Rahvuslik liikumine
Sündmus
Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi
loomisega kulmineerub.
Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus,
eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli
eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised
momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga.
Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust
kandub raskuskese maalt üle linna.
Liivimaa kubermangu kihelkonnad olid aktiivsemad, sest olid jõukamad. Huvitusid kultuurist.
Em kubermangu peremeestel esmane eesmärk raha koguda.
Ärkamisaeg
Johann Voldemar Jannsen (1819-90) hakkas välja andma 1857 Perno Postimeest. Ta
võttis selles eestlasena kasutusele nime eestlane (enne kutsuti maarahvaks, mittesakslased, ka
annaabi.ee 
