Eesti kultuuriloolane Rein Veidemann Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946. aastal. Ta on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja kultuuriloolane. Ta on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi eesti kultuuriloo professor. Rein Veidemann kuulub alates 1981. aastast ka Eesti Kirjanike Liitu. Aastatel 1954-1965 õppis ta põhi- ja keskkoolis. Esimesed seitse kooliaastat käis ta Pärnu 1.- 7-klassilises koolis ning ülejäänud aastad Pärnu 1. Keskkoolis. 1969-1974 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Tema esimene tunnustust saanud kirjanduskriitiline kirjutis ilmus juba ülikooli ajal, täpsemalt 1971. aastal. Alates 1984. aastast on ta filoloogiakandidaat oma väitekirjaga ,,Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958-1972". Rein Veidemann on töötanud mitmetel ametitel. Tema esimesed ametid on pea kõik olnud seotud tema erialase haridusega. Ta on töötanud Tartu Riikliku ülikooli toimetajana,...
Elulugu Kirjanik ja tõlkija Anna Ilona Laaman sündis 10. veebruaril 1934. aastal Tallinnas, kultuuriloolase, kirjanduskriitiku ja ajaloolase Eduard Laamani tütrena. Ilona elas Rootsis alates 1944. aasta septembrist. Ta sai alghariduse Stockholmi algkoolides, keskhariduse Stockholmi Prantuse koolis ja Enskilda Gümnaasiumis, lõpetades eksternina 1953. aastal. Aastast 1954 elas kirjanik Upsalas. Ilona Laaman õppis edasi Upsala Ülikooli filosoofiateaduskonnas riigiteadust, lõpetas ülikooli prantuse, vene ja eesti keele alal
,,Ajaloo suurkujud. Tsivilisatsiooni lühike ajalugu antiikajast kuni uusaja koiduni" Will Durant Tegemist on maailmakuulsa kultuuriloolase Will Duranti postuumselt ilmunud raamatuga, mis tutvustab lühidalt ja ladusal moel maailma ajaloo silmapaistvamaid isikuid Egiptusest uusaja Euroopani. Neli aastat enne surma alustas Pulitzeri preemia võitnud Will Durant tööd raamatuga, mis jäi tal viimaseks. Varem oli ta koos oma naise Arieliga välja andnud paljukiidetud raamatusarja ,,Tsivilisatsioonide ajalugu", mille lühikokkuvõtteks võibki pidada alles hiljuti avastatud ja avaldatud raamatut ,,Ajaloo suurkujud".
17.sajand oli kirjanduse suhtes vaene sajand, kuna 1601.aastal oli suur viljaikaldus, mis tõi kaasa näljahädad ja katku, see tõttu ei soositud kirjandust ja raamatute väljaandmist. See aeg ei olnud Eestis ka ühtegi trükikoda. Sellest ajast on säilinud käsitsi kirjutatud vaimulikke tekste, näiteks kirikuõpetajate jutlusi. Üks neist on Tallinna Pühavaimu kiriku abipastorilt Georg Müllerilt. Tema 1600-1606 aastatel 39 peetud jutlust on avaldatud 1891.aasta kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. (See on esimene suurem eestikeelne kirjalik mälestis, mis kajastas maad, rahvast, ajalugu, katku, kombeid ja kultuuri.) Nendest jutlustest saame teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses eestikeelne kool. Samuti on suureks kõneaineks nendest jutlustes laulmine. Mülleri jutlused on sisukad ja kindla kavaga. Nendest algabki meie ilukirjanduse proosa. Jutlus usuline kõne, millega vaimulik juhib koguduse mõttekäiku Piibli alusel
Kirikuväline seltskondlik tegevus, millest me tegelikult midagi ei tea, arenes siiski ilmselt pikka aega organiseerimata kujul isiklike tutvuste ja sugulaste alusel, enne kui võttis ajapikku kindlama kuju. Esimene samm ühiskondliku tegevuse laienemise suunas toimus Christian Reinfeldti kirikuõpetajaks olemise ajal. Reinfeldt asutas nimelt koguduse juurde neljaklassilise kooli, mille esimesse klassi 1844. aasta jaanuaris astus 20 õpilast56. Algus oli aga raske ja kooli olukord kultuuriloolase Viktor Samoilovi hinnangul tegelikult vilets. Majanduslike võimaluste paranemist annab aga tunnistust järgmine märkimisväärsem ettevõtmine Peterburi eestlaskonna ajaloos: oma kirikuhoone püstitamine aastail 1859-1860 Ofitserskaja ja Malaja Masterskaja tänava nurgale aadressiga Ofitserskaja nr 5457. Kiriku all oli kirikuteenri korter, leskede kodu ja surnukabel. Kiriku kõrval Ofitserskaja uulitsal asus koguduse maja, mille alumisel
ühtegi trükikoda. Kuid kirjasõna elas ikkagi. Sellest ajast on säilinud käsitsi kirjutatud vaimulikke tekste, eriti kirikuõpetajate jutlusi. Üks niisugune mälestusmärk pärineb Tallinna Pühavaimu kiriku (seal tegutses eesti kogudus) abipastorilt Georg Müllerilt (ka Muller, Mollerus). Tema koostatud 28 39 jutlust on peetud aastail 1600 – 1606. Käsikiri avaldati 1891. Aastal kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed, kombed ja kultuuriprobleemid. Eestikeelse teksti kõrval leidub neis saksa- ja ladinakeelseid märkmeid ning tsitaate. Jutlustest saame teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses ka eestikeelne kool, mille õpilasi (Schole Poisit) ta hea laulmise poolest kogudusele eeskujuks seadis. Laulmine on
annaabi.ee 
