Esiaeg ja arheoloogia alused
u 1,3 miljonit – 250 000-200 000 aastat tagasi. Nimetatud esimese leiukoha järgi
(Heidelberg, leiti 1907. a, esimene kirjeldaja: Otto Schoetensack.
Homo heidelbergensis oli lühikese kehaehitusega (eelkäija Homo erectus'ega
võrreldes), mis oli kohastunud külmemas kliimas elamiseks. Meeste keskmine pikkus 175
cm ja kaal 62 kg, naistel – 157 cm ja 51 kg. Ajumaht 1100–1400 cm³ on võrreldav
tänapäeva inimestega. Silmatorkavalt suure kulmukaarega Arvatakse, et see oli esimene
inimlaste rühm kes suutis tuld kasutada (tõendid Iisraelist, 790 000 a eKr) ja varjualuseid
rajada (Terra Amata, Prantsusmaa), kuid kasutas elupaigana ka koopaid. Jahtis suuri loomi
(elevandid, jõehobud, metshirved, hobused jne), mh leitud 400 000 a vanune oda.
Hispaania Atapuerca andmete põhal esimene liik, kes teadaolevalt surnuid mattis.
Loetakse neandertallaste, Denisovo inimeste ja tänapäeva inimeste ühiseks
esivanemaks.