ridu ja võimaldas seni väiksemas ringis toimetanud inimestel tunnetada ühtsus, massi, seda, et teised tulevad ka." Ärgake, Baltimaad On Balti keti jaoks loodud laul Rõhutati iseseisvuspüüdlust ning rahulolematust Nõukogude okupatsiooni vastu. Nimetatakse ka Baltimaade ühishümniks. Eesti keeles laulis seda Tarmo Pihlap Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_kett Eesti kultuurileht Reede(lk 2), ilmunud 25. august 1989, saadud digiarhiivist http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea. Virumaa Teataja, nr. 162, 23 august 2014
Jürgen Roostega kahasse kirjutatud luuleraamatu „Elutants“. Teos saavutas ülekaaluka võidu, kogudes enam kui 1000 lugejate häält.“ • 21. jaanuaril luges Doris Kareva koos Jürgen Roostega Londoni Eesti saatkonnas luulet. … • Doris Kareva asub tööle ajakirjas Looming • „Kareva asub detsembri keskel poole kohaga Loomingusse ja ühtlasi toimetab ta töövõtulepingu alusel ka Sirbi tekste,“ ütles neljapäeval BNSile Sirpi välja andva SA Kultuurileht juhataja Toomas Väljataga, lisades, et uuest aastast asub Kareva täiskohaga Loomingusse. Huvitavad intervjuud • http://www.goodnews.ee/doris-kareva-ma-ei-oleks-vist-kunagi-o ma-luuletusi-avaldanud • http://arhiiv.pohjarannik.ee/print.php?sid=3520 Lugejate arvamus • „Ma näen Dorises haruldast, peaaegu ülemeelelist põlvkondliku inimliku kogemuse tuuma. Ülemeeleline seepärast, et Dorises näib olevat inimlik ja kirjanduslik seotud mingil eriti vahetul ja loomulikul
Kirjastus, 2007 Liljeström, M. & Koivunen, A., Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimuseni, Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2003 Lotman, J. Kultuur ja plahvatus, Varrak, välja antud Kesk-Euroopa Ülikooli kirjastuse toetusel, 2001 Simon, S., Gender in Translation: Cultural Identity and the Politics of Transmission, New York, Routledge, 1996 Talvet, J., "Mõtteid tänapäeva tõlkefilosoofiast. Kas antropofaagia või sümbioos?", Keel ja Kirjandus nr 5, Tallinn, SA Kultuurileht, 2006 Torop, P. "Tõlkesemiootika poole", Akadeemia, 14. aastakäik, nr 2, Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, 2002 Torop, P., Sütiste, E., Tõlketeadus, semitootika ja tõlkeprotsessi piirid", Keel ja Kirjandus nr 7, Tallinn, SA Kultuurileht, 2007 11
need kõik kirikule. 7 5. Lisad Kardinal Richelieu Maria de` Medici Austria Anna, Pr. kuninganna 1642.a. Louis XIII, Pr. ja Navarra kuningas 8 6. Kasutatud kirjandus 1. Anthony Levi ,,Richelieu", Ühtse Prantsusmaa kujunemine, Tallinn 2005 2. http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=3223 Kultuurileht ,,Sirp", artikkel, detsember 2005 3. http://images.google.com/images?hl=et&q=Richelieu+&lr=lang_et&um=1&ie=UTF- 8&sa=N&tab=wi Pildid ,,lisades" 9
Pealtvaatajad lause rõkkasid naerust," kirjeldas Rahva Hääl. Esialgse kava kohaselt pidi naljatantsule järgnema ,,Vene ringtants", kuid neid kahte järjestikku ei peetud sobivaks ning vahele pandi neidude esituses ,,Neidu aiamaal", ukraina rahvatants ,,Vesnjanka" ja ,,Jämaja labajalg". Peoõhtu lõpetas aga kõigile jõukohane ,,Oige ja vasemba", mis kujues ka edaspidiste noortepidude lõputantsuks. Kultuurileht Sirp ja Vasar kirjutas 6. juunil, et kuigi repertuaar 13 tantsu omandati ,,suhteliselt väga lühikese ajaga", jättis värvikas ja hoogne lõkkeõhtu-tantsupidu kõigile unustamatu mulje. 13. tantsu hulka kuulus: ,,Lippu heisates", ,,Lõkkeõhtu", ,,Kükitamistants", ,,Kaera-Jaan", ,,Üks-kaks-kolm galopiga", ,,Matkalaul", ,,Naljapolka", ,,Sepake" ja ,,Eideratas". XI noorte laulu- ja tantsupidu 1.-3. juuli 2011
MILVI HIRVLAANE http://209.85.129.132/search? q=cache:g215XIaqgmoJ:luup.postimees.ee:8080/leht/96/12/24/olnust.htm+Ferdinand+Friedri ch+Georg+Ludwig+von+Wrangell+sugupuu&hl=et&ct=clnk&cd=1&gl=ee Otto von Kotzebue http://209.85.129.132/search? q=cache:Z4No_q4Byh4J:www.miksike.ee/referaadid/kotzebue_birgit.htm+Kotzebue+laht&hl =et&ct=clnk&cd=5&gl=ee Otto von Kotzebue http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue Salentiny Maadeavastajad entsüklopeedia lk-52-53, 355-358 SIRP Eesti kultuurileht: Unistusest lahutas vaid väin Tiiu Speek 11.06.2004 Tõllaga ja tõllata 17.- 19. sajandi reisipilte maadeavastused ja ümbermaailmareisid http://www.nlib.ee/25482 Lisad Pilt 1. Ferdinand von Wrangell http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Admiral-Wrangel.jpg Pilt 2. Otto von Kotzebue http://www.calacademy.org/exhibits/science_under_sail/images/kotzebue.jpg Pilt 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Fabian_Gottlieb_von_Bellingshausen.jpg Joonis 1
/Prostitutsiooni_peidus_pool_-_Meie_aja_muudid.pdf Veske, C. (2008). Kiisukesed ja peremehed. Prostitutsiooni peidus pool. Sotsiaalministeeriumi toimetised. Kasutamise kuupäev: 03.12.2012, allikas http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sooline_vordoiguslikkus/ Prostitutsiooni_peidus_pool_-_Meie_aja_muudid.pdf Bukowski, C. (1978) ,,Women" e.k (2001). ,,Naised" Eesti kultuurileht SIRP (2006) nr: 22 LISAD Tabel 1. Suhtumine prostututsiooni SUHTUMINE PROSTITUTSIOONI POOLT ARGUMENDID VASTU ARGUMENDID Stressi ja pingete maandamine Haigused, traumad, vägivald Seks.kuritegevuse vähendamine Ebamoraalsus, soovimatu rasestumine Sissetulekuallikas noortele Seosed kriminaalse maailmaga Joonis 1. Prostitutsiooni levik Euroopas
toimetajat ei ole vaja märkida. Kirjanduse nimestikus: Jürjo, Indrek 1989. Tartu vanim ajaleht XVIII sajandi lõpul. Keel ja Kirjandus. Nr. 6, lk 343- 350. Näide 4. Arvutivõrgu informatsioon põhimõtted on samad, ainult tuleb lisada elektrooniline aadress http://www. jne. ning kasutamise kuupäev. Kui veebiaadresse on mitu, on soovitav need esitada oamette grupina kirjanduse nimestiku lõpus. Näide 5. Ajalehes ilmunud artikkel Paalma, Vilma 1994. 168 aastat Tallinna-Rossinit. Kultuurileht. 22.02, lk 8. Näide 6. Entsüklopeedias ilmunud artikkel NB! Mitmeköitelise väljaande puhul tingimata märkida köide! (Lühendamine: köide kd, volume 8 Vol, Band Bd) Lippus, Urve 2001. Estonia. Art music. The New Grove Dictionary of Music and Musicians. Second edition. Ed by Stanley Sadie. Vol 8. London: Macmillan, pp 250-251.
24 Kreutzwaldi testamentaarne soov oli asutada Kreutzwaldi Stipendiumi Statuut ja Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmedali statuut. Memoriaalmuuseumi kohta kirjutamine andis juurde palju uusi teadmisi Võru kuulsaima inimese elust ning tegemistest. 25 KASUTATUD ALLIKAD 1) Hollo, A. Kreutzwald ja Võru, Võru: trükikoda Võru Täht, 2002 2) Hollo, A. Fr. R. Kreutzwald 200 // Võrumaa Kultuurileht. 2003. detsember. 3) Giid Helju Kalme suulised jutustused 4) Pealeht http://www.hot.ee/muuseumvoru/ 26 LISA 1 Kreutzwaldi maja 1830-40ndate aastate paiku 27 LISA 2 Vaade Vrule 19. sajandil 28 LISA 3 Vru linn 20. sajandi algul 29
Üks mu lemmikutest on ajakiri Mood, mis kajastab viimaseid trendiuudiseid. Vahel sirvin ka naisteajakirju, näiteks Cosmopolitani, Naistelehte või ajakirja Naised. Paberväljaannete usaldusväärsusse suhtun samamoodi nagu netiväljaannete omasse. Teatav kriitikameel säilib alati. Leian, et oluline pole see, kas väljaanne ilmub paberil või internetis, vaid oluline on sisu tõsiseltvõetavus. Selleks peab aga endal kriitikameelt jätkuma. Näiteks ei ole internetis ilmuv kultuurileht Sirp vähem usaldusväärne, kui sama ajaleht paberkandjal. Kuna mul ühiselamus televiisori vaatamise võimalus puudub, siis seda teen vaid siis, kui olen kodus. Eesti kanalitest vaatan peamiselt ETV-d, ETV2-te ja Kanal2-te. Nendest kanalitest vaatan uudiseid, eesti sarju ja väärtfilme. Huviga vaatan näiteks kodumaiseid seriaale ,,Õnne 13", ,,Pehmed ja karvased" ning ,,ENSV". Huvitav saade on ka ,,Ärapanija".
kaheksateist) nägemust sündmustest laevas ning igaühe varasemaid kogemusi. Uibopuu loomingu tipuks võib pidada tema psühholoogilist romaani "Janu" (1957), kus tuberkuloosi- haige noore neiu kogemuse läbi kujutatakse sümboolselt inimese füüsilist ja vaimset elujanu. Stalini aja järellainetuses sündis Nõukogude Eestiski 1956-1958 elav keskustelu kultuuripoliitika joone ja selle üle, kuidas suhtuda kodanliku Eesti kultuuripärandisse. Foorumiteks olid kultuurileht Sirp ja Vasar, ajaleht Rahva Hääl ning partei keskkomitee. Kirjanike Liidu kongressil 1958. aasta detsembris võis veel kuulda, et uuema põlvkonna kirjanikke süüdistati ideoloogilises ebamäärasuses, aga lõppude lõpuks tähendasid nii 1950. aastate lõpp kui ka 1960. algus liberaliseerimist ja pakkusid kultuuri arengule soodsat pinnast. Üheks baromeetriks oli siin 1957. aastal alustatud kirjandusajakirja Looming legendaarne ja peamiselt tõlkeromaanidest
(Hallas- Murula, 2012) lk 74-75 Kasutatud kirjandus Altton, K. (2011). Eesti kirikud III, Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet. Hallas-Murula, K. (2012). 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak. Helme, E., Hansla, I., & McIlfatric-Ksenofontov, M. (2001). Eesti kirikud. Tallinn: Tänapäev. Helme, M. (2002). Eestimaa kirikute teejuht. Tallinn: Trükikoda "Kunst". Kodres, K. (2005). Eesti kunsti ajalugu 2 1520-1770. Tallinn: Sihtasutus Kultuurileht. Liivik, O., & Dubovik, B. (2011). Tallinna kirikud (ajalugu ja restaureerimine). Tallinn: Pakett AS. Maiste, J. (1996). Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst. Nutt, N., & Maiste, J. (2005). Tartumaa mõisad. Tartu: Printon. Praust, V. (2008). Tartumaa mõisad. Tänapäev. Raam, V. (1993). Eesti arhitektuur 1 Tallinn. Tallinn: Valgus. Raam, V. (1996). Eesti arhitektuur (läänemaa, saaremaa, hiiumaa, pärnumaa, viljandimaa). Tallinn: Valgus. Raam, V. (1996)
rühmitus, kus genereeritakse kõige jõulisem kirjandusprogramm, mis on päris segane, et seda mitut moodi saaks tõlgendada. Ideeks on etnofuuturistlik kuulutus. o Etnofuturism (www.suri.ee/etnofutu/) 1986 Vikerkaar (www.vikerkaar.ee) 1989 Akadeemia 1990 & 1995 Vagabund – Tallinnas annab välja Joel Sang. 1995nda aasta number on pühendatud Juhan Viidingule. 1991-1993 Kostabi – ’Tartu linna kultuurileht’ Eesti kirjanduse põhijooni 1989-1995 Paljusus – keegi ei saa aru, mis on paljususes oluline ja mis mitte, avaldatakse palju. Dünaamika – käib mingi sebimine, mingid avangardsed väljaasted. Dünaamika kaldub ka kirjanduskeelde. Erinevad keelekihid ja võõrad keeled – põimuvad erinevad keeled ja võõras keel tungb eestikeelsesse teksti. Kui 80ndate teisel poolel uus kirjanduslik tõus silma hakkab, hakkab silma mingi
Sihtasutus Ugala Teater 14 770 380 14 770 380 0 0 0 0 14 770 380 Sihtasutus Kultuurileht 16 278 395 16 278 395 0 0 0 0 16 278 395 Muuseumiehituse Sihtasutus 19 199 122 19 199 122 0 0 0 0 19 199 122
Bucolics was an amiable anachronism.3 The chief conductor Arvo Volmer found that several hopes have been realised: the growth of stability, the foreign tours stood on an appreciable level, but there were not enough possibilities for recording and it was felt necessary to work more at home.4 1 Päevaleht 4 Nov. 1993. 2 Westdeutsche Zeitung [Düsseldorf] 19 Nov. 1996. 3 Hans Hubert Schieffer. With a lovable idyll Rheinische Post 19 Nov. 1996. 4 ‘ERSO – 70’ Kultuurileht 10 Jan. 1997. With two concerts ERSO participated in the international Menukhin Festival in Switzerland, Gstaad 1997, by the invitation of its leader Gidon Kremer. The ERSO performances were accepted with rapturous applause and the orchestra played a number of encores.1 JUHAN AAVIK (1884-1982) He was one of the most prominent, versatile and merited musicians during the first independence period, whose activities were tightly connected with the
annaabi.ee 
