keskendub pigem traditsioonilisematele maaviljelusmeetoditele.[1] 2. MULLAHARIMINE Mullaharimise all mõistetakse igasugust pinnasega tehtavat tööd, mis muudab tema füüsilist vormi ja parandab mulla õhu- ning veereziimi. Mulla taimedele sobivaks harimiseks on kasutusele võetud mitmeid erinevaid töövõtteid, millest igal ühel on oma roll mullaharimisel. Peamised tehnoloogilised võtted on: 1) Mulla pööramine adraga kündes 2) Mulla murendamine ja kobestamine kultivaatori ja randaaliga 3) Mulla segamine äkke ja adraga 4) Mulla tihendamine rullidega 5) Mulla tasandamine libistiga 6) Muldamine muldajaga 7) Mulla vaostamine ja peenardamine 8) Maa-aluste umbrohu osade läbilõikamine Põllutööde alguseks loetakse valdavalt kevadet, sest siis alustatakse maaharimisega ja külvatakse maha enamik kultuuride seemneid. Kevadkünniga alustatakse kohe kui maapind
• Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istutamist • Kultivaatori sektsoonidele paigalatatakse kaitseorganid või ühepoolsed lõikekäpad maasikareapoolsesse külge Maasikastandus kilemultšiga • Eestis on levinumad musta kilemultš ja põhumultš • Kilega multšimine aitab hoida mullaniiskust, tõrjub umbrohte, vähendab kulusid herbitsiididele ja parandab viljade kvaliteeti • Kilemultšil kasvatades valmib saak umbes nädal varem • Musta kile miinuseks on liigne kuumenemine suvel palavate ilmadega
naaberseadise ülekatte _b ja kõikide umbrohujuurte läbilõikamise, seega b = bk _b. TEHNOLOOGIA 1. enne töö algust veenduda, et traktori rippsüsteemi püsttõmmitsad oleksid veolattidega ühendatud oma piklikavade kaudu. 2. Lauskultiveerimisel liigutakse agregaadiga süstikuliselt (edasi-tagasi), alustades põllu äärest. Kui agregaadi järsk tagasipööre põllu otstel on raskendatud, siis võib kasutada vahelduveelist liikumist. 3. Pööretel tuleb kultivaatori tööseadised kindlasti mullast välja tõsta, st et agregaadi pööre tuleb sooritada kultivaatori teisaldusasendis. 4. Esimeste läbimite (töökäikude) järel kontrollitakse töösügavust ja vajadusel korrigeeritakse seda vastavalt mulla lõimisele, tihkusele (kõvadusele) ning põllu tehnoloogilisele seisundile ehk tehnofoonile (künd, kultiveeritus vms). Külvieelsel kultiveerimisel tuleb eelistada väikest (5...8 cm) või keskmist (8...12 cm) töösügavust,
..2,5 N/mm2 Kuidas mõjutab temperatuur asfaltbetooni tugevust? Kuidas toimub kuuma asfaldisegu valmistamine? Mille poolest erineb mustsegu teistest asfaldisegudest? Mustsegusid võib valmistada soojalt või külmalt kas statsionaarses või liikursegistis. Must segusid ei pea kohe paigaldama. Neid võib laos säilitada teatud aja. Mida kujutab endast höövlisegu? Höövlisegu valmistatakse otse tee peal greideri, teefreesi, kultivaatori või mõne muu seadme abil, mis võimaldab materjale segada. Niiske materjali puhul juurde segada lupja või põlevkivituhka. Milles seisneb asfaldi regenereerimine? Vana asfaltkate purustatakse ja segatakse. Enamasti eemaldatakse vana asfalt teekattelt freesimise teel. Milliseid materjale kasutatakse teekatete pindamisel? Pindamisel pihustatakse teekattele bituumenit ja siis kiht killustikku. Bituumenina võib kasutada
Porgandi kasvatamisel on eriti tülikaks osutunud orashein. (1) Mulla harimine 9 Mulla ettevalmistamist porgandile tuleb alustada juba sügisel. Maa küntakse 25... 30 cm sügavuselt ning võimalusel kasutatakse lisaks sügavkobestajat. Kevadel alustataks mullaharimisega niipea, kui muld on tahenenud ja harimisküpseks muutunud. Sügisel küntud maa pinnakiht haritakse kas kultivaatori, äkete või freesiga tasaseks. Väga oluline on, et mulla pealmine kiht oleks ühtlaselt peeneks haritud (ilma suuremate mullatükkideta), see tagab ühtlasema külvisügavuse ning taimede tärkamise. (5) Seeme ja selle ette valmistamine Müügil olevad porgandiseemned on tavaliselt kalibreeritud, see tähendab jaotatud suuruse järgi fraktsioonidesse. Kalibreeritud seemned tärkavad ühtlasemalt. Ühest ja samast partiist pärinevatel
3) kultiveeritud põllu pindmine kiht peab olema hästi kobestatud ja murendatud, umbrohujuured lõigatud ja pinnale kistud; 4) kultiveerimine peab toimuma ilma niiskete ja märgade aluskihiklompide pinnale toomiseta; 5) kultiveerimisega ei tohi kaasneda mulla tolmustamist (mullasõmerate purustamist) ja tihendamist; 6) kultiveeritud põllu pind peab olema tasane, ilma vaonditeta ja vallideta; 7) kultiveeritud põllul ei tohi esineda töötlemata põlluosi. Kultivaatori tööorganite mõju mullale on passiivne, sest see sõltub vaid veojõuallika edasiliikumise kiirusest ja tööorganite omadustest. C- kujulise ankruga kobestuskäpad - vibreerivad halvasti, - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisse kihti - ja ka nende eriveotakistus on suurem. Külvieelsel kultiveerimisel on kõige otstarbekam kasutada S-kujulisi vedrupiisid. S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötamisel hästi nii piki kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb paremini
ilmumisvõimalus on suurem, eriti rasketel muldadel 5) kultiveerimisega ei tohi kaasneda mulla tolmustamist (mullasõmerate purustamist) ja tihendamist 6) kultiveeritud põllu pind peab olema tasane, ilma vaonditeta ja vallideta 7) kultiveeritud põllul ei tohi olla töötlemata põlluosi Panklikust mullast saavad juured ainult osaliselt toitaineid, struktuursest mullast saavad juured hästi toitaineid kätte. Kultivaatori tööorganite mõju mullale on passiivne, sest see sõltub vaid veojõuallika edasiliikumise kiirusest ja tööorganite omadustest C-kujulise ankruga kobestuskäpad: - vibreerivad halvasti - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisesse kihti - nende eriveotakistus on suurem S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötlemisel hästi nii piki- kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb tunduvalt paremini.
Koorida tuleks 10-12 cm sügavuselt, et tükeldada risoomide peamass ja provotseerida neil asuvate pungade massilist tärkamist. Et risoomid ei asu mullas kõik ühes suunas, tuleb koorida kahe teineteise suhtes risti oleva töökäiguga. Vajaliku purustustöö teevad korralikult ära raske randaal ja nugaäke, rahuldava tulemuse annab hõlmkoorel. Viimasel ajal kooritakse enamasti tüükultivaatoriga, mille efektiivsus aga jääb orasheina tõrjel väheseks (Lauringson, jt 1999). Tüükultivaatori efektiivsust suurendab talle ketaskoorli või hõlmkoorli tööorganite lisamine. Lõunapoolsetes piirkondades on kasutatud koorimisjärgset äestamist ja koorliga agregaadis äkkeid, mille ülesanne on orasheina risoomide väljakammimine, et nad kuivaksid. Meie oludes ei saa sügisel sellisele kuivatamisele loota. Koorel peaks olema varustatud varbrulliga, mis tihendaks segatud mulda, et umbrohuseemned ja risoomid jõuaksid mullaga paremasse kontakti ja kiireneks nende tärkamine.
orgaanilise väetise laotamine ja künd. Rohumaade kündmiseks on kohane poolvint või vinthõlmadega ader. Nii sõnnikuga väetamine kui ka varajane künd aitavad kaasa mikrobioloogiliste protsesside kaudu rohukamara kõdunemisele. Hilise künni ja selle halva kvaliteedi korral segavad kõdunemata mättad järgmisel kevadel mullaharimist ja külvitöid. Kevadiseks mullaharimiseks on õige valida aeg, mil muld on sedavõrd tahenenud, et ta sõmerdub libistiga, kultivaatori ja äkkega harimisel. Kergetel ja keskmise raskusega muldadel peaks esimene mullaharimisvõte kevadel olema libistamine, millega lõhutakse künniviilude pinnakihis moodustunud kapillaarid ning takistatakse sellega vee kiiret auramist mullast. Tavaliselt haritakse muld teravilja külviks 3...5 cm sügavuselt, heinaseemnete külviks on vajalik vaid 2...3 cm sügavune pinna kobestamine. Külvieelsel väetamisel parimaks orgaaniliseks väetiseks on hästi segatud ja valminud turba-sõnniku kompost
annaabi.ee 
