Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused
krediit ehk kulud oleks tasakaalus laekuvate tuludega.
Eesti Pank oli nii laenu- kui ka emissioonipank ilma kullaklauslita, mis töhendab, et laenu
andmise vajadusel võis pank lihtsalt raha juurde trükkida. Eesti Pank laenas üle oma tegelike
võimaluste ja laenu tagasi saamine osutus raskeks. Vältimaks ulatuslikke pankrotte, pidi pank
laene veelgi juurde andma ning selle jaoks raha juurde trükkima. Pank alustas ka kullatagavarude
realiseerimist. 1920ndate alguseks oli Venemaalt iseseisvumisega saadud 15 miljonist
kuldrublast säilinud vaid 2,5, vajalikud reformid. Saadi Inglise pankadest välislaen, mille abil
korraldati ümber Eesti pangandus ja rahandus. 1928 hakkas kehtima eesti kroon, mis seoti Rootsi
krooniga. Rahareformiga seoses viidi läbi ka Eesti Panga reform, see muudeti aktsaiapangaks.
Laenud jaotati kolem rühma:
1. pikaajalised(A-liik), mille Eesti Vabariik välja ostis ja andis pikalaenupangale
2
annaabi.ee 
