5. detsembril 1919 taasalustatud rahukõnelused osutusid seekord edukaks ja 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 jõustus relvarahu. 5. detsembrit 1919 loetakse Eesti vabadussõja lõpupäevaks. Järgnes rahulepingu sõlmimine Tartus 2. veebruaril 1920. Tartu rahuga tunnustas Venemaa tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti riiklikku iseseisvust ja Vabadussõja tulemusel kehtestatud piire ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir. Kokku langes Vabadussõjas 3588 Eesti sõdurit.
esialgu arendada suurtootmist, mis tegelikult ei vastanud Eesti vajadustele ega võimalustele. Loodi hulk väikeettevõtteid, mis tootsid peamiselt tarbekaupu siseturule. Rahareform-rahandussüsteemi loomine. 1919 võeti maksevahendina käibele Eesti mark, mille väärtus pidevalt langes. Suuremaks finantsasutuseks oli Eesti Pank, mis andis välja laene üle oma võimaluste. Puudujäägi korvamiseks realiseeriti enamus kullatagavarast. Suureks probleemiks oli sõja ajal saadud võlgade tasumine välisriikidele. 1928.a. viidi läbi rahareform: senise marga asemel võeti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tööstuse kui põllu-majanduse osas, samuti tõusis elatustase. Sisepoliitika-Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, süüdistades poliitikuid nii võime-tuse pärast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus
Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud Eesti kaitsest läbi murda ning 1919. aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir.
Maaseadus mõisa maade riigistamine Põhiseadus o Juuni 1919: landesveeri sõda 23.juuni 1919 Võnnu lahingu võidupüha o 3.jaanuar 1920 vaherahu (Eesti ja nõukogude venemaa vahel) o 2.veebruar Tartu rahuleping 1. Nõukogude venemaa tunnustab eesti iseseisvust igavesest ajast igaveseni) 2. Riigi piir 3. Eesti pidi saama vene kullatagavarast osa Kordamine kontroll tööks 1. üldnõudmised 1. Õpilane teab I maalimasõja põhjusei 2. Õpilane teab I maalimasõja tulemusi 3. Õpilane teab kuidas muutus inimese igapäevane elu I maailmasõja ajal 4. Õpilane tunneb üldjoontes I maailmasõja käiku ja teab sõja osapooli 5. Õpilane teab I maailmasõja mõju Eesti ajaloole ning millal ja kuidas kujunes välja eesti omariiklus 2. Isikud: 6. A. Kerenski 7
ümberjagamine. Kaotati mõisnike maavaldused ja loodi 56 000 asendustalu. Endistele omanikele maksti maa kaotamise eest kompensatsiooni ning nad said endale jätta keskmise talu suuruse osa mõisast. Rahandussüsteemi loomine ja reformid: 1919- Eesti mark, mille väärtus pidevalt langes. Eesti Pank andis välja laene üle oma võimaluste, puudujäägi korvamiseks realiseeriti enamus kullatagavarast. Probleemiks sõja ajal saadud võlgade tasumine välisriikidele. 01.01.1928 teostati välislaenuga rahareform- võeti kasutusele Eesti Vabariigi kroon. 1920. aastate II poole uus majanduspoliitika seisnes- jõudmist tasemele, millega toideti ära nii oma rahvas ja toodeti toorainet omamaisele tööstusele kui loodi vahendid edukaks rahvusvaheliseks kaubavahetuseks, kuid samas orienteeruti rohkem Euroopa turgurdele. Tööstused tegid läbi suure arengu, 1929
Algas vabatahtlike üksuste loomine, uljad üliõpilased olid nõus isamaad kaitsma. Välisabi tuli ka Soome vabatahtlikelt ning Briti laevastikueskaatrist. 1919. aasta jaanuaris õnnestus aga Eestil tõrjuda punaarmee välja. 2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir. Kokkuvõte 24. veeb. 1918, kui Venemaal tulid võimule enamlased, muudeti Eesti demokraatlikuks riigiks. Järgmisel päeval tulid Saksa väed Eestisse ning toimus okupatsioon. Uus võimalus tegutsemiseks tekkis Esimese Maailmasõja lõpul, kui Saksamaa oli sunnitud Compiegne vaherahule. 1918- 1920 põrkasid eestlased kokku ,,suure" Eesti Vabadussõjaga, mis lõppes eestlaste võiduga ning seejärel Tartu rahulepinguga
oli ilmaolude tõttu raskendatud, samuti olid langenud puidu ekspordihinnad. Sellest hoolimata, ning osaliselt just selle tõttu, jätkas Eesti Pank 1923. aastal oma senist laenupoliitikat. 1923. aasta novembriks olid laenud aasta algusega võrreldes kasvanud poolteist korda. Rahastati pigem nõrgemaid ja enam Vene turuga arvestavaid ettevõtteid. 1923. aasta lõpuks olid bolsevike kulla vahenduselt teenitud summad ja ka osa Tartu rahulepinguga saadud kullatagavarast riigi kulutusteks, laenudeks ja marga stabiliseerimiseks peaaegu täielikult ära kulutatud. Enamik Eesti Panga väljastatud laenude tagatisi ei olnud piisavad ega vastavuses kehtivate õigusaktidega. Osa Eesti Panga mõjukatest võlgnikest, kelle idasuunalised äriplaanid luhtusid ning võlad kasvasid, võisid olla väga huvitatud senise laenupoliitika jätkumisest kuni Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseni. Suuremal
1923.aastal järsult Eesti Majandussidemed Nõukogude Liiduga. Ka Lääne-Euroopa eksporditurge teenindav põllumajandus- ja metsandussektor sattus raskustesse erakordelt halva viljasaagi, ilmaoludest tingitud raskendatud metsa väljaveo ja langenud puidu ekspordihindade tõttu. Sellest hoolimata olid Eesti Panga laenud 1923.aasta novembriks aasta algusega võrreldes kasvanud poolteist korda. Aasta lõpuks olid bolsevike kulla vahendamisel teenitud summad ja ka osa Tartu rahulepinguga saadud kullatagavarast riigi kulutusteks, laenudeks ja marga stabiliseerimiseks peaaegu täielikult ära kulutatud. Enamik Eesti Panga väljastatud laenude tagatisi ei olnud piisavad ega vastavuses kehtivate õigusaktidega. Osa Eesti Panga mõjukatest võlgnikest võisid olla väga huvitatud senise laenupoliitika jätkumisest kuni Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseni. Majanduskriisile lisandus 1923.aasta detsembris ka sisepoliitiline kriis, kus tõestati
annaabi.ee 
