rööbaspuud, viimane neist peetakse küll meestel võrdsel kõrgusel olevate rööbaspuudel ja naistel erineval kõrgusel olevatel rööbaspuudel. Vaid naiste pärusmaa on poom ning meestel on sellisteks aladeks rõnga- ja kangiharjutus ning toenghooglemine. Olümpiamängude alguseks peetakse 776. aastat eKr. Tegelikult pärinevad sellest aastast vanimad olümpiavõitjate nimistud, mänge aga hakati pidama juba varem. Olümpiamänge korraldati Kreeka kultusepaigas Olümpias peajumala Zeusi auks. Mängude korraldamine lõpetati 394. aastal, sest need kuulutati paganlikuks. Olümpialiikumise ja olümpiamängud taaselustas Prantsuse pedagoog parunPierre de Coubertin, kelle eestvõttel asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud peeti 1896. aastal Kreeka pealinnas Ateenas, esimesed taliolümpiamängud korraldati 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's.
seosed hilisemate Kreeka jumalustega. 3. Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e.Kr. 4. Pühamud: a. pühamute asukoht ja tüübid, - mägede tipud, koopad, salud b. temenos, - ala, kus oli tempel, altar ; eraldatud maatükk, hiljem eraldi hoone c. altar, d. tempel, e. kultusekujud. 5. Preestrid. Kreeklastel üldisemas plaanis puudus kindel preesterkond. P. tegutses kindla jumala templis või kultusepaigas ja võis samal ajal pidada ka mõnd teist ametit. Olid vaid kultustalitluste asjatundjad. Preestriamet pärandati või valiti liisuheitmise teel või valiti või osteti. Jumalannade templites tegutsesid naispreestrid. Preestrite privileegid: said osa templi sissetulekuist ja ohvriandidest. Hoidsid templi vara. Ei õpetanud usulisi müüte ega pidanud neid tundma 6. Rituaalid: a
annaabi.ee 
