Jaapani kunst: religioon, kultuur. Lühiülevaate koostanud Siim Laanesoo 3.05.09 LÄHTE 2009 Eessõnaks Jaapan on erilise kultuuriga, ilusate väikeste naistega tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani see, et enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka Budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamin...
tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti algkodus lingua franca: keel , mida kasutavad omavahelises suhtluses rahvad, kes ei räägi ühist keelt (inglise,vene keel ) pidzin:keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina.. võõrsõna: keeles mugavnemata laensõna( võõrad kultuurijooned) f;s, z /alguses b,d,g tsitaatsõna: sõna, mida kirjutatakse või hääldatakse vastavalt keele kombekohaselt, mis erineb eesti omast( nt : happy end ) barbarism: võõrapärane ja mittevajalik häälduskuju, sõna 2. Foneetika kui teadusharu puutepunktid : · füüsika (akustika) · patoloogia ( hääldus- kuuldeorganite vead) · füsialoogid ( häälikute moodustus) · psühholoogia ( häälikute vastuvõtt) · laulmine · retoorika Häälikusüsteemi jagunemine :
- Difusionism rõhutab asjade (materiaalsete või mittemateriaalsete) üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise. - varjatud eeldus: inimkond pole loomult kuigi leidlik - Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või populatsioonide rände tagajärjel - Difusionism sai üldlevinuks 19. saj. Lõpu Saksamaa ja Austria geograafide-antropoloogide seas - soov ajalooliselt kindlaks teha, kuidas kultuurijooned olid just sellisteks kujunenud, nagu nad olid, ent universaalse inimloomuse asemel huvituvad nad partikulaarsest, kohalikust ajaloost. F. Ratzel (1844-1904) - oma teooriat nimetas antropogeograafiaks - inimkond pole psüühiliselt ühtne, vaid sarnasuste taga on hoopis kultuuriline kontakt. - üksikud kultuurielemendid levisid hajumise teel, terved kultuurikompleksid aga migratsiooni kaudu. - Näide: jahiodade sarnasus Aafrikas ja Uus-Guineas
kutsub esile muutusi teistes kultuurivaldkondades. Melville Herskovits (1930-nad) (esimene afroameeriklaste uurija, algselt oli seisukoht see, et mustanahalised, olles sattunud ameerikasse, võtsid kõik ameerika kultuuriideaali üle, peale nahavärvi ei erista neid. Herskovits uuris ja leidis, et aafrika tausta on võimalik leida päris palju kui hoolikalt leida, nimetas seda afrikanismiks aafrikast säilinud kultuurijooned. Kõige kergemini loobuvad aafriklased majandusest ja sotsiaalne struktuur (kes olid ühe laeva peal toodud ameerikasse, need suhtlesid rohkem ja hakkasid üksteist sugulaseks pidama, sotsiaalse struktuuri mehhanism oli aafrikast pärit aga mõjutatud sellest, kuidas oli ameerikasse liikumise tõttu see segi pööratud). Kõige raskemini loobuti religioonist. (näiteks 1990-ndatel leiti NY City-st salajasi religioosseid rühmitusi). Franklin Frazier (1968)
annaabi.ee 
