järgi. lossi järgi. Tundmatu rahvas oli kultuuri kandjaks. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutasid lineaarkirja A, mis on siiani Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B, mis on kasutuses. tänaseks desifreeritud. Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid. lossid. Suurim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata. Lossid olid kindlustatud. Losside ümber olid linnad. Losside ümber puudusid linnad. Sõjakutse motiiv puudus. Kujutatitantsimist, Freskodel domineeris sõjatemaatika. akrobaate, mereelukaid ja härgi. Suuri skulptuure polnud, on leitud fajansist ja Skulptuuriteosed(sh reljeefid) puudusid ,
ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutati lineaarkirja B(tänaseks dešifreeritud). Samuti kultuurikeskusteks lossid. Lossid olid kindlustatu ja ümbrusest puudusid linnad. Losse ümbritsesid kiviplokid. Freskodel domineeris sõjatemaatika
mere piirkonnas. U. 15.saj. tungis osa kreeklasi Kreetale ja vallutas Knossose, ning hakkas valitsema kogu Kreeta saart. Uued valitsejad võtsid üle saare rahvaste kombed ja eluviisi, niiet Kreeta kultuur ei hävinenud. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele, see sai nimeks lineaarkiri B. Seda osatakse lugeda. Kultuuri edasikandjateks said nüüd kreeklased ja Kreeta senine tähtsus kadus ajapikku. Ka Kreekal said majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, mille eesotsas seisis kaks kõrget võimukandjat - valitseja ja sõjapealik. Neist tuntuim on Mükeene. Losside ümber suuremaid linnu ei olnud, ja lossid olid kindlustatud massiivsetest kiviplokkidest (nn. Klükoopiliste) müüriga. U. 1200 a ekr. tabas kreekat vapustus - Iisraellased vallutasid Kaanani ja palestiina. See oli tõenäoliselt põhjustatud ulatuslikust rahvasterändamisest. Vaatamata sellele säilis veel Kreeka tsivilisatsioon, kuid kukkus lõplikult
1 Keskaja kultuur · Keskaja teaduse arengu põhijooni: - Koos Suure rahvasterändega alanud Lääne-Rooma riigi allakäiguga hakkas järsult alla käima ka kultuur- kultuurikeskusteks olnud linnad rüüstati, koolid lõpetasid oma tegevuse, kirjaoskuses toimus totaalne allakäik jne. - NB! Varakeskaegses ühiskonnas oli kirik kultuuri kandjaks, antiikkultuuri pärandi ja kirjaoskuse säilitajaks. Vaimulikku seisusesse tagas võimaluse tegeleda hariduse ja teadusega. - Keskaegse kultuuri alustaladeks olid kristlik õpetus ja moraal ning antiikaja tedmised, mida püüti kokku sobitada ristiusu õpetusega.
poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj. eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda .Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal
sarnasused .Kreeka ajaloovaraseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk.Paljude ühisjoonte kõrval on Kreeta ja Mandri-Kreeka ühiskonnas ja kultuuris ka erinevusi. Seetõttu võib Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni jagada varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks Mandri-Kreekas.Kreeta ja mükeene kultuuri vahel on mitmeid sarnasusi ning erinevusi. Mükeene kultuuris olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. .Kreeta tuntuim loss oli Knossos, Kreekas oli selleks aga Mükeene. Mükeene oli kindlustatud loss mida on tuntud oma massivsetest kiviplokkides ja kindlustatud väravatega. Knossos aga oli kindlustamata.Mõlema kultuuri losside sarnasuse alt võib välja tuua, et mõlemates paiknesid losside ümber nii laoruumid, usukeskus kui ka töökojad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus
eeskujul kreeka alfabeet, Homerose kangelaslood Odüsseija ja Iljas; Linnad > linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa linnad omavahel vaenujalal, ebastabiilsus; ülekreekalised religioossed keskused Delfi ja Olümpia; Olümpiamängud Zeusi auks. Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur · Minoiline kultuur Sai nime Minose järgi; kasutati lineaarkirja A; Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata, nende ümber olid rahvarohked linnad; domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika, freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi; naised domineerisid; sõjakad jooned puudusid. · Mükeene kultuur Kultuur sai alguse Mükeene lossi järgi; Kultuuri kandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased; Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B; majandus-, usu- ja
Rüütliavantüür. Võideldakse ainult iseenda au ja kuulsuse eest. NN: Bütsansi romaan. Bütsansi kirjanduse kaudu Euroopasse jõudnud Kreeka süzee. Otsitakse Püha Graaali. Rüütlikirjandus oli väga avatud. Tristan ja Isolde Saatusilk armastus, võlujook et noored armuksid, aga armuvad valed noored, Isolde ja Tristan surevad lõpuks üksteise kõrval, sest ta on abielus Marciga, aga armastab hoopis Tristani. Marie de France Linnakirjandus 13 saj olid linnad saanud peamisteks kultuurikeskusteks. Arenes kauplemine ja käsitöö.Tekkisid uued ühiskondlikud suhted. Tähtsustati kainet mõtlemist ja arukust. Räägiti kirikuisade patuelu. Kohtunike äraostetavus. Tegelased folkloorist, keel rahvapärane. Värsivorm taandus aeglaselt. Domineeris värsivorm. Francois Villon Peetakse keskaja suurimaks poeediks. Elas u.1431 1365. Loetakse moods prantsuse luule rajajaks. Õppis Pariisi ülikoolis. Lõpetas magistriga kunstide alal. Õppis edasi õigusteadust.
· Erialajakirjad · Erialane väljaõpe · Eetikakoodeksid 19 saj lõpus kujunes välja vabaõhumuuseum; 1880 Oslos, Bygdoy poolsaarel, 1891 Stovkholmis Skansen. 20.saj alguseks tänapäevane muuseum: fondiruumid ja näitusesaalid. 1946 ICOM-rahvusvaheline muuseuminõukogu 1970ndad aasta II muuseumirevolutsioon: · Ühiskonda teeniv institutsioon · Pedagoogilien tegevus · Avalike suhete korraldamine · Muuseumid muutusid kultuurikeskusteks Eesti muuseumide algus Balti-saksa mõisnike kunstikogud: Neffide kogu Piira ja Muuga mõisas Esimesed avalikkusele suunatudkogud; 1802 Johan Burchardti kogu ,,Mon Faible" (,,Minu nõrkus"), 1803 Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse muuseum (hariduslikel eesmärkidel). Eesti muuseumid: · Tartus ; 1838 Õpetatud Eesti Seltsi muuseum, 1843 Kodumaa asjade muuseum · Tallinnas ; 1842 Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseum (Eestimaa Provintsaalmuuseum)
andnud see midagi totaalselt uut, ta ei vapustanud mind. Sellele vaatamata ma ei väidaks, et see on orienteeritud just nooremale lugejale, kuna raamatus on üüratult palju roppusi, mis mind üsna häirisid, samas ma saan aru, et kui nad kõik välja jätta, siis oleks see ilmselt juba mingsugune teine raamat, mis jutustab millegist muust vähem traagilise nurga alt Millegipärast mul sööbis ajju üks aega väljendav lause: ,,...see oli ajal, mil kõik magalate kinod äkki kultuurikeskusteks muutusid...". Mulle väga meeldis see lause, ta aeg-ajalt tuleb mulle meelde ning ainuüksi selle pärast ma ei kahetese, et lugesin raamatu läbi. Käisin ka raamatu järgi tehtud etendust vaatamas, siis mul kinnistus tunne, et olen selle jaoks liiga suur. Aga ka kõige häirivam oli just roppuste kõlamise sagedus lava pealt. Oli isegi kõhe tunne, kuulata sellist teksti nii uhkes ja rikkalikus, erilise piduliku õhkkonnaga kohas nagu Vene Draamateater.
Lagi kaetud kassettidega. Kaunistusmaterjalina kaotati marmorit. Ehitis on kompaktne ja terviklik. Ehitati 10 aastat. · Colosseum: ehitatud tavalisele siledale maapinnale. Ehitatud Rooma südalinna. Otstarve nõupidamisteks, teatrietendusteks, võistlusteks. Kompaktne, kaunis ja suur ehitis. Mahutas palju pealtvaatajaid. Ehitustööd kestsid 12 aastat. Ovaalse kujuga amfiteater. · Termid e. saunad: kõige kuulsam on Caracalla termid. Kultuurikeskusteks. Saunades olid pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku- ja vestlusruumid. Maa-alustes ruumides olid katlamajad. Korralik veevärk, kanalisatsioon, õhkkütte. Hõbedast/kullast kraanid. Kõrged laed, kaunistused, sambad. Koosnesid peahoonest ja 2st kõrvalhoonest. · Akveduktid vee vedamiseks Skulptuur: · realistlikkus, näidati inimese iseloomu ja sisemaailma, näidati ka füüsilist ebatäiuslikkust
riigikaitse korraldusest mingit tähtsust. Kultuur Hellenistlik kultuur edenes suuresti tänu valitsejate soosingule. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, mis oli riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus, kuhu kutsuti kokku kirjanikke ja õpetlasi. Museioni kõrvale rajati ka raamatukogu, kus hoiti kogu kreeka kirjasõna, kirjutati käsikirju ümber, tehti filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muude teadustöödega. Teistek tähtsateks teadus- ja kultuurikeskusteks olid ka Pergamon ja Ateena. Teater oli kaotanud oma tähenduse, aga see-eest jätkati komöödiate kirjutamist, mille teemadeks olid armastus, perekonnaelu ja olustikulisus. Tragöödia puhul piirduti aga klassikaga. Esile tõusis luule, mille tähtsamaiks keskuseks oli Aleksandria, millest tuleb ka hellenistliku poeesia nimetus Aleksandria luule. hellenistlikud poeedid üritasid kõik oma teadmised rakendada luulesse. Nad ülsitasid mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse
Kunsti domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Härga peeti tähtsaks ning teda kujutatu ohtlikel akrobaatilistel rituaalidel. Naiste positsioon ühiskonnas kõrgel. Kreeka- Mükeene ajajärk: Ühiskond ja kultuur Kreeta omast madalamal. Sõdades kasutati hobukaarikuid. Vallutati Kreeta, tänu selle kohandati kreeklaste kiri kreeka keelel e. Lineaarkiri B, mida suudetakse lugeda. Minoiline kultuur levis nüüd mandrile, edasikanjaks said kreeklased. Majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Losside ümber puudusid suured linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärviliste freskodega + tarbeesemed. Kõik oli kohandatud sõjalisele vaimule, losse ümbritsesid massiivsed kükloopilised müürid. Loss kujundas majapidamise keskust, kus valitsejale alluvad ametnikud ja kirjutajad kontrollisid ja kujundasid rahva majandustegevust. 3) Miks ühte ajajärku nimetatakse tumedaks ajajärguks? Lk.101
· Minoiline kultuur Kreeta · II a.t. eKr.. maismaal · Mükeene kultuur saarel, 1600 eKr. · Ühtsed müüdid kreeka mandril · Tuntakse peamiselt · Tempel võimu keskuseks · Lineaarkiri B arheoloogiliste leidude · Mõlemal lineaarkiri (osatakse tänapäeval põhjal. · Lossid majanduse- ja lugeda) · Lineaarkiri A (ei osata kultuurikeskusteks · Tähtis osa tänapäeval lugeda) · ühiskonnas · Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Losside ümber
Linnade areng keskajal Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Keskajaks peetakse Eestis aega muistse vabadusvõitluse lõpust 1227. aastal Liivi sõjani 1558. aastal. Sel ajal toimus kiire linnade areng, mille tulemusena muutusid hästi kindlustatud linnad kaubandus-, käsitöö- ja kultuurikeskusteks. Tekkisid esimesed linnad, mis arenesid väga kõvasti ning kiiresti. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000
Esimene helilooja, kes julges Saksamaa kultuuri siduda Itaaliapärase stiiliga oli Michael Praetorius. Erakordselt andekas muusik. Tema on teinud barokkajastu mahukaima ,,Tantsumuusika kogumiku". Lasi trükki esimesed Saksakeelsed vaimulikud kontserdid. Peale 30. aastast sõda kerkis esile Heinrich Schütz. Teda peetakse Saksa muusika isaks, julgustas noori muusikuid kirjutama Saksakeelseid teoseid. Pani aluse Saksa oratooriumile. Pärast sõda said Saksamaal kultuurikeskusteks Hamburg ja Lübeck. Hamburgist sai Saksamaa ooperikeskus. 1678 esimene ooperiteater. Lübeckist sai kirikumuusikakeskus. Kirikumuusika helilooja Dietrich Buxtehude (tähtsaim organist). Tema loomingu tähtsaim osa orelimuusikal. Kuulsamaid barokkmuusikaheliloojaid on Georg Philipp Telemann. Kirjutas 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi, passioone, oratooriume, tohutul hulgak kammermuusikat. Ooperite sisu julge ja fantastiline.
· Boccaccio astub välja naiste kaitseks keda peeti liiderlikeks ja nimetab ka mehi. KESKAEG · Keskaja nimetuse võtsid kasutusele Itaalia humanistid(inimlikkuse eest võitlejad) · Keskaeg jääb antiigi ja renessansi vahele. · Leiutised on prillid, kompass, kabjarauad, tuuleveskid jne · Hakati paigaldama tornikellasid. · Kogu keskaegne kultuur seehulgas kirjandus oli kiriku kontrolli all. · Kultuurikeskusteks kujunesid kloostrid. · Kristlike tekstide kõrval esines palju rahvaluulet, eelkõige müüte. · Kui kristlik kirjandus oli seotud tõsisemaga, aga rahvaluulet meelelahutuslikumaks. · Kui linnad hakkasid kasvama, arenesid sellega inimeste mõttemaailm ning rahvaluule kõrvale tekkis rüütlikirjandus. · Ilmaliku kirjanduse algus ongi rahvaluules ja rüütlikirjanduses. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda''
Kreeta kultuuri peamiseks iseärasuseks on kindluste, relvade ja üldise vähimategi sõjakate joonte puudumine. Minoiline kultuur levis Kreetalt mandrile umbes 2 saj eKr., sest siis jõudis rahvas Kreeta saarele oma arengus tsivilisatsiooni tasemele.Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisajaga. Kreeka mandril said nüüd majandus- ja kultuurikeskusteks lossid , milledest tuntuim on Mükeene. Kreetast erinevalt oli kogu elu Kreekas kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule , mis väljendus selles, et paiknesid siinseteski lossides peale muude ruumide ka laod,töökojad ja kultusepaigad. Ka Mükeene perioodi kohta ei saa kuigi palju teavet kirjalikest allikatest, sest kirjutatud tekstid ei anna meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta.Kirja kasutati ainult majapidamisaruanneteks. Umbes 1200 a
Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime tuntuma lossi Mükeene järgi. järgi. Tundmatu päritoluga. Kultuuri kandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutasid lineaarkirja A, mida ei osata lugeda. Mükeenlased kaustasid lineaarkirja B, mida osatakse tänapäeval lugeda. Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid Majanduskeskusteks olid lossid lossid. Lossid olid kindlustamata. (Tähtsaim loss Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest Knossos) kükloobilised müürid. Losside ümber puudusid linnad. Losside ümber puudusid linnad. Sõjakad jooned puudusid, freskodel Freskodel domineeris sõjatemaatika. domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika.
Sellest hoolimata otsustati teele asuda.Esimesena lahkus viis perekonda juuni keskel ning Krimmi jõuti augustis. Seal valiti endale uueks asupaigaks Aktatsi- kijati küla Salgiri jõe ääres. Teine Krimmi siirdujate rühm jõudis mööda Volgat sõites kohale alles septembris, valides endale Samurki küla Musta mere kaldal. Alates möödunud sajandi 1870. aastatest oli Kaukaasia Musta mere rannik täis tipitud väiksemaid ja suuremaid eestlaste kolooniaid. Püsivamateks Eesti kultuurikeskusteks kujunesid neist 1882. a. rajatud Estonia, Ülem- ja Alam-Linda (1884), Salme (1884), Sulev (1885) ja Punase-Lageda ehk Eesti-Aiake (1886).
4 1 Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani, lk 6 2 Sealsamas 3 Sealsamas 4 Sealsamas 4 Hellenistlikul ajajärgul (323 1.sajand eKr) tekkis idamaiste elementide ülevõtmisel segakultuur, ent kreeka mõju jäi siiski valdavaks. Kreeklased valitsesid tollal suuri alasid Lähis-Idas kuni Indiani välja. Teadus ja kaubandus õitsesid ning kultuurikeskusteks olid Aleksandria ja Pergamon. Hellenistlikule kunstile ja arhitektuurile oli iseloomulik erinevate stiilide vastandamine, kirjanduses ja filosoofias andis tooni kosmopoliitiline hoiak. Esile kerkisid uued filosoofiakoolkonnad nagu stoikud ja epikuurlased. Kreeka filosoofia kesksed teemad hõlmasid kolme valdkonda: füüsikat (loodusteadust), eetikat ja loogikat. Füüsika alla ei kuulunud mitte ainult Maa ja
a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda (ikkagi on murakad). Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal
kreetalaste rahumeelset eluviisi. Ka kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST Tume ajajärk (u 1100-800 eKr).
poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda . Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad
Levis härja, kultuslooma kujutamine. Usuti veel, et Kreetas valit. naised, kuna neid on maalidel ja igalpool rohkem kujutatud. Kui Kreeka vallutas Kreeta(umb. 15 saj eKr), siis võtsid kreeklased arvatavasti Kreetalt palju asju üle. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Mükeene kultuur- 1400-1100 eKr teame, rohkem kuna seal oli kasutusel lineaarkiri B, mida oskavad teadlased lugeda. Kreeklased kasut. hobukaarikuid, mis tagasid neile sõjalise üleoleku Egeuse piirk-s. Majandus-ja kultuurikeskusteks lossid. Neist tuntuim, Mükeene, kuid losside ümbert puudusid linnad, kuid matkiti Kreetat luksuslike freskodega. Kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn. kükloopilised müürid. Kunstis esines sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat- valitseja ja sõjapealik. Olid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti relvajõud. Loss kujutas endast suurt majapidamise keskust
1. Linnade tekkimine X XI saj - 13 saj. suurim linn Pariis (üle 100 000 elaniku) 2. Linnaõiguse järgi 3 liiki linnad: - Linnvabariigid valitsesid valitavad nõukogud (nt. Itaalias) - Riigi- ja vabalinnad allusid keisrile, tegelikult iseseisvad (nt. Saksamaal), valitses raad eesotsas bürgormeistriga - Linnad, mis jäid mõne senjööri võimu alla 3. Elu linnas - Ülerahvastatus, vaesus, pahed, pinged, omakasu, rahamajandus - Kujunevad kultuurikeskusteks 4. Linnamajandus: - Käsitöö ja kauplemine kui põhitegevused - TSUNFT ühe ja sama eriala käsitööliste ühendused meister, sell, õpipoiss OLDERMANN tsunftivanem SKRAA tsunfti põhikiri, reeglistik - GILD = ühendus - VÄIKEGILD ühendas ühe linna erinevad tsunftid (s. t käsitöölised) - SUURGILD ühendas linna kõik kaupmehed 5. Kaubandus: - Vahemerekaubandus: kuni 13 saj
Oldi tuttavad rauasulatusega siit sai alguse ka teistesse Lääne-Aafrika piirkondadesse levinud terrakotaesemete (nõud, kujud) valmistamine. Iseloomulikud olid Noki keraamikale terrakotapead. Savist looma- ning inimpäid vooliti ainulaadses stiilis. JORUBAD Riikide kujunemine oli jorubadel pikaajaline protsess ning nähtavasti seotud I aastatuhandel toimunud rahvasterändega Troopilises Aafrikas. Majandus- ja kultuurikeskusteks saanud linnriigid tekkisid põhiliselt 11.- 12. sajandil. Samas eksisteeris jorubade püha linn Ife juba 8. sajandil. Pärimuse kohaselt olevat jumal loonud just seal musta ja valge inimese. 13. sajandil oli Ife tõeline suurlinn linna ümbritsesid muldvall ja kraav, savist majad olid varustatud veevärgiga, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna keskel asus tervest hoonete kompleksist koosnev valitsejaloss.
Ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele. Tänapäeval kannab see varasem kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B. Kuigi teadlased on lahendanud selle lugemise saladuse, ei anna selles kirjutatud tekstid meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta. Kirja kasutati majapidamisaruanneteks. · 15. - 13. saj eKr oli Mükeene kultuuri hiilgeaeg. Nagu Kreetal, nii ka Kreeka mandrilgi said majandus- ja kultuurikeskusteks lossid. Neist tuntuim oli Mükeene, millest pärineb ka kogu järgneva tsivilisatsiooniperioodi nimetus. Võimsad kaitseehitised losside ümber lubavad oletada, et need lossid olid üksteisest sõltumatute riikide keskused, mis seisid omavahel alatasa sõjajalal. Hilisemate kreeklaste ajaloolises mälus püsis see periood ammuse kuulsusrikka kangelasajana. Tõenäoliselt pärineb just sellest ajast enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest -
Pärast Moskvasse kolimist muutus tema tegevus niivõrd mastaapseks, et tekkis kahtlus, et ta tahab riigikorda muuta. Tekkis kahtlus, miks ta nii suures mahus tegeles heategevusega. Ta avas koole, sööklaid, apteeke jne. Tema oli esimene inimene, kes asutas Vm-l raamatukaupluseid. Enne seda müüdi raamatuid tavalistes olmepoodides. Tema arvates oli vaja eraldi raamatupoode, et väärtustada raamatut kui kultuuri arendajat ning teiseks selleks, et raamatupoed muutuksid kultuurikeskusteks, kus inimesed saaksid raamatute üle arutada. Novikov rajas raamatupoodide võrgu, isegi Siberisse. Raamatuid sai tema käest ka posti teel tellida. See kõik oli täiesti uskumatu. Iga inimene, kes poodi tuli, pidi poest väljuma raamatuga. Kui ta ei suutnud seda osta, siis anti talle raamat tasuta, kuna Novikov taotles hariduse levikut. Novikovi ajakiri muutus väga populaarseks tema ajakirja tiraaz oli alguses 2000 ja hiljem 4000 eksemplari (tavalistel ajakirjadel ca 600).
värvilisest marmorist laotud fassaadi kroonib suur poolringikujuline viil. Veneetsias ehitati ka palju mitmekorterilisi üürimaju, kus igal korteril oli omaette sissekäik. Ehitustegevus hoogustus teisteski keskustes, eriti Milanos, Sienas ja Roomas. Viimane sai juhtivaks kultuurikeskuseks kõrgrenessansi ajal. Kõrgrenessansi alguseks olid Itaalia linnakommuunid kaotanud oma juhtiva seisundi ning nende asemele oli tekkinud suured vürstkonnad, mille residentsid nüüd kultuurikeskusteks kujunesid. Humanismi ideede ja renessansi levik tõi kaasa uuendusi ka kirikuriigi pealinna Rooma kunsti ja kultuuripoliitikas, mida suunasid paavstid.Et oma ilmalikustunud esindusvajadusi rahuldada, kutsusid nad Rooma maa silmapaistvamad ja universaalsemad mehed, kes suutsid paavstide silmis ausse tõsta antiikkultuuri (Muide, see päästis ka antiikse Rooma lõplikust laialikandmisest). Üheks peamiseks ülesandeks pidasid paavstid uue Peetri kiriku püstitamist. 1506
annaabi.ee 
