Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. 4 Rahvastik Ehkki Euroopa on üks väikseimaid maailmajagusid, on ta kõige tihedamini asustatud. Samuti on tal tähtis koht kõikidel kultuurialadel teadustes, kunstides, põllunduses, tööstuses, kaubanduses jm. Euroopas on palju rahvusi ja kultuure. Kultuurialged on Euroopasse tulnud ida poolt, olulised mõjutused Lähis-Idast, eelkõige Mesopotaamiast. Nende alusel areneb Vahemeremail aegamööda kreeka kultuur, mis koos ristiusuga paneb aluse euroopalikule kultuurile. Euroopa on väga tihedalt asustatud maailmajagu, kuigi rahvastiku juurdekasv on väike ja eurooplaste osatähtsus maailma rahvastikus langeb
Itaalias marinism (Giambattista Mario) seda iseloomustab mingi ime otsimise teema, fantaasia, kujutlus, müüt. Hispaanias kulteranism e. gongorism ja kontseptism kulteranism rõhutas vormi tähtsust, kontseptism oli naturalistlik, kriitiliste vaadetega. Inglismaal eufuism: metafüüsiline luule Prantsusmaal pretsioosne kirjandus: peenutsev 19. Mida tähendab väljend ,,renessansiinimene"? Renessansiinimene on keegi, kes oskab tegeleda peaaegu kõigil kultuurialadel (tal on selleks piisavalt oskusi). 20. Mida tähistatakse kunstiajaloos terminiga spolia? Tooge näiteid antiikehitiste kontekstis. Varasemalt hoonetes olnud ehitusmaterjali või skulptuuride taaskasutus uutel objektidel. Näiteks on taaskasutatud Santa Maria basiilika kolonnaad Trastevere'is. Mida tähistatakse sõnaga ,,humanism", kes on humanistid? Tooge näiteid. Humanism tähistab renessansiaegset suhtumist, mis rõhutab inimese olulisust nii indiviidi kui
põletatud surnuluud ja tuhk pandi savinõusse, nõu maeti kalmistusse. Urniväljade kultuuri jagatakse mitmeks etapiks. Sai alguse kohalikust kääbastega kultuurist. Järk-järguline muutus keraamikas, matmisviisis. Mõnedes kohtades Saksamaal eksisteeris samaaegselt nii laiba- kui põletusmatus. Urniväljade kultuur levis laial alal Lääne-Ungarist kuni Ida-Prantsusmaani. Terve rida kohalikke kultuure, mille erinevus peamiselt keraamikas. Metallitöö eri kultuurialadel sarnasem sellega tegeleti spetsialiseerunud töökodades, mis varustasid suuremate alade eliiti. Matmispaigad Algul jätkuvalt laipu kääbastesse, ühte kääpasse palju inimesi. Varasel perioodil inimesesuurused maahauad. Mõnikord vooderdati haua põhi kividega, sellele puistati põletatud surnuluud. Hiljem põletusmatused urnides. Surnud põletati koos ehetega, mõnikord ka koos toiduga. Urniväljade suurused on v erinevad. Enamik urnivälju jäeti maha pronksiaja lõpul, vaid
Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil (renessanss, klassitsism) on pöördumine kreeka kultuuri varamute poole olnud väga intensiivne. Antiikkulturi suurepärased tundjad ning loovad kasutajad olid K. Marx ja Fr. Engels. Viimane on märkinud, et paljudel kultuurialadel peab ikka ja jälle „tagasi pöörduma selle väikese rahva suurte tegude juurde, kelle universaalne andekus ja tegevus on talle kindlustanud inimkonna arengu ajaloos seesuguse koha, millele ei või pretendeerida ükski teine rahvas.“ Vanakreeka kirjandust võime jaotada kaheks suureks perioodiks: esimene hõlmab ajajärku Homerosest Aleksander Suure surmani ja seda nimetame kreeka kirjanduse klassikalise ajastuks; teine periood
annaabi.ee 
