Sõda jätab endast maha jälje nii linnasiluetti kui ka inimeste hinge. Linnasid ehitatakse uuesti üles, kuid armid hinges võivad inimesi kummitama jääda veel aastateks kui mitte terveks eluks. Sõjakoledustest kirjutada võib olla küll emotsionaalselt väga kurnav ent sellegipoolest usun ma, et koletutest asjadest on alati lihtsam kõnelda. Sõjajärgselt saab kirjutada kasvõi kõigest sellest, mida me oma silmadega näeme; hüljatud kodud, tühjad pilgud ning armastatud kultuurihooned, millest on järele jäänud ainult mälestused. Nõnda laulab Käsu Hans oma nutulaulu Tartu linnast, mis Põhjasõjas sisuliselt ära hävitati. Käsu Hans alustab luuletuses Tartu linna varasema jõukuse ning hea elu kirjeldamisega: "Ma olli väega kuuluss liin üle kige Liivamaa: kik nee kalli asja siin
arvatakse, et seda kasutati teatud kuupäevade, näiteks pööripäevade väljaarvutamiseks. Astronoomilisi vaatlusi tehti Päikesetornis hobuserauakujulise põhiplaaniga hoones, kuhu läbi spetsiaalse päikesele suunatud akna langesid päikesekiired just talvisel pööripäeval, ja Kolme Akna Templis, kus akende ja hoone keskele püsti asetatud nelinurkse kivi asendil oli kindlasti mingi eriline tähendus. Machu Picchusse olid rajatud aiad, terrassid, grandioossed kultuurihooned ja paleed. Samuti on säilinud akveduktide, purskkaevude ja saunade varemeid. Terrasspõldudel kasvatati maisi, kartuleid ja köögivilja. Erinevatel tasanditel asuvaid ehitisi ja terrasse ühendasid sajad trepiastmed. Hispaanialaste poolt avastamata linn jäeti millegipärast maha. Oletatakse, et üheks linna hülgamise põhjuseks võis olla inkade omavaheline kodusõda või siis tema pühaduse rüvetamine.[7] Petra kaljulinn
annaabi.ee 
