Arhitektuur Vana-Rooma kui originaal kunsti moodustunud ajaks IV--I vahetusel kuni n. e. Mälestised Vana-Rooma praegu, isegi varemetes vallutavad oma majesteetlikkusi . Roomlased panid alguse uus ajastu maailma ajastiku, kus peamine koht kuulus avalikele ehitistele, arvutatud tohutu hulk inimesi: basiilikud, termid (avalikud saunad), teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on tasakaalustamata kõrgusega inseneri-kunsti, universaalsuse tüüpi ehitised, rikkust komposiit kuju, mõõde ehituse. Erinevaid struktuure ja ulatus ehitus Vana- Rooma oluliselt erinevad võrreldes Kreekaga: kõrgenenud tohutu hulk suuri hooneid. Kõik see nõuab muudatusi tehniliste aluste ehitus. Tegemine väga keerulise ülesande abil vana
Aeroarheoloogia Pronksiaegsed kalmed Saksamaal Pronksiaegsed kalmed Saksamaal EKSPERIMENTAAL- ARHEOLOOGIA Rauasulatuseksperiment Tuius 1990 EKSPERIMENTAALARHEOLOGIA EKSPERIMENTAALAREOLOOGIA Sindi-Lodja III asulakohalt leitud tüüpilise kammkeraamika rekonstruktsioon-koopiate põletus, Kivisaare 2003 ARHEOLOOGIA ALLIKAD: KINNISMUISTISED IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised Matusepaigad Majandusliku tegevusega seotud muistised Kultuslikud muistised Liiklemisega seotud muistised Elupaigaga seotud muistised Asulapaigad Linnused (kindlustatud asulad) Linnad Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad jne Matusepaigad ehk kalmed Maahaud Haudehitis Eriline paik Pronksiaegne kivikirstkalme Eestis Kõmsi tarand- kalme Matmisviisid Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Ötzi Alpidest 3200 e. Kr. Muumiad Tartus Egiptuse lapsemuumia Ülikooli muuseumis Muumia Tartu Uspenski kirikus
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate
Koostas pühad kirjad Istar), Igal linnal oma prohvetitel suur mõju, Mesopotaamia jumala e. Avestad kaitsepühak, Templites Messiase ootus. tega.Jumalad esindasid Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) toretsevad ja ebainimlikult Eshatoloogiline usund, valdavalt loodusjõude ja halgb (Angra Mainju)võitlevad. julmad kultuslikud Toora tähtis Astroloogilised ennust- Eshatoloogia. Tule ohverdamised. Molok nõudis Usk väga rahvuslik , st used.Templid, milles palju kummardamine , maagid laste ohvrikstoomist. Jumalad arvati, et juudid on laoruume inimese kujuga, vahel härja äravalitud rahvas
Avestad Igal linnal oma kaitsepühak Prohvetitel suur mõju Templites toretsevad ja Mesopotaamia jumalatega Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) Messiase ootus ebainimlikult julmad kultuslikud Jumalad esindasid valdavalt ja halb (Angra Mainju)võitlevad ohverdamised Molok nõudis laste Eshatoloogiline usund loodusjõude Eshatoloogia ohvrikstoomist Toora tähtis RELIGIOON Astroloogilised ennustused Tule kummardamine-maagid Jumalad inimese kujuga, vahel Usk väga rahvuslik ehk
Muistsed uskumused ja vahekorrad kirikuga Muinaseestlaste usundist tervikliku pildi saamist raskendab allikate nappus. Suures osas näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga. Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti Henriku teadetest nähtub, et pühaks peeti hiiesalusid ja mägesid, paljud kohanimed ja muistendid viitavad jõgede, järvede, kivide ning allikate austamisele. Muinasaegsetest jumalustest teame ainsana nimepidi Henriku poolt mitmel korral nimetatud Tharapitat, saarlaste suurt jumalat, kes vastab tõenäoliselt hilisemast rahvausundist tuntud Taara või Toorule
märgatavalt. Planeetide hulka arvati ka Päike ja Kuu. Algselt samastati taevakehi jumalate ja vaimudega. Taevakehi ja nende liikumist seostati näiteks vihma, põua, aastaaegade ja loodetega. Arvatakse, et esimesed "kutselised" astronoomid olid preestrid, kes pidasid taevast jumalikuks, mistõttu astronoomia ongi vanaajast peale seotud astroloogiaga. Arvatakse, et vanaaja astronoomilise otstarbega ehitistel (näiteks Stonehenge) olid ühtlasi kultuslikud funktsioonid. Kõigis vana aja kultuurides oli taevakehadega seotud nähtuste uurimine erineval kohal. Astronoomia kui teadusharu jõudis oma õitsenguni alles renessansiajal, kui seda hakati tunnistama kui teadust universumi geomeetrilisest ehitusest, mis ei pühendunud veel taevakehade liikumise füüsikaliste põhjuste uurimisele. Astroloogia ja astronoomia ei olnud kuni renessansiajani välja omavahel vastuolus, kuid nad ei langenud ka kokku, nagu mõnikord väidetakse. Veel 17
-rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesu- gused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas
Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimesena on germaanlasi maininud Poseidonios u 90 eRr. Põhjagermaanlased moodustusid Skandinaaviasse jäänud hõimudest. Põhjagermaanlastele lähedased idagermaanlased rändasid Skandinaaviast Elbest ida poole jäävatele aladele (vandaalid, burgundid, goodid, ruugidjt). Läänegermaanlased (Reini-, Weseri-, Põhjamere- ja Elbe-germaanlased) jagunesid kolme gruppi (mitte etnilised, vaid kultuslikud ühendused): ingveonid (Põhjamere ääres), ist-veonid (Reini ääres) herminonid (sisemaal). Nendesse rühmadesse kuulusid heruskid, ubid, bataavid, hatid, frangid (kujunenud usi-petide, tenkteride, sugambrite ja brukterite ühinemisel), haukid, friisid, saksid, sueebid, semnoonid, hermunduurid, langobardid, markomannid, kvaadid jt. Germaanlased elasid üksiktaludes või väikestes külades
) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslikud riided kui ka lüüriliselt mõjuv maastik, mis paistab figuuride tagant. Keskaegne kunst aitab hästi mõista Eesti ajalugu. Suurem osa Eesti keskaegsest kunstipärandist on koondunud kirikutesse, kuid erinevalt tänasest ei hinnanud tollased inimesed maalinguid ja skulptuure nende esteetilise väärtuse pärast. Valikute aluseks olid eelkõige kultuslikud ja liturgilised vajadused, ent tihtipeale oli pühakoda ka poliitilise propaganda edastamise kohaks. Aja jooksul on kirikuruum muutunud: keskaegsete ruumide vahel peetakse luterlikku jumalateenistust ning sellega seoses on kunagised katoliiklikud sisustuselemendid oma kohta vahetanud või hoopis hävitatud. Nii ongi meil praegu väga raske saada ettekujutust keskaegsest kirikuruumist ning mõista olemasolevate kunstiväärtuste algset tähendust.
täitma. Zeus otsis endale mitte üksnes sõbratare, vaid ka sõpru. Moondunud kotkaks, varastas ta ära kõige ilusama poisslapse Ganymedese ning viis ta Olümposele omale seltsiliseks ja karikakandjaks. Zeusi ja Maia vahekorrast sündis Hermes, kellest sai jumalate väle käskjalg, teda võib ära tunda tema tiivuliste sandaalide ning reisikübara järgi. Karjajumlana õnnistas Hermes kõikide loomade kasvu, mistõttu kujutati teda sageli lambaga. Kuna tema kultuslikud sümbolid -- kivihunnikud ja neisse püsti pandud kivi olid sageli ka teedetähisteks, sai Hermesest ka teede jumal ning rändurite kaitsja. Hermesel oli tegelikult väga palju erinevaid muid kohustusi ning teede- ning karjajumala kõrvalt oli ta veel ka unejumal, petturite jumal, mõtlemisjumal jne. Teda tihtipeale nimetati ka hingedesaatjaks kuna just tema oli see, kes saatis surnuid allmaailma. Hermes on tihedalt seotud ka Dionysosega kuna Zeus andis väikese lapse Hermese
Tõhusaks relvaks oli sõjakirves. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes jala ja ratsameestest. Suhted liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega oli väga head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis tülisid, suured vastased olid leedulased. Muinasusund Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist. Muistse usundiga seostuvad kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Arvati, et väge omavad kõik elusolendid, mõned objektid, paigad ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai ravida, nõiduda jne. Inimestel, kes seda oskasid, pidi olema eriline vägi, neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve kogutud tarkusi. Inimestel ja loomadel oli väge kõige enam pead, orjadel ajati pead paljaks, see tähendas nende väe äravõtmist
Vanakreeka muusika Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi kultuslaulude ühine nimetus on hümn. Arhailisel ajastul kujunes ka nomose mõiste: see on reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima
Pilet nr. 2. 1.Muinasusund-Muinasaja inimese vaimses elus oli väga tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused,millel oli seos mõistega Püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut,müstilist ja aukartustäratavat. Loodusobjektide ja-nähtuste, paikade, esemete,teatud tegevuste ,kommete jms tajumine pühane kandus edasi põlvest põlve. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kohad, nagu kalmed,hiiekohad,ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhimõisteks ja-elemendiks oli VÄGI. Usuti,et kõigis asjades on vägi,samuti ka sõnades(loitsud) ,ndega sai inimesi neeta ja ravitseda ning neid inimesi nimetati nõidadeks ja tarkadeks. HING oli inimese isikupära ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 2.Balti erikord- Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.- 19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile
kolmeks vaatuseks ning hiljem sai ka see jaotus eeskujuks Itaalias, Hispaanias ja ka portugali draamale. Horatius pidas õigeks juba viievaatuselist ülesehitust, mis on läbi viidud Seneca tragöödiais ning sai ka prantsuse klassikalise draama suureks eeskujuks. Kui kreeka teatris esinesid kodanikud, siis Rooma riskis vabast soost mees teatris esinedes kodanikuõiguste kaotusega. Ka Roomas kuulusid teatrietendused riiklike pidustuste kavasse, kuid nad polnud olemuselt kultuslikud, vaid üksnes vaatemängulise-lõbustusliku iseloomuga. Lisaks riiklikele pidustustele, mida Roomas oli rohkem kui Kreekas, anti etendusi muudelgi puhkudel, näiteks ant teatreid triumfide või matuste puhul. Maske näitlejad Plautuse ja Terentiuse ajal arvatavasti neid ei kantud veel. Publik oli lihtne ja kunstist ei teadnud suurt midagi, pealegi etenduse ajal sagis teatri vaatajad ringi, kes tulid vaatama ja kes läks ära, ühesõnaga üks suur segadus ja sagimine
metalltrompetit. Löökpillidest olid tähtsamad kastanjetidelaadne krotala, vasktaldrikud ja tamburiin. Arhailine ajajärk 5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu kujunemine kunstipäraseks eepiliseks lugulaudeks ehk eeposteks. aoid Vana-Kreeka kutseline laulik 9.-8. sajandil eKr. rapsood Vana-Kreeka rändlaulik Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga: paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel. treen surnuitk aulose saatel. hümenaios pulmalaul aulose saatel. hümn kultuslaulude ühine nimetus; pidulik ühislaul; poeetilise värsstekstiga liturgiline laul. nomos reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk Klassikalisel ajajärgul oli keskne zanr
veebruaril 1918, millele järgnes kohe 14. veebruar. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Jaanuar - Januarius ehk Januse kuu oli pühendatud rooma väravate, sisse- ja väljapääsude kaitsejumalale, kellel oli kaks nägu: üks vaatas ette-, teine vaatas tahapoole. Veebruar - ehk februaris oli puhastuskuu, mil Roomas toimusid iga-aastased kultuslikud puhastuspeod februa`d. Aprill - Aprilis on tulnud sõnast apricus, mis tähendas päikeselist aega. Mai - Jupiterile, võimalik, et ka jumalatar Maiale pühendatud kuu. Juuni - Junius, Rooma riigimehele Marcus Junius Brutusele pühendatud kuu. Brutus juhtis Caesari-vastast vandenõu. Surres lausus Caesar tuntud lause: "Ka sina, Brutus!" Juuli - Julius Gaius Caesarile, Rooma riigimehele, väepealikule ja kirjanikule pühendatud kuu.
Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks reegliteks. Spordialade loomise aluseks on inimese keha ise, selle liikumine, liigutused ja võimed; looduslik ja tehislik keskkond; aastaajad; tehnoloogia täiustumine või uued materjalid/vahendid – kõik pakuvad lõpmatuid võimalusi uute alade sünniks. Globaalne spordi kujunemine: Kui võitluslikud kultuslikud tegevused, rahvamängud ja füüsilised ajaviite tegevused on eksisteerinud kogu maailmas, ja niisama hästi kui igal ajastul, igas kultuuris, siis pole tõenäoliselt olemas mingisugust spordi “suurplaani”, s.t sihiteadlikku spordi ja spordialade moodustamist, vaid sport ja spordialad on esile kerkinud ja arenenud kavandamatult. Inglise termin ja nähtus “sport” võeti teiste riikide poolt omaks kui üldmõiste spetsiifilise ajaviitelise vormi kohta järk-järgult spordi levimisel
jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspeeglid, rituaalseid kellukesi dotakuid ning eelmise ajastu omast lihtsamat ja tarbelisemat keraamikat. 3.- 6. sajandil rajati seoses esivanemate kultusega suuri kurgaane (kofun´e). Neist on leitud põletatud savist sõdalaste, loomade ja naispreestrite (haniwa´de) kujusid. 6.saj teisel poolest
veel tõestada suutnud. Et usutakse aga kindlalt teaduslik- materialistlikku maailmavaatesse, siis kehtib põhimõte, et mida ei ole tõestatud, seda ei saa uskuda. Austusobjekt on usundis see mis on kultuse keskmes. See millele on rituaalne tegevus või sisehoiak (intensioon) suunatud. Eristatkse konkreetseid austusobjekte nagu puu, mägi, välk, pilv mida hingestati (animism) ja milledele toodi ohvreid. Ja eristatakse abstraktseid austusobjekte: vaim, taevas, hingejõud, jne. Kõik sellised kultuslikud nähtused mahuvad üldmõiste polüteism alla ja kui räägitakse neist kui austusobjektist siis kasutatakse mõistet jumalus. Kõiki nende jumaluste olemasolu on võimalik kas tõestada (kujud jms) või tõestada, et nad ei ole olemas (inimeste väljamõeldud) Monoteismi jumal erineb eelnevatest selle poolest, et teadus ei suuda tõestada ega ümber lükata monoteismi austusobjekti olemasolu. Teadlane on seega agnostik.
Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osa- liselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas
Rauasulatamiseksperiment 1990a soomaagist raua tegemine, edukas. Savinõude tegemine, põletamine ja muu. Relvade testimine (30m pealt läksid raudnooled rõngasrüüst läbi. Rõngasrüü kaitseb siis, kui riivatakse mingi relvaga.) Arheoloogia allikad: kinnismuistendid (suured asjad) ja irdmuistendid (üksikesemed). Kinnismuistendite jagunemine: · Elupaigaga seotud · Matusepaigad · Majanduslikul tagajärjel tekkinud · Kultuslikud · Liiklemisega seotud Kultuurkiht inimese tegevuse või elamise tagajärjel tekkinud mullakiht, mis sisaldab ehitiste jäänuseid ja inimeste kasutatud esemeid. Kalmed on ühed olulisemad muistised, sest sealt leiab tihti väga palju asju. Kalmed jagunevad järgmiselt: maahauad (auk maa sees, laip augus), haudehitis (maapealne rajatis), konstruktsioon maa sees. Matmisviisid on laibamatus, põletusmatus ja mumifitseerimine. Sissesoolatud/suitsetatud laip ei säili kaua
3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud asulad, linnused,, järveasulad (põhjas palgid), pelgupaigad (soosaartel, koopad) 2. Matusepaigad 3. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud 4. Kultuslikud muistised 5. Liitlemisega seotud muistised Kui spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal, siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp, ilmselt varasemal ajal palkidest. Matusepaigad: 1. Maahaudadega matus 2. Hauaehitis enamasti maa peal 3. Segavariant kahest esimesest, nt maetud maasse aga maa peal veel mingi ehitis Matmisviisid: 1. Laibamatus 2. Põletusmatus 3
Pühad hiied, säilinud freskod. Põhiline oli aga ikkagi loss. Rituaalid- Ringis tantsivad kujud, freskod niisama tantsudest (tavaliselt naised). Loomade ohverdamine (15 saj lõpp isegi). Pilt sarkofaagist on tõendus. Loss- Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud ja rituaalse fukstsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventaar
nuge vm. Matuseid Zveinijekist Tuntud on lapsematusTamulast, kus surnu mõlemas käes olid olnud sookure tiivad. Lisaks oli lapsele antud kaasa kaks linnukujulist ripatsit. Paraku pole sellest matusest säilinud ühtegi autentset fotot või joonist, kuigi sellele kirjanduses sageli viidatakse. Ilmselgelt oli tegemist erilise lapsega, võib-olla laps-amaaniga. Leitud matuste äärmine vähesus ning mitmete neist juures avalduvad selged kultuslikud märgid sunnib küsima, kes olid need inimesed, kelle matuseid leitakse? Ilmselt on meieni säilinud üksnes väike väljavalitud osa kunagistest surnutest. Nende hulgas on samas nii mehi, naisi kui ka lapsi. Kas võiks oletada, et silmatorkaval ja arheoloogilisi jälgi jätval moel maeti vaid inimesi, kellel arvati olevat üleloomulikke võimeid? 12 Uurijad on üldiselt üksmeeles selles, et püügimajanduslike inimeste
Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised Ohvrikivid Liukivid Lohukivid Lohukive on Eestis üle 1750-ne. (Silma)Allikad Eestis on teada 7 viinaallikat ja üks õlleallikas. Liiklemisega seotud muistised (Soo)teed, sillad, veesõidukite jäänused. Irdmuistised Irdmuistised on üksikesemed. Peitleiud (aarded) Muinaskultuuride uurimise ajaloost
paremaks. Vastupidi, roomlased olid veendunud, et Kreeka kultuur neid ületab. Et nad on sõjanduses leidlikumad ja targemad. Mille roomlased omakorda kompenseerisid kõrgema lahingumoraaliga ja suuremate harjutusmahtudega. 3) Rooma religiooni üldine iseloomustus Religion on justkui rooma moraali pikendus. Religion kujutab endast kõige tugevamat sidet mis yhendab kogu Rooma linna- usuga tegelemine on justkui patriootlik akt. Roomlaste jaoks ei tähendanud kultuslikud toimingud religioosse tundmuse väljendamist, vaid jumalate garantiid tema kaitsmise kohta vastutasuna ohverduse või kingitud palvete eest. Roomlane sõlmib jumalusega teatava isikliku lepingu, mille punkte tuleb täpselt täita. Pax deorum ongi loodud nii, et inimene kysib jumalatelt nõu ja jumalad aitavad ja kaitsevad teda. Teine puunia soda ja müstiliste idareligioonide jõudmine rooma toovad endaga kaasa teravad usulised kriisid, mida
Ülikooli muuseumis Preester Nikolai Tartu Uspenski kirikus. Kõige kuulsam muumia on Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi Lenini muumia. c. Majandusliku tegevusega seotud muistised c.i. Tulekivikaevandused c.ii. Soolakaevandused c.iii. Rauasulatuskohad c.iv. Muistsete põldude jäänused jne. d. Kultuslikud muistised d.i. Ohvikivid (liukivid neljapäeva kuupaisteööl, kui naine laseb palja tahumiku peal liugu, siis pidi laste saamine kindel olema), kultusekivid d.ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii. Pühad veekogud (ohvriallikad, silmaallikad, hiieallikad,viinaallikas[7 allikat], õlleallikas [1 allikas], jõed, järved) d.iv. Ohvriaiad, ohvrikaevud jne. e
säilitatud muumia pärit 20 sajandist (Lenin). Muumiad võivad ka looduslikult tekkida kui laip on jäetud kuuma ja kuiva kohta või vastupidiselt külma ja jäisesse kohta.Samuti võib muumia tekkida ka rabas või soos vms väga vesises keskkonnas, kus O2 on väga vähe , kus ei saa teatud mikroobid elada.) c. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised( nt tulekivikaevandused, I juba kiviajal, soolakaevandused, põldude jäänused) d. Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi
Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on hümn. Kujunes nomose mõiste-reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldes mängima. 7saj. eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika-monoodiline lüürika(üks autor Alkaios) ja koorilüürika(Pindaros). 2. Klassikaline-5saj-330eKr. Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dianysose kultusest, rajajad Sophpkles, Euripides. 5saj. kujunes „uus muusika“-keerukam väljenduslaad. Sellest ajast on
Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärgul loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt. · Kreeka sõna drama tähistab tegevust, mille alla teatriga seotud tähenduses kuulusid kaks erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline. Tekke poolest olid mõlemad kultuslikud rituaalsed ja seotud viljakuspidustustega (vana surm ja uue sünd, noore võit vana üle) ja võisid muutuda üsna ohjeldamatuteks. Nende muistsete pidustustega on ilmselt seotud Lääne-Euroopa karnevalitraditsioon. Draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks on seotud jumal Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus 5. ja 4. sajandil ainult Dionysose pidustustel, eriti suurtel dionüüsiatel märtsis-
hoopis teises tähenduses. On oma nime saanud sellest, et enne matmist hoiti surnuid kodus lautsil. Majapidamises aga ei ole hiljem hea hoida asju, mis puutusid surnuga kokku, mis tõttu viidi surnuga seotud esemed lautsipuu alla, kuhu need jäeti kõdunema. Need puud asuvad küla piiril ning on ka teatud piiri tähistajaks, sinnamaani saatis terve küla surnut, kuid sealt edasi läksid lähemad sugulased ja sõbrad. Lautsipuu juurde löödi puruks ka surnu pesemiseks kasutatud nõud. Kultuslikud kivid On päris mitmeid erinevaid kive, mis kultusliku üldmõiste alla lähevad: lohukivid, liukivid, ravikivid, ohvrikivid, jäljekivid. Päris ohvrikivid on välimuselt täiesti tavalised ning silmatorkamatud rändrahnud, võivad olla küll ka väga suured, kuid enamik on väiksemad. Nende alla loetakse selliseid ohvrikive, mille kohta on andmeid, et sinna on päriselt ohverdatud ning pärimuses on räägitud nendele kividele ohverdamisest. Eestis on neid loetud umbes
(veinijumal, loodusjumal), Apollon (valguse ja kaunite kunstide jumal), Demeter (viljakusjumalanna, kultuskeskus oli Eleusises) Traditsiooniline kreeklaste jumalakäsitlus oli antropomorfne (inimkujulised jumalad). Kujutati inimlikena, inimestesarnasena, surematud. Toitusid ambroosiast ja nektarist. Kreeklased arvasid et jumalate/ jumalannade soontes voolab eriline roheline vedelik, mitte veri! Olympia Zeusi kultuseks korraldatud kultuslikud võistlusmängud, hiljem nim olümpiamängudeks. Korintoses Poseidonile pühendatud mängud Delfis Apolloni auks võistlusmängud Jumalad elasid Olympose mäe tipul (Põhja-Kreeka ja Makedoonia piirkond) Olympia ja Olympos kaks erinevat Zeusi palees elavad 12 tähtsamat olümplaste jumalust: Zeus, Poseidon, Apollon, Ares, Hermes, Hephaistos, Hera, Demeter, Artemis, Aphrodite, Athena ja Hestia.
Alates mesopotaamiast hispaaniani. Põhjas briti saared kuni śotimaa. 113 constantinuse Milano edikt, millega kuulutab ristiusu sallitavaks usuks. Sellest aastast alates saab ristiusk riigiusuks. 395 keiser theodosius I jaotas rooma riigi kaheks: ida ja lääne rooma. Rooma riigi lõpp 476. Imperium- selline võim, mille volitused on andnud rahvas ja mille on jumalad heaks kiitnud. Etruski mõju Gladiaatorite mängud võivad olla pärit etruskidelt. Roomas algasid 264 ekr. Kultuslikud mängud, peeti Iunius Brutuse auks. Arvatakse, et selle jäänuk on härjavõitlus. Campanias eriti populaarsed. Ladina keel püsis terve etruskide aja. Mitte kunagi pole peale surunud etruski keelt, olid kakskeelsed. Epigraafia- kivid ja metall. Epigraafiast on pärit tekste, mis on kakskeelsed. Ladina keel on saanud etruski keelest vähe mõju, sai tähestiku. Etruskid võtsid üle lääne-kreeka tähestiku, mis oli ebatäiuslik võrreldes ida tähestikuga
MS. Suur linn,müüriga kindlustatud,kuulsad vahitornid.Sisemine korraldus oli ühiskonnas hea.Pole pealiku residentsist märki.Kultusest on märk, kolbad leitud,vääriskivid silmadeks,asetatud müüri ,tähendust pole teada.Tõenäoliselt esivanemad või esivanemate kultus. Sugulusliinid olid ühiskonnas tähtsal kohal.. Türgi keskosas 7 a t, Catal Hüyük,Anatoolia stepi platool.Olulisel kohal oli karjakasvatus.Asulas on leitud ka märke, et veised,härjad olid kultuslikud objektid.Palju kaevatud.Tihedalt, 1 toalised majad, polnud kindlustatud,polnud tänavaid, vaid liiguti mööda katuseid, polnud ka uski olid katuse luugid.Pealiku residentsi pole.Hea sisemine korraldus. On leitud ruume mida on peetud pühamuteks, seal on härja kultuslikule austamisele viitavaid märke.Leitud paks,jumalanna kuju,rõhutatud sootunnustega,vilja kandev,viljakust stimuleeriv,istub kuhitise peal(miks mägi-mäe junmalannade pärast) Ema(pallike jalgevahel)laps jalgevahel vms
tegeleja. Linna peajumaluse tempel oli keskne organisatsioon. Informatsioon templimajanduse kohta on väga hea ja see võib tuua templite ületähtsustamise (kuna tahvleid on nii palju säilinud). Mõnest linnast on leitud ehitisi ka, mida võib pidada kuninga residentsiks. Ka temast on maha jäänud mõned dokumendid ja omas maad. Kuninga tiitel võis olla tiitel En, ehk isand. Aga ka ensi või lugal. Kuningas oli väepealik, seadusandja, ülemkohtunik ja tal olid ka kultuslikud funktsioonid. Uri kuninga hauad (unikaalsed)- igast panused, k.a kaaskond elusalt kaasa pandud. (max 74). Samas kirjalikes tekstides ei kujutata Sumeri kuningaid absoluutsete valitsejatena ega jumalikena. Unken- rahvaring, nö koosolek. Aga pole teada, kes seal oldi ja mis õigused sellel kogul oli ning milline suhe oli sel jumalaga. Pole ka teada, kuidas kuningas valiti. Unkenis olid ka sõjamehed ilmselt (sõjavägi- eeslivankrid, jalavägi) 3 a
Perioodi iseloomustas ikonoklasm (pilditüli) ikonoklastide (pildirüüstajad) ja ikonoduulide (pildikummardajad, pildiorjad)vahel. Esimesed eitasid pühapiltide liigset austamist, olid vastu kiriku suurele maaomandile, teised pooldasid senise traditsiooni jätkamist. Ühtlasi oli tegemist poliitilise võitlusega, kus ikonoklastid tuginesid provintsiaadlikele, ikonoduulid aga aga suurlinnade elanikele. Isauruste dünastia valitsejad keelasid Moosese pildikeelule toetades kõik kultuslikud pildid, millele järgnes pühapiltide hävitamine ja nende kummardajate jälitamine, kirikute ja kloostrite maad ja varad konfiskeeriti. Need otsused kiitis heaks ka 754.a. kirikukogu. Võitlus kulges vahelduva eduga, kuid 843.a. taastas kirikukogu pühapiltide austamise täielikult. Pilditüli aitas kaasa Ida ja Lääne kiriku võõrandumisele, senist traditsiooni austav paavst Gregorius III (731-741) pani kirikuvande alla nii Bütsantsi keisri kui ka patriarhi, mis
jõukam kiht, kelle seast pärinesid ka kogonna liidrid. Kuid selgelt eristuvateks varanduslikeks klassideks toonane ühiskond arvatavasti veel ei jagunenud. Stonehenge kultuskompleks (III aastatuhandest eKr) on kuulsaim näide mitmetest megaliitilistest ehitistest (megas kreeka keeles suur, lithos kivi) Euroopas. Varasemad nende seast rajati juba V aastatuhandel eKr. Megaliitilised ehitised olid kindlasti varaste põlluharijate olulised kultuslikud ja rituaalsed keskused, mille täpsem tähendus toonastele inimestele pole teada. Neid on seostatud nii päikese austamisega, surnute kultusega kui ka kogukondade sooviga näidata end neile kuuluva maa tõeliste valdajatena. Igal juhul annavad megaliitilised ehitised tunnistust kogukonna heast sisemisest korraldatusest ja selle liikmete tõhusast koostööst. Vastasel korral olnuks nii suurte ehitiste rajamine võimatu. Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd U
eumeniidideks, kannatajate kaitsjateks. Athena kohtust vaba mehena lahkunud, naases ta kodumaale ja ütles, et tema õpetajaks oli vaev. Ta oli päästnud oma pere sellest kohutavast julmuse needusest. 5 Vanakreeka teater – teater tekkis tänu Dionysuse auks korraldatud dionüüsiatele, kus korraldati erinevaid näitemänge. Oli 2 tegevuse kujutamise viisi: * Tragöödia * Komöödia Mõlemad olid kultuslikud, rituaalsed. Teater oli astmeline ja koosnes 3-st osast: * Theatron – seal istusid pealtvaatajad * Skeene – koht teatris, kus näitleja sai oma välimust muuta, pm lavatagune. * Orkestra – ringikujuline tantsuväljak, uusajal hakkas tähendama muusikute kohta. Olid kindlad reeglid, mida pidi silmas pidama. Etendusel kanti maakondadest pärinevusele vastavaid maske ja oli ka kindel riietus. Tragöödia puhul nt kanti pikki rüüsid ja komöödia
sära, selgus, harmoonia. Ilu on samuti võimu ja valitsemisambitsioonide võrdpilt. · Antiikfilosoofias eristatakse kaht ilu mõistet vormi ilu ehk kehaline ilu, mida sai kogeda meelte kaudu ja mille põhitunnused oli sümmeetria, tasakaal, värv, suurus, proportsioonid ja kooskõlalisus; sellisest ilu mõistest räägib kreeka mütoloogia (Trooja sõja puhkemine. Helena ilu pärast. Oli maailma kauneim naine, Paris röövis ta ja sellest saigi alguse trooja sõda.) ja kultuslikud praktikad, kirjandus, kunst (Aristoteles) · 2) ilu on seotud moraali, õigluse, headuse ja mõistuse kategooriatega, ilu ei ole pelgalt meeleline, vaid sellel on kasutusväärtus ilu on see, mis sobib hea tegemiseks (Sokrates, Platon). Platoni filosoofias on nii ennekõike. Platon idee ilust, ideede maailm. seostub just moraalsete omadustega. Aristoteles rääkis oma filosoofias ilust, et ilu ei ole mitte objektiivne idee, vaid vormi omadus. Liiga väike olevus ei saa olla
Aeroarheoloogia tekkis 19. saj lõpus, uuriti õhupallilt. Eksperimentaalarheoloogia. On võimalik uurida, kas uuritavat objekti on võimalik nii kasutada ja valmistada nagu praegu arvatakse (kasutatakse samu tööriistu). On soorauda sulatatud ja savinõusid valmistatud. Eksperimentaalarheoloogia võimaldab saada info omaaegse eluolu kohta. Arheoloogia allikad: *Kinnismuistised. Elupaigaga seotud muistised, matusepaigad, majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised, kultuslikud muistised, liiklemisega tekkinud muistised. Inimese elamise tagajärjel tekkinud mullakihti, mis sisaldab ehitamise jäänuseid ja esemeid nimetatakse kultuurkihiks. Kultuurikiht iseloomustab kõik kinnismuistiseid. Võib ulatuda paarist cm-st kuni mitmekümne meetrini. Eestis kõige rohkem 3-4 m (Otepää linnus). Kultuurikihi paksus oleneb inimeste tegevusest. Nt linnused, mõisakohad, asulad. Matusepaigad. On kolm erinevat matusepaiga rühma: maahauad,
3. PILET ANTIIKTEATER TEKKIMINE , LAVASTUSLIK JA KORRALDUSLIK KÜLG , SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" G. SUITSU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Vanakreeka teatri esimene etendus, mille lavastas Thespis, toimus väidetavalt 534 eKr. Vanakreeka teater kujunes välja viljakuse- ja veinijumal Dionysose auks korraldatud pidustustest (dionüüsiatest). Esialgu oli teater pigem tegevusest jutustamine kui tegevuse kujutamine. Komöödiad ja tragöödiad olid tekkepäralt kultuslikud-rituaalsed, kuid ajapikku omandasid esteetilise, meelelahutusliku funktsiooni. Antiikajal oli teater võrdlemisi tinglik: vaataja pidi arvestama erinevate formaalsustega etenduse sisus ja vormis. Tähelepanuväärseim oli ilmselt see, et antiikteater põhines sõnal ja kõnel. Liikumine ja miimika oli piiratud. Oluline roll oli näitleja maskil, mis määras ära tegelaskuju kõige üldisemad jooned. Tragöödiat peetakse vanimaks zanriks. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi atika
juhtimiseks, nt piibli 10 käsku; 134 3. tulevikunägemus saatusetunne ühendab kõiki usklikke ning annab mõtte inimese eksistentsile kui ka inimajaloole tervikuna. Need kolm elementi on olemas kõikides, nii keerulistes kui lihtsates religioonides. 18.1.9. Religiooni struktuuri kuuluvad: religioosne teadvus religioosne ideoloogia ja psühholoogia religioossed suhted kultuslikud ja mittekultuslikud religioosne tegevus kultuslik ja mittekultuslik religioossed organisatsioonid religioossete gruppide kogumid, kogudused. Religioossed kogemused: läbi aja ja ruumi on väljakujunenud religioonid erinevad oma kultuste ja kultusobjektide poolest. Kuigi uskumustel on palju sarnaseid jooni, on nad paljus ka väga erinevad ja just see erinevus pakubki sotsiaalteadlastele huvi. Sakraalne käitumiste ja objektide kogum, mida peetakse pühaks, jumalikuks,
sajandil. Siis kolm suurt avastust: 1. saadi teadlikuks inimkonna suurest vanusest; 2. Darwini evolutsiooniteooria; 3. kolmeperioodi süsteemi kasutuselevõtmine materiaalse kultuuri korrastamiseks. Muistiseliigid 1. Elukohad: asulakohad, linnamäed, linnad. Info inimeste igapäevase elu kohta. 2. Matmispaigad: matmisviisid, kalmetüübid. Maahauad; haudehitised. 3. Majandusliku tegevusega seotud muistised (nt kaevandused, fossiilsed põllud). 4. Kultuslikud muistised 5. Liiklusega seotud muistised 6. Peit- ja aardeleiud Dateerimine Suhteline e relatiivne ja absoluutne kronoloogia. Absoluutne kronoloogia võimaldab leitud eseme v muistise kindlalt mingisse aega dateerida. Suhteline e relatiivne kronoloogia tähendab seda, et mingi objekti saab paika panna teiste objektide kaudu. Relatiivne kronoloogia tuleb välja ka näiteks kultuurkihis: vanem ese, on allpool, noorem aga ülevalpool
ohverdamisel ja enesedistsipliinil kõrgema eesmärgi nimel. Tulenevalt “hinge päästmise” ajast võib religioonid jaotada kaheks: o hinge päästmine toimub selles ilmas; o hinge päästmine toimub teises ilmas. Religiooni struktuuri kuuluvad o religioosne teadvus – religioosne ideoloogia ja psühholoogia; o religioossed suhted – kultuslikud ja mittekultuslikud; o religioosne tegevus – kultuslik ja mittekultuslik; o religioossed organisatsioonid – religioossete gruppide kogumid, kogudused. Religioon on ühiskonna jaoks ühendav. Ühiskond on ühtne, kui tema liikmed omandavad teatud ühised väärtused ja eesmärgid. Integratsioon võimaldab ühiskonnal toimida süsteemina.
annaabi.ee 
