Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga
koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise ning sellest sai alguse Veneetsiale eriliselt iseloomulik
mitmekoorimuus.. Esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Willaerti psalmikogumikku
"Salmi spezzati". Veneetsia koolkond järgis samuti Mad.maade polüfooniastiili, ent suure häältearvu
puhul muutus iseseisvate meloodialiinide asemel üha olulisemaks häälte kooskõla. Koore kasutatakse
dialoogiliselt, sageli kordavad koorid üksteise motiive, väga armastatud on kajaefekt,
kulminatsioonides ühinevad aga kõik võimsaks ja värvirohkeks kõlaväljaks. Veneetsia kirikumuus.
omapära on ka pillide rohke kasutamine. Eriti efektseks ja kontserdlikuks muutusid Veneetsias
suuremate kirikupühade vespriteenistused (palvus päikeseloojangul), kus peamine koht oli
psalmilauludel. Veneetsiaist on pärit ka esimesed kontsertlikud instrumentaalvormid canzon, sonata,
ricercar, toccata jt ning seegi muus. kõlas eelkõige vespriteenistustel.
2.6.1. kontsertlik kirikumuus