· Riigisiseste suhete pol.geo kujunes viimase 30 a jooksul, uurib miks teatud piirkonnas toetatakse ühtesid erakondi jne. Kultuurigeo-Ruumiline kultuuriteadus. Huvitavad piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Nn seltskondliku suhtlemise geograafia kõik mis põhimõtteliselt jääb kultuurigeost üle. Kuritegevus, klubilised harrastused, lõbustusasutused jne. Noor geograafia alajaotus, paljud teadlased arvavad et seda polegi olemas. Feministlik geo omaette valdkond, uurib naiste eriseisundit ühiskonnas, eriti geogr ruumi kasutusel(väiksem liikumisvabadus naistel jne). Inimgeo seisab loodusgeo ja ühiskonnateaduste vahel. Abstraktsuse määra alusel jaguneb inimgeograafia teoreetiliseks e. metageograafiaks, siistemaatilisteks ja regionaalseteks inimgeograafiateks.
Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost põhineb ajalool. Varem rohkem tänapäeval vähem, kuna käsitletatakse hetkeprotsesse, kuid neid ei saagi siiski mõista ilma ajalugu tundmata. 2) etnoloogia- entoloogia ja kultuurigeo vahele on raske piiri tõmmata. Paljud tööd omavad tugevaid kultgeo aspekte. Siiski on rõhuasetus mõlemal pisut erinev. 3) antropoloogia- teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Võrdlev teadus, mis püüab jõuda sügavamate tunnetusteni inimese olemusest.