ühisomandust. Rituaalide toimetamiseks templit külastav kultuslik kogukond kattus polise kodanikkonnaga, aidates seega polist tugevamalt ühte liita. Ühine jumalate austamine tugevdas kodanikkonna ühtsust. (Vernant 2001: 273-274) Ohverdamine Ei olnud ühtegi sõda ega koloonia rajamist, seaduse või lepingu väljakuulutamist, abielu või kokkuleppe sõlmimist, mida ei oleks antud jumalate kaitse alla, nende eestkostet nõutati sobilike kultustoimingute ning ohvrite toomisega. Kõik ühiskondliku elu sündmused pidustustest rahvakoosolekuteni olid pühendatud mingile jumalusele, kellelt oodati kaitset ja heasoovilikkust. (Vernant 2001: 273-274) Ohverduspraktika põhisisu oli pühendusohvri toomine jumalikule jõule. Kuid kreeklaste müüditöötlustes ja ohvri ritualiseerimises peitus veel midagi enamat. Müüdi järgi sai ohvrite toomine alguse Prometheuse korraldatud pettusest. See määras
Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ning kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd. Mungatõotuse, millega kohustutakse hoiduma tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, purjutamisest, toiduga liialdamisest, ilmalikest lõbustustest, ehtimisest, liigsest mugavusest ja vara omamisest, võib anda 20-aastaselt. Munkade ja nunnade ülesandeks on õppimine ja õpetamine, mediteerimine, palvetamine ja kultustoimingute sooritamine, nad peavad olema vaesed, vallalised ega tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Nad võivad soovi korral ka ilmalikku ellu tagasi pöörduda. Tõotust ,,Buddha kaitse alla lähen. Dharma kaitse alla lähen. Sangha kaitse alla lähen" võib tinglikult pidada budistide usutunnistuseks. Peasuunad Buddha algset õpetust hakati tõlgendama juba Buddha eluajal. Buddha arvas, et tema õpetus
Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ja kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd. Mungatõotuse, millega kohustutakse hoiduma tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, purjutamisest, toiduga liialdamisest, ilmalikest lõbustustest, ehtimisest, liigsetest mugavustest ja vara omamisest, võib anda 20-aastaselt. Munkade ja nunnade ülesandeks on õppimine, õpetamine, mediteerimine, palvetamine ja kultustoimingute sooritamine, nad peavad olema vaesed, vallalised ega tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Nad võivad soovi korral ka ilmalikku ellu tagasi pöörduda. Tõotust ,,Buddha kaitse alla lähen. Dharma kaitse alla lähen. Sangha kaitse alla lähen." võib tinglikult pidada budistide usutunnistuseks. Peasuunad Buddha algset õpetust hakati tõlgendama juba Buddha eluajal. Buddha ise arvas, et nagu
6. sajandil. Tõenäoliselt on tegu pika aja jooksul arenenud korraldusega, mis üksikasjades muutus veel klassikaliselgi perioodil. Lykurgose korraldus hõlmas nii politilist kui ka sotsiaalset süsteemi ja kodanike kasvatust. Sparta poliitiline korraldus võttis arvatavasti ilmet suhteliselt vara. Kaks eri suguvõsadest kärit kuningat olevat Spartalasi juhtinud doorlaste sissetungist peale. Hilisemal ajal seisnes nende ülesanne peamiselt sõjaväe juhtimises ja mõnede kultustoimingute täitmises. Muus osas sõnastas Sparta poliitilise korralduse alused nn. Suur Rhetra (ütlus, seadus), mille Delphi oraakel olevat koos muude seadustega Lykurgosele teada andnud. Rhetra daatum on vaieldav, kuid enamasti paigutatakse see 8. 7. sajandisse. Rhetra käskis seada ametisse 30-liikmelise vanemate nõukogu geruusia (koosnes suurtsugu spartiaatide seast valitud vähemalt 60-aastastest eluaegsetest liikmetest), mille koosseisu kuulusid ka kuningad, ja pidada regulaarselt
Paleekeskuste toetamiseks olid ilmselt 10 kuni 15 km vahemaa kaugusel üksteisest nn. härrastemajad, mis oma suuruselt kujutasid paleede ja eramajade vaheastet Kreetal puuduvad aga religioossed üksikehitised - templid. Väikesed, paleedesse ehitatud kultusrajatised paiknesid enamasti ühe suurema siseue phjaküljel (ka loodeküljel).Thera saarel tehtud väljakaevamistel avastatud linnamajades oli tenäoliselt samuti üks kultusotstarbeline ruum. Sellele vihjavad seinamaalingud, nt. naised kultustoimingute juures aga ka ilmselt kultuseanumate tarbeks seintesse ehitatud nisid. itsva kultuuri hävingu Kreetal phjustas läheduses asuval väikesaarel, Theral toimunud vulkaanipurse.(u.1500 eKr.)Kreeta saare edasine saatus on suures osas seotud egeuse kultuuri hilisema väljenduse e. mükeene kultuuriga. Mükeene kultuuri jälgi Kreeka mandril vis jälgida juba alates u.1600.a eKr. Peamisteks keskusteks kujunesid seal linnriigid Mükeene ja
annaabi.ee 
