- paljud pillid sarnased (lüüra, lauto, harf) - muusikuid peeti prohvetiteks, kellele oli omistatud taevane anne - muusika oli olulisim kõigist kujutavatest kunstidest Mõisted: leviit naissoost Vana-Egiptuse kutseline muusik hironoomia Vana-Egiptuse kultuurist pärinev meloodiakaare näitamine käezestide abil I.LU pärineb Mesopotaamia kultuurist, tõlkes ,,õnn ja valitsemine" aoid lüüra saatel improviseeriv Vana-Kreeka kutseline laulik kultuslaulud hümnid kannavad ette koorid ditürambid veini- ja viljakusjumala Dionysuse kultuslaulud, mida esitati aulose saatel ning millest arenes tragöödia muusa kunstide (hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse) kaitsejumalannad, Zeusi tütred, kes saatsid Apollonit, kes mängisid lüürat sama hästi, kuid kellele ei leidunud laulmises võrdväärset Nimeta Vana-Egiptusest pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente: topeltsalmei topelthuulikuga puhkpill
* Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Kõige algelisem eneseväljendus viis: 1. Füüsiline 2. Keeleline 3. Kunstiline Vana-Kreeka kultuur ehk Antiikkultuur (3-4saj eKr.) Vana-kreeka kultuur kui "euroopa kultuuri häll" Märkssõnadeks: demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad. Musike´-muusade kunst, lauldes ette kantud luule. Rahvaluule ja rändlaulikute muusika: Hümnid ehk kultuslaulud: · Paiaan · Ditüramb · Treen · Ümrnaios Tragöödia: Sai alguse dionüüsiatelt. Pidustustel esinesis koor ja mida aeg edasi hakati lisama draamatilist tegevust. Orkestra- ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed. Klassikalise tragöödia rajajad: Aishylos, sophokles, euripides Kasutati kahte liiki pille: näppepillid ja puupuhkpillid Kreeka muusikaõpetus Pentatoonika asemel jaotati okstaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine
Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. Atika (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu
tegelasteks jumalad või muud kangelased-heerosed Heksameeter-antiikkirjanduse luulevorm, koosneb kuuest(kuus-hex) värsijalast Eepiline rahvalaul-jutustab jumalatest, heerostest Aoid-kutseline laulik, improviseerib, tema esitatud lood on eepose eelkäijad Rapsood-Vana-Kreeka arhailisel ajajärgul tegutsenud rändlaulik, kes polnud ise laulude looja, vaid esitas valmis tekste(nt Homerose ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" Treenid-nutulaul Kultuslaulud-õnne ja viljakuse jaoks, vastavalt jumalusele, hümnid Genealoogia-suguvõsa ajalugu Kataloogid-mitmesugused loetelud Riitus-rituaal, komme Hümenaios-pulmalaul Hetäär-mehe sõbratar Eleegia-nutulaul, kurb lugu Arhailine-vana Epigrammm-algselt hauakivil olev värsivormis pealkiri, hiljem lühike lüüriline luuletus Agoon-peategelaste sõnasõda Parabaas-väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest
2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära.
Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga e) muusikavormid - hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb f) helilaadid - Helilaadid koonduvad ühtseks süsteemiks. Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants) h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks
1. Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4. saj eKr)
annaabi.ee 
