Protokooperatsioon - fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohstumus. Nt. akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele môeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja -linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jôehobu + linnud jne). 2) Pôllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad - kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene vôi muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu - sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid.
Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohastumus. Näide 1: akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele mõeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jõehobu + linnud jne). 2) Põllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene või muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kõikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt
Tänapäeval on seal Iraak. Lisaks Sumeri riik, Akad, hiljem Babülooni. * Looduslikud tegurid kliima mõju. Tegemist kuuma kliimaga, sellest tingituna pole inimene eriti aktiivne. Inimesed passiivsed, psühholoogiline tüüp Idas on introvertne tüüp (sissepoole pööratud). Kuum kliima soodustab orjust, kuna inimesed on loiud selle vastu võitlema. Mägilasi on kõige raskem ikestada (kaukaasia rahvad, tsetseenia sõda), kuna mäed kultiveerivad vabaduse tunnet. * Rahvastiku suur tihedus riisikasvatuspiirkonnad India ja Hiina. Tihe asustus eeldab inimestelt tasakaalukust, sallivust, nad on kaasatundvad. Iseloomulik on vägivalla eitamine, vaoshoitus seda kõike õpetatakse vaadetes ja õpetustes. * Aja käsitlus lääne kultuuris on lineaarne aeg- ühesuunaline, millel on algus ja lõpp. Algus on loomine ehk genesis. Piibel algab maailma loomisega. Maailm loodi mitte millestki. Loomise kulminatsioon on inimese loomine
Saavad peremehe sugunime. elasid endistest peremeestest eraldi, oli juhtumeid, kus elasid peremehe juures. Kui ei ela peremehe juures, on kohustus käia peremehe juures austust avaldamas. Protsentuaalselt ei ole vabakslastuid palju, sest nende gildkond on muutuv, kestab ühe inimese eluea. Aga nad on tugeva positsiooniga ühiskonnas. Sageli kaupmehed ja selle pärast vihatud ja kadestatud. Rikkamad kui enamus vabu inimesi. Sotsiaalses positsioonis kõigist madalamad, sp kannatavad. Kultiveerivad teatuid kombeid. Väike ühtekuuluvustunne. Nende lapsed on juba vabad. Keisririigi ajast on teada senaatoreid, kes on vabaks lastute lapsed. Endisel orjal, kes võib olla väga rikas, oli võimalus karjääriredelil tõusta palju rohkem kui vaesel vabal inimesel. Eriti keisririigi ajal oli see lihtsam, eelkõige sp, et olid rikkad, eriti kui olid kaupmehed. Rikkad roomalsed, eriti patriitsid, eelistasid vabaks lastuid
annaabi.ee 
