Eesti Vabariigi sisepoliitika iseseisvumise algusaastatel
Oleks muidugi ennatlik arvata, etsamade printsiipide rakendamine ka mujal positiivseid
tulemusi oleks andnud.Palju olenes sealjuuresvähemusrahvustest enestest, nende arvust ja
mentaliteedist. Eesti vabariigi rahvastik oli Vabadussõja järel haruldaselt
homogeene.Eestlased moodustasid koguarvust88,2% ning vähemusrahvad 11,8%.Viimased
jagunesid järgmiselt: venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7% ning juute 0,4%. Teisi
rahvusi oli ca 1%.Samal ajal ei kasutanud oma õigusi kultuuriautonoomiale venelased. Peale
madala haridustaseme oli selle põhjuseks asjaolu, et venelased olid koondunud põhiliselt
piiriäärsetele aladele, kus nad moodustasid enamusrahva,mis võimaldas neil kasutada
vähemusrahvuste õigusi territoriaalselt, samal ajal kui teised vähemusrahvad asusid hõredalt
laiali pillatuna üle kogu maa.
Eesti liberaalne vähemusrahvuste poliitika kergendas oluliselt aga juutide olukorda, kelle arv
kõikus 3500-4000 vahel