Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 164kg/ha Umbrohutõrje: Roundup Gold 2,5 l/ha. 2 nädalat enne põhikultuuri külvi Terridox 500 EC 2,5 l/ha
kevadisel külvieelsel mullaharimisel (Lepajõe, 1984). Oluline on see selleks, et luua nisuseemnete idanemiseks ja tärkamiseks soodsad tingimused. Et saada suuri teraviljasaake, tuleb kevadine mullaharimine korraldada õigel ajal ja oskuslikult (Reimets jt, 1986). Mullaharimistööd on vaja teha lühikese aja jooksul ja optimaalse niiskuse juures. Muld peab harimistööde algul murenema, ei tohi tolmata. Kevadel alustatakse harimist kultivaatoriga agregaadis libisti ja äketega (Reimets jt, 1986). Libistamisel tasandatakse mullapinna mikrolohud. Kevadised mullaharimistööd tehakse risti või diagonaalselt sügiskünniga. Mulla vähesel paakumisel talve jooksul piisab kultiveerimisest 6…9 cm sügavuselt. 3 Optimaalne mulla lasuvustihedus suviteraviljade kasvuks on 1,1…1,3 g/cm (Reimets jt, 1986)
*kevadine mullaharimine *kultuuride hooldus *kesade harimine SÜGISENE MULLAHARIMINE 1. KÕRREKOORIMINE 2. SÜGISKÜND Aeg - künnitöödega peaks Eesti mullastikklimaatilistes oludes ühele poole saama oktoobri lõpuks. Künniaja valikul tuleks arvestada: mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, pujud, põldohakas, põldpiimohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Raoundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s
"Limno" meetodit tuleb kasutada pikema perioodi jooksul, kuid see ei anna siiski alati soovitud tulemust, seetõttu on teatud oludes otstarbekas kasutada selle asemel fosforit setitavaid kemikaale. RIPLOX meetod (Ripl, 1976; 1994). Kasutatakse sügavates veekogudes, kus setted on oluliselt reostunud. Kasutatakse sette oksüdeerimist, fosfori sidumist ja orgaanilise aine lagundamist denitrifikatsiooni teel. Setet töödeldakse äkketaolise kultivaatoriga, mille küljes olevate avade kaudu juhitakse settesse suruõhku ja kaltsiumnitraati. Lisatud nitraadid denitrifitseeritakse selliste bakterite toimel, kes vajavad hingamiseks nitraatset hapnikku. Meetodit rakendatakse suhteliselt lühikese aja (ca 1-1,5 kuud) jooksul ning sellest piisab kauaks ajaks, kui suudetakse ära hoida välisreostus. Meetod on sobiv siis, kui sette toitesooli siduvate elementide ja biogeenide suhe on madal, mistõttu
Raske rulliga jõuti tunnis rullida 3,6 ha ja kulutati kütust 14,7 l. Ruloonsilo valmistati tunnis 11,3 t, milleks kulutati kütust 0,83 l tonni kohta. Ka 162 hj võimsusega traktorile sobib 5-sahaline pöördader. Tunnitootlikkus oli 1,0...1,2 ha ja kütusekulu 14,4 l/h. Libistamisel 8,2 m laiuse libistajaga oli tootlikkus 1,4 ha, kütusekulu 2,9 l/ha. 2,4 m laiuse väetisekülvikuga töötamisel kulus tunnis 4,0 l kütust. Kultiveerimisel 8 m laiuse kultivaatoriga oli tunnitootlikkus 6,0 ha ja kütusekulu 22,1 l. Enim kütust nõudis 5,1 m laiune tüükultivaator - 27,0 l/h. Traktori (162 hj) kütusekulu mõõdeti kütusekulumõõturiga EDM 1404. Traktori tööseadmetest enim hinnati mootorit ja käiguosa, hindepunktid vastavalt 9,1 ja 8,9 (10-nest võimalikust). Väiksemad hindepunktid (6,9) said müügifirma poolne teenindus Traktori soetamisel tuleks arvestada töödemahu ja hooajalisusega. Väike talus teeb traktor aastas 500..
kevade korral sügavamalt · Arvestades tingimusi on vaja põlde külvieelselt rohkem kui üks kord harida · Mitmekordsel harimisel viimane harimine tehakse vahetult külvi eel 5...7 cm sügavune · Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis on vaja enne külvi tingimata rullida Kevadine mullaharimine 3 · Liiga varasel harimisel tekivad mullapangad (eriti savimuldadel), mida ei saa järgneva harimisega lõhkuda · Esimene harimine teha kultivaatoriga 5 cm sügavuselt · Teine kultiveerimine 2 7 päeva hiljem, sügavus on 7 15 cm · Teise kultiveerimise eel antakse ka mineraalväetised · Vajadusel võib teha ka 3. kultiveerimine madalamalt (3-5 cm) · Kultiveerimine tehakse diagonaalselt künniviiludega ja teine kultiveerimine esimesega risti · Kevadel esimeseks tööks võib olla ka künd, kui sügiskünd jäi tegemata või tehakse korduskünd raskematel muldadel · Korduskünd tehakse kultuuride puhul, mis vajavad sügavalt
annaabi.ee 
