Nõuti tsaarivõimu kukutamist. Detsembris karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud ja sotsiaale vahistati. 12.detsembril rüüstati vastupanuks mõisaid. Sellel vastasid karistussalgad. Oli õigus hukata kohtuta. Päts põgenes surmanuhtluse eest ja Speek emigreerus. 5. Kultuurielu 20. sajandi alguses. Keskhariduse levik, suurenes trükiste arv, tihe kultuuriasutuste võrk, riiklik toetus eesti kultuurile, vabad kontaktid teiste maadega, uued kultuurikanalid, eesti kultuuri keele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke, avati eestikeelsena Tartu Ülikool, asutati kirjanike koondis „Siuru“, levisid moodsad kunstivoolud, jätkus laulupidude traditsioon, loodi Eesti Lauljate Liit, oli esimene ooper, linastusid esimene animafilm ja helifilm, loodi raadio ringhääling, kasvas spordiseltside hulk.
Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) · Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid · Spordiseltside teke (Palusalu, Paul Keres) võidud olümpiamängudelt · 1926 Eesti Raadio · 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 värviTV · 1947 Elu tsitadellis, 49 Valgus koordis · eesti keel kujunes kultuurikeeeleks, arenes terminoloogia · eestikeelse trükisõna massiline väljaandmine · vähemusrahvastele kultuuriautonoomia andmine · uued kultuurikanalid (raadio, film, fotoaparaat, grammofon) · rahva aktiivne osavõtt kultuurielust, kultuuri tegemise ja kultuuri tarbimise tasakaalustatus Nõukogude aeg · Suur osa intelligentsist, poliitikutest ja tavainimestest põgenes Eestist o paguluskultuur Venemaa, USA, Kanada, Rootsi Balti Ülikool, Balti Instituut jätkus skaudiliikumine
Kapp, M. Saar, C. Kreek) Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid Spordiseltside teke (Palusalu, Paul Keres) – võidud olümpiamängudelt 1926 – Eesti Raadio 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 – värviTV 1947 – Elu tsitadellis, 49 – Valgus koordis eesti keel kujunes kultuurikeeeleks, arenes terminoloogia eestikeelse trükisõna massiline väljaandmine vähemusrahvastele kultuuriautonoomia andmine uued kultuurikanalid (raadio, film, fotoaparaat, grammofon) rahva aktiivne osavõtt kultuurielust, kultuuri tegemise ja kultuuri tarbimise tasakaalustatus Nõukogude aeg Suur osa intelligentsist, poliitikutest ja tavainimestest põgenes Eestist o paguluskultuur Venemaa, USA, Kanada, Rootsi Balti Ülikool, Balti Instituut jätkus skaudiliikumine
Omariikluse tingimustes avaldasid täisväärtusliku kultuurielu tekkimisele ja arengule enim mõju: · Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke · Keskhariduse levik · Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv · Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus · Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk · Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine · Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt) · Uued kultuurikanalid (kino, raadio, foto) · Kultuuritarbijaskonna kasv · Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke · Riiklik toetus eesti kultuurile Kuna eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrge, hakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed, st kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta). Siis järgnes 5- klassiline gümnaasium (60-90 krooni aastas), selle lõpetajad said 1920-tel aastatel otse ülikooli
Keskhariduse levik Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk Hilary Karu 65 D 11 EESTI AJALUGU Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt) Uued kultuurikanalid (kino, raadio, foto) Kultuuritarbijaskonna kasv Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke Riiklik toetus eesti kultuurile Haridus Eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrgehakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta). 5-klassiline gümnaasium (60-90 krooni aastas)
Omariikluse tingimustes avaldasid täisväärtusliku kultuurielu tekkimisele ja arengule enim mõju: · Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke · Keskhariduse levik · Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv · Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus · Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk · Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine · Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt) · Uued kultuurikanalid (kino, raadio, foto) · Kultuuritarbijaskonna kasv · Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke · Riiklik toetus eesti kultuurile Kuna eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrge, hakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed, st kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta). Siis järgnes 5-klassiline gümnaasium (60-90 krooni aastas), selle lõpetajad said 1920-tel aastatel otse ülikooli
annaabi.ee 
