Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat, kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes. Kultustseremooniatel kandsid printsid, ülikud, preestrid, preestrinnad ja mõnikord ka kõrgest seisusest naised eredavärvilist pikka rüüd ehk kitooni. Sirgelõikeline kitoon kattis keha kaelast kuni sääremarja või pahkluuni. Jahedamal ajal kaitses külma eest muu riietuse peal kantav villane või loomanahkne keep või lühike peleriin. Jalanõud: Ülikud kandsid väljas jalatseid, kuid arheoloogide arvates oldi ruumides paljajalu.
Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat, kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes. Kultustseremooniatel kandsid printsid, ülikud, preestrid, preestrinnad ja mõnikord ka kõrgest seisusest naised eredavärvilist pikka rüüd ehk kitooni. Sirgelõikeline kitoon kattis keha kaelast kuni sääremarja või pahkluuni. Jahedamal ajal kaitses külma eest muu riietuse peal kantav villane või loomanahkne keep või lühike peleriin. Jalanõud: Ülikud kandsid väljas jalatseid, kuid arheoloogide arvates oldi ruumides paljajalu.