Homo erectus ilmus ca 2 miljonit aastat tagasi. Püstise kehahoiakuga. Õigem on Aafrikas pärit isendi kohta öelda Homo ergaster ja Aasiast leitud kohta öelda Homo erectus. Homo erectuse varaseim leid on pärit Jaava saarelt Indoneesiast 19. sajandist. Leiu avastas hollandlane(Indoneesia oli hollandi koloonia)E. Dubois, kes läks sinna sihiteadlikkult otsima lüli inimese ja ahvi vahel. 1891 leidiski Dubois massiivse, võimsate kulmukaarte, madala otsmiku, ilma väljaulatuva lõuatsi ja alamõõdulise ajukoljumahugaa fossiilse kolju, mis ei kuulu ei orangutangile ega ka inimesele.ROBUSTNE KOLJU Tema leiu vanus tehti kindlaks 15 aasta tagasi: fossiilid on 1,6-1,8 miljonit aastat vanad. Homo erecruse eksisteeris eri paikades eri ajapikkusega. Aasiast kadus ta praeguste andmete kohaselt 200 000-300 000 aastat tagasi, Kagu-Aasiast aga alles paarikümne tuhande aasta eest
Saksa jahiterjer Jahiterjer on ennast näidanud hea jahikoerana nii uru- kui ka muude ulukite jahil. Jahiterjerid jaotatakse karvkatte järgi kaheks tõuteisendiks - karmi- ja siledakarvaliseks. Jahiterjer on alati pingsa tähelepanuga, ettevaatlik, täis otsustamisvõimet ja kartmatu. Ta on tugev, vastupidav, võõraste vastu umbusklik, sageli tige koer. Ta pea on sarnane tüüpilise foksterjeri peaga. Ta silmad on väikesed, tumedad, asetsevad sügaval koljus hästi arenenud kulmukaarte all. Jahikoerad Saksa linnukoerad Saksa linnukoerad jaotatakse karvkatte pikkuse järgi lühi-, karmi-, ja pikakarvalisteks. Karmikarvaline saksa linnukoer See on üks vanimaid jahikoeratõuge. Koer on üle keskmise kasvu, tugevkuiva kehaehitusega. Sellel tõul on väga tugev kaitserefleks. Karmikarvalisele linnukoerale on iseloomulik habe, vuntsid ning karvapuhmad kulmudel ja ninajuurel. Ta karv on karm, sirge või veidi krässus. Lühikarvaline saksa linnukoer
Kõrgusmõõtmed: Turjakõrgus (tk) turja kõige kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga.
Kõrgusmõõtmed: Turjakõrgus (tk) turja kõige kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga
Kõrgusmõõtmed: Turjakõrgus (tk) turja kõige kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. 18 VEISEKASVATUS Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga.
» «Kas härra on õpetlane?» küsis ülemdiakon oma terava pilguga üksisilmi Coictier' kaaslasele otsa vaadates. 159 Tundmatu kulmude alt vaikus tema poole niisama läbitungiv ja umbusaldav pilk, nagu oli tal enesel. Niipalju kui lambi nõrk valgus lubas kindlaks teha, oli võõras umbes kuuekümneaastane keskmist kasvu vanamees kaunis haiglase, murtud ilmega. Ta muidu väga tavalises profiilis oli siiski midagi võimsat ja ranget, ta silmad särasid väga sügaval kulmukaarte all nagu leek koopa põhjas, nina peale tõmmatud peakatte all võis aimata laia laupa, seda andekuse tunnust. Ta otsustas ise ülemdiakoni küsimusele vastata: «Auväärt meister,» ütles ta väärika häälega, «teie kuulsus on minuni jõudnud ja ma tahaksin teilt nõu küsida. Olen ise ainult vaene aadlik provintsist, kes oma kingad jalast võtab, enne kui ta õpetatud meeste juurde sisse astub. Te saate ka minu nime teada. Mind nimetatakse vader Tourangeau'ks *.»
annaabi.ee 
