. Metallehistöö (metallist ehted) 3. Klaasikunst 4. Nahkehistöö 5. Tekstiil 6. Puitehistöö. Näited: Amforad, Vana-Kreeka geomeetrilises stiilis hüdria, mööbel, lambid, tekstiilid, puit, nahkvöö, kaanega kammitasku, vaasid. 6. Nimeta skulptuuriliike ja too näiteid. Skulptuur e. Voolimiskunst,raidkunst 1. Raidkunst - Taiesed valmistatakse kõvast materjalist raiumise või nikerdamise teel
Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.Ta elas 18771882, surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Samuti on mitmes Eesti linnas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Võrus teguteb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Gümnaasium. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand." Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) Ta oli Eesti kirjanik ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana.Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu Kubermangugümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Peamiselt
© Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. Teine käsitlus - Suur-Mulgimaa peab Mulgimaaks tervet Viljandimaad (Paistu, Kõpu,Viljandi, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonnad), Helme kihelkonda Valgamaalt ning Halliste ja Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt koos nende alaliste põliselanikega. (Kirja pandud 1934
eestlaste seas kõige populaarsemad tekstid. Toomas Pauli meelest pole õiglane Brocmanni hinnates seda osa tema tööst kõrvale jätta ainult sellepärast, et need on kõigest tõlked.. Kadrina-perioodil lisandus Brockmannile aina uusi ameteid, näiteks sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks, Virumaa praostiks ning Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel. Selle grammatika kultuurilooline tähtsus seisneb taas selles, et ta on esimene. Tänased uurijad ei ole sugugi kindlad , et Stahli saksa keele liistudele painutatud grammatika meie keele arengule palju head tegi. Kõnealune grammatika ilmus 1637. aastal ja oli kaua teistele kirikuõpetajatele abiks eesti keele õppimisel. Kadrinas kirjutas ta oma mitmeosalise teose "Käsi- ja koduraamat". Peale selle avaldas ta veel kakskeelse jutluseraamatu, rootsikeelse katekismuse jpm.
· Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, ta arreteeriti ja veetis 2 kuud Toompea vanglas · 1906-1917 elas pagulasena Soomes ja Pariisis Looming: · Avaldas kirjanduskriitikat · Esseed ja marginaalid ilmusid kogumikus "Marginaalia" · Loomingus ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus · 1901-1914 otsingud ja katsetused; põimuvad romantism ja realism · 1914-1925 kõrgperiood; novellid ja uus-romantism · 1925-1971 psühholoogiline realism · Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel Tsitaate: "Tõeline suurus koosneb kõige väiksemaistki üksikasjust." "Ise põleme küll ära, aga ilma meile osaks langenud ajastu valuta oleks meie elu vahest veelgi väiksem olnud." "Sõna on õhk, ning ometi võib ta õigel hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata." "Ilus ja hirmus on inime..."
kasvatatakse ka lakitäi peremeestaimena. Akaatsiapuust ehted Majanduslik tähtsus ● Kummiakaatsiast (Acacia senegal) ja ka lakiakaatsiast saadakse vaiku- kummiaraabikut, mis eraldub väljahigistisena. Lakiakaatsia viljadest ja lehtedest saadakse ka värvainet ja parkaineid. ● Parfümeeriatööstus toodab õitest akaatsiaõli (kassiaõieõli). Indias tarvitatakse ta lehti veel vürtsina ja seemneid süüakse. ● Akaatsia seemned on väga toitvad. Kultuurilooline tähtsus ● Seoses mitmesuguste kasutusaladega, eriti mõnede liikide tarvitamisega ravimtaimena, on akaatsiatel oluline koht Aafrika rahvaste folklooris. ● Austraalias on akaatsia rahvuspuuks- kuldakaatsia ehk Austraalia kummiakaatsia (Acacia pycantha). ● Alates 1838. aastast tähistatakse seal 1. septembril Akaatsia Päeva (Wattle Day; langeb kokku paljude liikide õitsemisajaga). Ka Austraalia rahvusvärvid roheline ja kuldne sümboliseerivad akaatsia lehtede ja õite värvi
Sissejuhatus Eesti üks suurim maakond on Pärnu, selle pindala on 4806,68 km², sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu 16,37 km2, 610 elanikku; Manija 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi ...
Maaisandate õigused kohtuvõim talupoegade üle, palgasõjaväe suurenedes ei läänistanud maaisandad oma valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija Johann Koell Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite
Töö ikka ei edenenud. Mungad palusid öö otsa kiriku müüridel, kuid seegi ei aidanud. Jätsid siis mehed töö katki ja pöördusid nõu saamiseks targa poole. See käskis härjad vankri ette rakendada ja lasta neil ise kivikoormaga astuma hakata. Kus härjad seisma jäävad, seal ongi õige kiriku ehitamise koht. Härjad möödusid Rapla mõisast, sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Vigala jõe äärde rajada. KULTUURILOOLINE TAUST Rapla maakond on oma kultuuritaustalt väga mitmekesine – siin on segunenud maa- ja linnakultuur, pärimus- ja massikultuur, erinevate kihelkondade ja maakondade traditsioonid. Raplamaale on iseloomulik, lähtuvalt tema kirjust ajaloost, keskmisest suurem kultuuriline mitmekesisus. Puudub omakultuuri kese – traditsioonidega maakonnalinn, kogu maakonna osas ei ole ajaloolist kokkukuuluvust. Raplamaa ei ole üks kultuuripiirkond vaid erinevate kultuurikantide –
- Sündis juristi pojana. - Ema suri sünnitusel. - Ämmaemand ennustas talle vaid üheks päevaks elu, tegelikult elas 84 aastaseks. - Kehv tervis. - Õppis jesuiitide kolleegiumis - Hiljem õpib õigusteadust ja satub Temple' vabamõtlejate ringi. - Oma kriitiliste kirjutiste pärast istub kaks korda Bastille's. - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. - Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad. 1764 Filosoofiline sõnaraamat. - Suur kultuurilooline väärtus on ta 14 000 kirjal ja rohkete märkmetega raamatukogul, mis asub Peterburis. - Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. - Hüüti "naervaks filosoofiks". - Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. "Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu kirjutama kaks tähte ...: N.L. non liquet, ei ole selge." - Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat.
sellest tulenevalt > seetõttu, selle tõttu, seepärast lühiajaline prognoos > lähiprognoos bränd > tootemark kõlbulik > kõlblik ribikardin > ribakardin siseriiklik > riigisisene silmnähtavalt > silmanähtavalt vanilje > vanill oregano > pune kreembrülee > brüleekreem mittestatsionaarne õpe > kaugõpe 1 täiendav küsimus > lisaküsimus kultuuriajalooline > kultuurilooline alaline valve > püsivalve Ta jääb süstemaatiliselt hiljaks. > alailma Firma kindlustab töötajatele tasuta sõidu. > tagab Film on neljas seerias. > jaos See on teadlase uudne lähenemisviis. > vaatenurk või käsitlusviis 2. Alljärgnevat võib iseloomustada märgendiga PABERL (paberlik, kuivametlik). Mida see tähendab (vt ÕSi kasutusjuhendist osa ,,Märgendid ja lühendid")? Leidke parem väljendusviis. Eelnevalt > varem aset leidma > toimuma omaalgatuse korras > omal algatusel
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvast...
kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. allikaid: Eesti talurahva ajalugu, I köide, Tln., 1992. Tartu Ülikooli ajalugu, II osa 1798 – 1919, Tln., 1982. Andresen, L. Eesti rahvakoolid 19.sajandil (kuni 1880.aastate koolireformini). Tln., 1974 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850 -1917. Tln., 1999 Telemaatika ajalugu http://www.eenet.ee/EENet/201.html Eesti kultuurilooline veeb: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_m aterjalid?table=Events&group=3&page=1
*kuni 1939a kahe riigi Venemaa ja Saksamaa vahel balanseerimine õnnestus,kuid pärast II Maailmasõda muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Kultuurielu Eesti Vabariigis Kultuuri rahastamine: Alkoholi-ja tubakaaktsiis,maksud lõbuasutustelt Eesti Kultuurkapital(loodi 1925a) 6Sihtkapitali: Kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur Teaduse finantseerimine(pool EKK sissetulekutest) Eesti Kunstimuuseum,Eesti Kultuurilooline Arhiiv,Eesti Rahva Muuseum Preemiad,auhinnad Kultuurautonoomia: *Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus. *1925.a rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus: -Rahvusvähemused sakslased,venelased,rootslased ja kõik rahvusgrupid,kelle arv ületas 3000 piiri -Õigus kultuuromavalitsuste asutustele -Õigus asutada emakeelseid koole,teatreid,kirjastusi jam *Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned:
Tolmendatakse peamiselt lindude poolt. Majanduslik tähtsus ● Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsiatööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisim on aloiin. ● Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina. ● Aaloe-ekstrakti kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena. Kultuurilooline tähtsus ● Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (oli ka muumiate balsameerimisel kasutusel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. ● Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. ● Omavad tähtsust ka kohalikes Aafrika kultuurides. ● Juba vana-ajal tunti Indias ravimtaimena. Nutriance Aloe Vera Gel- GNLD ● Nahasõbralik ja tõhus vahend päikesepõletuse, tuule ja külma kahjustuste leevendamiseks nahal.
Inge Org R.Põldmäe "Esimene Eesti üldlaulupidu" Valisin lugemiseks pealkirjas toodud monograafilise uurimuse ja olen väga rõõmus, et just selle raamatu valisin. See on teaduslik ajalooline kirjutis, mis pigem kõlab nagu populaarteaduslik või kultuurilooline raamat. Lugeda väga kerge, samas püsib kõik ajalooliste faktide raames. Eriti meeldivad on rohked tsitaadid tolleaegses kõne-ja kirjapruugis, mis just teevadki lugemise mahlaseks ja mitte üldse ,,kohustusliku kirjanduse" taoliseks kannatuseks. Aukartustäratav hulk allikmaterjali on reastatud voolavasse jutustusse, kolm päeva(18.,19. ja 20. juuni 1869) isegi vaat et tunniajalise täpsusega kirja pandud. Raamat algab eesti koorilaulu ja orkestrimuusika algete otsimise ja väljatoomisega
8 KOKKUVÕTE . 9 KASUTATUD MATERJAL 1. ALAMAA,H-M;ALTJÕE,K.2012. EHEDAD ELAMUSED EESTIMAAL.TALLINN:AJAKIRJADE KIRJASTUS. 2. HELME,M.2003. EESTI RAUDTEEJAAMAD..TARTU:TÄNAPÄEV. 3. HUNT,T.2015. LÄÄNE-EESTI TEEJUHT.TALLINN:VARRAK. 4. PAULUS,K.2013. JALUTAJA TEEJUHT.TALLINN:SOLNESSI ARHIDEKTUURIKIRJASTUS. 5. RAUVER,G-R.1979. HAAPSALU LÄBI AEGADE JA INIMESTE.TALLINN:EESTI RAAMAT. 6. ROHTMETS.I.2004. KULTUURILOOLINE EESTIMAA.TALLINN:VARRAK. 7. TAAL,I.1971. HAAPSALU LOSS.TALLINN:EESTI RAAMAT. 8. VEENPERE,A.2006. TERVITUSI HAAPSALUST.TALLINN:EESTI ENTSÜKLOPEEDIAKIRJASTUSE AS. 9. VIIRAND,T. 2006. EESTIMAA RANNIKU TEEJUHT.TALLINN:KUNST. 10. http://www.haapsalu.ee/ 11. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu 12. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_vapp 13. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_lipp 14. https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_ajalugu 15. http://www.haapsalulinnus.ee/ 16. http://www
12.2009 8. Piiri kõrts; Vastseliina Piiskopilinnus; Urvaste kirik. Eesti Maaturimis koduleht [http://www.maaturism.ee/ee/vorumaa/] 30.11.2009 9. Piusa Ürgoru puhkekompleks [http://www.puhkemaja.ee/]. 27.12.2009 10. Rogosi kastellmõis; Urvaste Püha Urbanuse kirik. VisitVoru koduleht [http://www.visitvoru.ee/]. 30.11.2009 11. Rogosi mõis [http://www.rogosi.ee/default.asp/mid=6//]. 30.11.2009 12. Rohtmets, I. Kultuurilooline Eestimaa. Tallinn: Kirjastus Varrak, 2004. lk 278 - 296. 13. Seto Lauluema monument; Tobrova tsasson. VisitVoru koduleht [http://www.visitvoru.ee/]. 02.12.2009 14. Tammer, E. Ümber Eesti. s.l., Tammerraamat, 2005. lk 347 370. 15. Vastseliina piiskopilinnus. Puhka Eestis koduleht [http://www.puhkaeestis.ee/et/vastseliina-piiskopilinnuse-muuseum]. 30.11.2009 16. Viitina mõis; Väimela mõis
novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 19251971: psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. Ta viljeles ka kirjanduse lühizanre ("Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult nt. soome keelest. Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel (8 kd. kriitikat, "Juhan Liiv", "Eesti Kirjameeste Selts", "Ado Grenzsteini lahkumine"). Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli jäänud sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseimaks tegelaseks. Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi (1904) ja Helsingi ülikooli cand filos kraadiga (1910), töötas Soomes, 1917-1919
Loodi Eesti kultuurikapital. Kultuurkapitali laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisid ning lõbustusasutuste maksud. Kultuurkapital toetas kirjandust, näitekunsti, helikunsti, kujutavat kunsti, ajakirjandust ja kehakultuuri. Sihtkapitali esindajad otsustasid ise toetuste jagamise üle. Viiendik, hiljem pool sissetulekutest anti valitsuse käsutusse ja kulutati teaduse finantseerimiseks. Toetussummasid said Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Loovisikutele jagati preemiaid ja auhindu. 1920ndatel said loomeinimesed tegutseda vabalt, 30ndate teisel poolel olid mõningased piirangud. Rahvusvähemlastele tagati õigus emakeelsele haridusele ja nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. 1925. võeti vastu rahvusvähemlaste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuromavalitsuse loomist pidasid vajalikuks sakslased ja
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale. Seetõttu toimub sealt ka ojade väljavool. Vesi koguneb ka älvestesse ja laugastesse. 43. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi. Puisniit, rannaniit 44. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?Oluline säilitada, sest inimtegevuse lakkamisel kasvavad nad kinni ning metsastuvad. Seetõttu tuleb neid regulaarselt hooldada niites või karjatades. Liigirikkad. Eetiline ja kultuurilooline väärtus. 45. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest ~11 000 a tagasi b) metsade arengu algus pärast jää taandumist umbes 10 000 a tagasi c) laialehiste metsade valitsemisaeg ~5000 a tagasi d) alepõllunduse algus ~3000 a tagasi e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870
säilivus e sü m b oliks. Erne s ak s a loomingu s s e kuuluvad ka viis oop erit , neist " Tormid e randa " on ka korduvalt lavastatud. Gustav Erne s ak s a üks tuntumaid koorilaule on " Hakka m e , m e h e d , mine m a ". Publitsisti ja m e m u a ri stina avalda s Gustav Erne s ak s 5 raam atut, milles on ühte sulatatud mäl e stu slik autobiogra afiline ja doku m e nta aln e kultuurilooline aine s: · "Suu laulab, süd a murets e b " 1971 (väljavõtteid selle st raa m atu st avaldati bibliofiilse väljaand e n a "100 rida", 1983 ) · "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · "Kutse " 1980 · "Laine tõus e b " 1983 (Juhan S muuli nim eline kirjandu s e aastapr e e m i a 1984 ) · "Laul, ava tiivad " 1985 Muuseumis on kolm põhilist ekspeditsioonituba, kus on erinevaid eesti meistrite kui ka välismaa pille .
*Estofiilid-asustasid 1839 Eesti Seltsi (Kreutzwald, Faehlmann) *Tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridusase kasvas *Kujuneb rahvuslik aktiiv koolmeistrid, kirikuõpetajad III Rahvusliku ärkamise algus Rahvusliku ärkamise algust mõjustasid: *linnade areng *talude päriseksostmise alus *eestikeelne trükisõna plahvatuslik kasv *rahvusliku liikumise keskused - Viljandimaa *Peterburis Eesti patriarhide rühm J.V Jannseni kultuurilooline tähtsus *Eesti ajakirjanduse looja (1857.a "Perno Postimees", 1864.a "Eesti Postimees") *Laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine" looja *Üks I üldlaulupeo (1869) korraldajaid *Eesti hümni sõnade autor *Kodanik-klerikaalse suuna juht rahvusliku ärkamise ajal *Koidula vaimne suunaja L.Koidula kultuurilooline tähtsus *Esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis tol ajal Baltimaades võimalik saada oli. *Ajastu suurluuletaja. *Isamaalüürika *Tema luuletused viisistatud
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastik...
- Teatriajaloolise arhiivimaterjali otsimine arhiivist, kommenteerimine ja saatesõna kirjutamine - Ühe lavastuse retseptsiooni analüüs (otsida kõik välja selle lavastuse kohta analüüs, võib ka uurida kellegi käest intervjuu vormis) 2. Näidendite lugemise kontroll (test või essee) Juhtnöörid: Võimalikult ammendav ülevaade (uurige välja kõik, mis sel teemal on ilmunud) Austage fakte, kuid looge neile laiem kultuurilooline kontekst Loogiline ülesehitus Korrektne vormistus, viitamine Oma seisukoha esitamine Valik teemasid: Ita Ever, Lembit Eelmäe, Hannes Kaljujärv jne. Arhiivileid mis see on? Arhiivis leiduv käsikirjaline allikmaterjal, mis seostub teatriajalooga ja millest võiks olla kasu teatriajaloo kirjutamisel. Nt mõne lavastaja reziiraamat, teatriinimeste kirjavahetus, mis aitab mõista mõne lavastuse sünnilugu, avada ajastu kultuuriloolist tausta. Ideoloogiline / poliitiline
Looduskaitseväärtus: metsakooslused 1. haruldaste liikide olemasolu 2. kahaneva alaga jäänukid 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 8. kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne väärtus 11.olulisused maastikukaitse vaatekohast 12.teaduslik katseala 13. kultuurilooline väärtus Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1. looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu: Looduskaitse arenguetapid – 1
kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
