Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus peale surma: tavapärane Odüsseiast versioon sünge sfäär maa all, jõgi, surnu suhu pandi münt. MESOPOTAAMIA Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat astmik torn, nö kunstlik mägi. Akkad semiidi linnriik. Võeti üle kiilkiri, usunditest osa, arhidektuur, keeleks sai akkadi keel. Polüteistlik kultusreligioon religioon, kus on palju jumalaid. Jumalat tähistav sõna Dingir, jumalaid samastati taevakehadega. Panteon ühinenud jumalaskond; kaasas kõiki Mesopotaamia jumalaid, keda austati. Nippur linn, mille peajumalaks oli taevajumal An ja tuuleisand Enlil. Nanna (veekogu), millest loodi maailm. Jumalad lõid inimesed, kuna oli vaja teenreid. Maailmas toimuvad sündmused on ette määratud, kirjas tahvlitel, mida valvab Enlil. Kuningaid peeti jumala lasteks. Ülempreestreid peeti jumalate
· Jauhar massienesetapp. Suurimal hukkus 45 000 inimest. · Koloniaalajastul taasavastatakse oma kultuur neohinduism. Inglaste uurimise tagajärg. Annab aimu, mis võis kunagi olla. Muinas-Egiptuse usund · Teistlik usund usund, kus on väga selgepiiriline jumala kujutlus · Polüteistlik austatakse paljusid erinevaid jumalusi · Henoteistlik jumalakäsitlus erinevaid jumalusi võidakse kasutada ühe jumala erinevate teisenditena · Kultusreligioon · 1880. aastatel desifreeriti hieroglüüfkiri, tänu millele on võimalik seda religiooni tundma õppida. · Vanimad andmed selle usundi kohta on neljandast aastatuhandest · Alam-(põhi) ja Ülem-Egiptus(lõuna) ühinesid u. 3000 a. eKr · Kolm kultust : Jumalate kultus, Kuningate kultus ja Surnute kultus · Jumala käsitluse puhul on erinvuseks see, et jumalatel on looma- või linnukujuline ilmumise variant.
druiitideks. Druiit pidi teadma peast religioosseid teadmisi, värsse jms. Druiidid võisid olla ka naised. Üks kord 5 aasta jooksul kogunesid druiidid assambleele (Karnuudi assamblee) Pariis tuleb pariisi hõimust, kes keldi aladel elas Arheoloogilised leiud, hauasambad jumalate kujutistega... Antiikautorite teatel keldid hoidsid oma õpetust salajas, teadsid kõiki tähestikke, aga ei pannud midagi kirja. Interpretatio romana ....... Paljujumalalaine kultusreligioon u 400 jumalust, suurem osa jumalatest oli kohaliku tähtsusega: Arvenorix Allobrogix Parisius (kohalike hõimude kaitsejumalad) 1) Hõimujumalad 2) Naissoost emajumalatarid või looduse kaitsejumalad (matronae ema ld keeles) 3) Üld-keldi jumalad Ülistati Mercuriust, Apollot, Marssi, Jupiteri ja Minervat. Lucanus nimetab ära kohalikud jumalanimed: Teutates = Mars (sõjajumal)
sünnihetkel, kaitstes teda ohtude eest. Naiste kaitsevaim on Juno. Rooma ajaloos on 7- 8 keisrit, kes on end nimetanud mingi jumala maapealseks kehastuseks. CALIGULA oli kurikuulsamaid Rooma türanne, tema ajal tekkis konflikt juutide ja Rooma usu vahel. Ta käskis püstitada oma büsti Jeruusalemma templisse, kuid tema korraldus jäeti täitmata ning suur juutide Rooma-vastane ülestõus lükkus edasi. Konflikt tipnes hiljem Jeruusalemma katastroofiga (70), juutlus lakkas olemast kultusreligioon ja muutus kodupõhiseks. Kuna Rooma oli tugeva keskvõimu ja hea infrastruktuuriga (teedevõrgustik) riik, liikusid religioonid ühest osast teise kiiresti. Rooma riigis oli ka suur sotsiaalne mobiilsus. Rooma riigi teenistujad töötasid tihti erinevates riigi osades. Misjon on usu teadlik levitamine. See polnud Rooma riigis laialt levinud: sellega tegeles kristlus, manilus (jõudis Hiinasse, hääbus alles varasel uusajal), proselüüdid.
omased tänapäeva religioonidele. Ei ole ühte püha raamatut, mis normeeriks seda, mida tuleb uskuda või mida mitte Teatud pühadus ümbritses Homerose eeposi, aga pole pühadeks peetud. Polnud patriarhiga võrreldavat tegelast ega ühtset organisatsiooni Religiooni rajajat pole, on tekkinud Kreeka pärimuse järgi on jumalakultus jumala enda loodud, võttis kätte ja õpetas inimesi end austama. On ka teatud inimesed, kes on loonud uusi kultusi. Kreeka religioon on kultusreligioon, uskumused jumalate kohta ja maailma päritolu kohta, aga religiooni põhisisu pole kokkuvõetav mingi õpetusena. Ei ole teada selliseid inimesi, kes tol perioodil EI uskunud jumalatesse. Aga mõned filosoofid kritiseerisid jumalate uskumist ja jõudsid järeldusele, et äkki polegi olemas, aga see ei mõjutanud üldist olu. Jumalad jt üleloomulik olendid Polüteistlik jumalakäsitlus Jumalad kui liik elusolendeid Antropomorfism, inimese kuju ja psüühika
annaabi.ee 
