aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks- Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. · 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud. · 1894.aastal toimus Pariisis I Olümpiakongress. · 1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. · 1913.aastal valmistati Pariisis olümpialipp(rõngad: sinine, must,
Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks-Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud. 1894.aastal toimus Pariisis I Olümpiakongress. 1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. 1913.aastal valmistati Pariisis olümpialipp(rõngad: sinine, must,
kolooniad). Loodi Kreeka tähestik, kirjut. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". 7 saj. eKr lõpul hakati hõberaha müntima. Täht. üksteisest sõltumatud linnriigid oli Sparta, Korintos ja Ateena Balkani ps., Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Nad olid omavahel sageli vaenujalal ja seesmiselt ebastabiilsed. Kreeklased e. hellenid-neid liitsid ühine keel, kombed ja usund, kõik mittehellenid olid barbarid. al. 776 eKr hakati Zeusi täht. kultuskohas Olümpias korraldama iga 4 a. tagant olümpiamänge. Klassikaline ajajärk 500- 338 eKr: Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsiv. hiilgeaeg. Linnriikidest kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, mida isel. range sõjaline sisekorraldus oli Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, mida kujundas silmapaistev riigimees Perikles.Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena ja Sparta omavahelised
annaabi.ee 
