osaks igavene elu. Kaalus aga patune süda Maadi üles, langes surnu saagiks "õgijatele", kes ühendasid endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi. Egiptuse valitsejate hulgas oli üks erandlik kuju Ehnaton. Ta oli ainus vaarao, kes püüdis muuta jumalate nimesid ja tegigi seda. Esmalt lahutas ta Ra Amonist ja nimetas ta ümber Atoniks. Kuna ta vihkas Amonit, jättis ta endised ohverdamistavad soiku ja rajas palju Atoni kultusekohti. Ta muutis ka oma sünnijärgse nime (see oli Amenhotep). Veel rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni. Peale tema surma kummardati aga endiselt edasi vanu jumalaid, sest keegi ei läinud Ehnatoni uuendustega kaasa. KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS (ptk. 5 lk. 37-39) Hieroglüüfid kr. keeles pühad märgid, egiptlaste kiri. Papüürus levinuim kirjutusmaterjal Niiluse kaldal. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines
osaks igavene elu. Kaalus aga patune süda Maadi üles, langes surnu saagiks “õgijatele”, kes ühendasid endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi. Egiptuse valitsejate hulgas oli üks erandlik kuju – Ehnaton. Ta oli ainus vaarao, kes püüdis muuta jumalate nimesid ja tegigi seda. Esmalt lahutas ta Ra Amonist ja nimetas ta ümber Atoniks. Kuna ta vihkas Amonit, jättis ta endised ohverdamistavad soiku ja rajas palju Atoni kultusekohti. Ta muutis ka oma sünnijärgse nime (see oli Amenhotep). Veel rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni. Peale tema surma kummardati aga endiselt edasi vanu jumalaid, sest keegi ei läinud Ehnatoni uuendustega kaasa. KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS (ptk. 5 lk. 37-39) Hieroglüüfid – kr. keeles pühad märgid, egiptlaste kiri. Papüürus – levinuim kirjutusmaterjal Niiluse kaldal. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines
oli Maadist kergem ja siis sai surnule osaks igavene elu. Kaalus aga patune süda Maadi üles, langes surnu saagiks "õgijatele", kes ühendasid endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi. Egiptuse valitsejate hulgas oli üks erandlik kuju Ehnaton. Ta oli ainus vaarao, kes püüdis muuta jumalate nimesid ja tegigi seda. Esmalt lahutas ta Ra Amonist ja nimetas ta ümber Atoniks. Kuna ta vihkas Amonit, jättis ta endised ohverdamistavad soiku ja rajas palju Atoni kultusekohti. Ta muutis ka oma sünnijärgse nime (see oli Amenhotep). Veel rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni. Peale tema surma kummardati aga endiselt edasi vanu jumalaid, sest keegi ei läinud Ehnatoni uuendustega kaasa. KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS (ptk. 5 lk. 37-39) Hieroglüüfid kr. keeles pühad märgid, egiptlaste kiri. Papüürus levinuim kirjutusmaterjal Niiluse kaldal. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines
omavahel ühendatud liugjate pandustega. Ka siin toimus ehituse tajumine aegamööda, kuni kaljudeni välja, nii et jäi mulje, nagu oleks kogu kompleks kaljust väljaspoole kasvanud. Egiptuse uue riigi rengu jagas kahte ossa 14. saj. I poolel eKr. valitsenud vaarao Amenhotep IV, suur usureformaator, kes viis vana religiooni asemel sisse päikeseketta kultuseks ja nimetas end sellest peale Ehnatoniks ( Päikesele meelepärane ). Loobunud vanadest jumalatest, vajas vaarao ka uusi kultusekohti, mis vastaksid uue jumala teenimise ideele. Sellega seoses asutas ta Teebast lõuna poole uue pealinna, mis sai nimeks Ahet Aton. Ehnaton reformis kõike, sealhulgas ka kunsti ja arhitektuuri. Uus suundumus aga ei püsinud vaaraost kauem, pärast tema surma viidi pealinn tagasi Teebasse ning kõik, mis oli seotud Ehnatoniga, hävitati. Nii on ka Ahet - Atoni ehitiste üle võimalik otsustada ainult arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal tehtud rekonstruktsioonide järgi.
annaabi.ee 
