Humanism ja Renesanss Mõiste "Renessanss" tähendab taassündi (sõna tuleb pr. keelest renaissance; ka it. rinascita tähendab taassünd). Üldajaloo tänapäevasesse käsitlusse tõi mõiste `renessanss' prantsuse ajaloolane Jules Michelet (1855) ning kultuurihistoriograafiasse juurutas selle Jacob Burckhardt (1860). kultuuriloolased loobusid ajastu tähistamisel ajaloolisest itaalia mõistest `rinascimento' ning võtsid kasutusele prantsusekeelse sõna `renaissance', ajaloolise järjepidevuse katkemisest. Samas on nende mõistete tähenduses väga oluline ühisosa: mõlemas sisaldub hinnanguline vastandus keskajale. Renessanss mõistet kasutatakse seoses kultuuriliste muutustega 14.-16.sajandil. Renessanss on keskaja lõpus enamikus Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang, mille
Film ,,Viimne reliikvia" näitab 16. sajandi Liivimaa ajalugu vastuoksuslike seisuste kujutamise kaudu. 1969. aasta Nõukogude ühiskonnale iseloomulikult jääb filmis kaotaja rolli vaimulikkond. Neist ideedest lähtuvad sündmused toimusid ühe suurema sotsiaalse muutuse reformatsiooni vaimus, mis avas väravad uuele ühiskonnakorraldusele ja ajastule. 1789. aasta kui ajasõlm kätkeb endas kaht olulist sündmust: Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Ühendriikide kodusõda. Kultuuriloolased R. Chartier ja R. Darnton on neid sündmusi käsitlenud avaliku sfääri ja valgustuse võtmes. Valgustusideed ja nende levik innustasid rahvast oma soove ellu viima: kukutama kuningavõimu ja saavutama autonoomia. Sündmused mõlemas riigis tähistasid varauusaja lõppu.
Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Tema suurim tegu oli konsulina 63 aastal paljastada Catilina korraldatud vandenõu nelja kuulsa kõnega, millest kuulsaim algab sõnadega: "Kui kaua veel, Catilina, mõtled sa proovile panna meie kannatust. Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? ..." (Vikipeedia 2012) Cicero aega nimetavad kultuuriloolased haritud ja valgustatud ajaks. Need on kõrgkihti kuuluvad inimesed, kes maailma vägevaima riigi juhtidena teadvustavad peale oma eeliste ka oma kohustusi. Nad näevad selleks liiga palju, et uskuda jutte sellegi kohta, mida nad ei näe. Valgustust saanuna tunnevad nad vajadust valgustada ka teisi. (Vene 1991) Oma poliitilised vaated esitas Cicero teoses ,,Vabariik", kus ta leiab et on tarvis praktiliselt teostatavat teooriat. Kolmest riigivormist monarhistlikust, aristokraatlikust ja
Eestimaa kirikuolude kohta ilmumata. Valgustuslikud publistsistid kirjutasid ajalehtedes eestlaste ja lätlaste pärisorjudest tingitud viletsast olukorrast. Hupeli topograafia oli Baltikumi uurijatele eeskujuks ja mõjutajaks. "Topograafilised teated" inspireerisid ka teisi Liivi- ja Eestimaa topograafiast kirjutama. See on 18. sajandi Liivi- Ja Eestimaa entüklopeedia, esmaklassiline ajalooallikas, millest huvituvad ajaloolased ja kultuuriloolased. IV HUPELI AJAKIRJAD "NORDISCHE MISCELLANEEN" JA "NEUE NORDISCHE MISCELLANEEN" NING BALTI AJAKIRJANDUS 18. SAJANDIL Ülevaade baltisaksa ajakirjandusest 18. sajandil Vanim säilinud ajaleht on 1675. aasta Tallinna "Ordinarii Freytags Postzeitung", kuid arvatavasti ilmus Riias ajaleht veelgi varem. Ajakirjad tekkisid ajalehetesdest hiljem, nende sünd langeb varavalgustuse aega. Ajakirja eesmärgiks oli teadmiste, ideede ja moraalipõhimõtete levitamine. 18
annaabi.ee 
