valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks: arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk. Arhailisesse ajajärku jääb kutseliste laulikute aoidide ja rändlaulikute rapsoodide tegevus. Nad esitasi eepilisi laule ja kultuslaule ehk hümne. Sellel perioodil arendati välja ka nomos (kreeka keeles 'reegel') muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatavaid meloodiakäike, rütmi, helilaade. Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest veinijumal Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest , komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu
rituaalsed laulud jne. Kevadistel viljakuspidudel lauldi üksikisikuid või suuremaid gruppe pilkavaid ja teotavaid jambe. Rituaalsest pulamlaulust arenes hiljem välja kreeka lüürika eri zanr hümenaios ehk epitalaamion. Nutulaule nimetati treenideks. Erilaadseid laule esitasid kutselised laulikud aoidid ka sümpoosionidel. Kõige arenenum liik kirjanduseelsel perioodil oli eepiline laul, mis lõi aluse suurte poeemide tekkeks. Veel oli olemas mitmesuguseid kultuslaule jumalate austuseks, mida kutsuti hümnideks. (Kleis 1980:23) 1.3 Vanimad kirjanduslikud mälestised 8. saj. eKr. tekkisid orjanduslikud polised ja toimusid muutused kreeka ühiskondlikus ja kultuurielus. Kõige arenenum ala oli 8. 7. saj. Väike-Aasia, eriti Joonia. Seal said 6. saj. alguse kreeka teadus ja filosoofia, aga enne seda kujunes seal välja kreeka kirjandus (Kleis 1980:24). Kreeka kirjanduse vanimad säilinud suurteosed on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende
annaabi.ee 
