klaas, sara on tugevdatud klaasipinna loikamisega. 18. Mis on millefioriklaas ?MILLEFIORI KLAAS e. MOSAIIKKLAAS 19. Metalli sulamid: pronks, messing, melhior, uushobe, teres ? MESSING e VALGEVASK = vask + tsink PRONKS = vask + tina MELHIOR = vask + nikkel UUSHOBE e ALPAKA = nikkel + vask + tsink TERAS = raud + susinik 20. Metalli tehnikad (6) ?1. TREIMINE ja TRUGIMINE 2. STANTSIMINE 3. PERFOREERIMINE e PUHUNDAMINE 4. VALU 5. SEPISTAMINE 6. KOHRUTAMINE 21. Kullasepakunsti pinnakaunistus tehnikad (7) ? 1. GRAVEERIMINE e UURENDAMINE 2. HAPPEGA SOOVITUS 3. EMAILIMINE 4. NIELLO e TINAEMAIL e TUULA EMAIL 5. PANUSTAMINE 6. FILIGRAAN 7. GRANULATSIOON 22. Mis on email ?email on laikiv klaasjas kiht, millega kaetakse voi dekoreeritakse metalli. 23. Naha kaunistamise viisid (7) ?1. KULDAMINE 2. VARVIMINE 3. NAHALOIGE 4. TEMPLIGA TRUKKIMINE 5. NAHAVOOL 6. NAHAPOIME 7. APLIKATSIOON 24. Mooblit liigitatakse (3) ? 1. ISTE- e LAMEMOOBEL: toolid, pingid, voodid. 2
aastal muutis pommitamisest tekkinud tulekahju kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Praegu käib kiriku restaureerimine. 6.Meenuta, mida tähendab pseudotrifoorium? Pseudotrifoorium on niššide rida. 7.Mis laadi on puureljeefid Tallinna raekoja pinkidel? Puureljeefid on õpetliku sisuga teos, mille aines võis pärineda tolle aja populaarkirjandusest. 8.Milline on, kus asub ja miks kuulsaim Tallinnas valminud kullasepakunsti teos? Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armuleiva kogudusele esitlemise riist). Põhjasõja ajal kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule ja Eesimaa kindralkubernerile Menšikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaažis. 9.Mis seob Tallinnaga ja omavahel Hermen Rodet ja Bernt Notket? Tallinna telliti teoseid kahelt lüübeklaselt – Bernt Notke ja Hermen Rode, kes
Kirjanduse kaudu on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Paraku on neid säilinud väga vähesel määral vaid Egiptuses, mis kuulus Rooma riigi koosseisu, tänu sealsele kombele kasutada portreid hauapanustena. Need portreed on tehtud enkaustikatehnikas ja oma stiililt on nad lihtsad aga realistlikud ja veenvad. Ka Rooma hilisevabariigiaegsest kunstkäsitööst saame aimu peamiselt tänu Pompejile, kust on leitud väga huvitavaid näiteid nii kullasepakunsti, klaasi, pronksi ja ka keraamika alalt. Väga ilusad on hõbepeekrid ja klaasnõud. Eriti hinnatud on kaheliklaas, mille alumine kiht on tavaliselt sinine, pealmine valge ja lihvimisega ning graveerimisega on töödeldud valge reljeefne kujutis sinisele pinnale. Rooma hilise vabariigi perioodi algusesse jääb ka müntide vermimise algus, mida võib samuti pidada käsitööks. Esimeste
Kirjanduse kaudu on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Paraku on neid säilinud väga vähesel määral vaid Egiptuses, mis kuulus Rooma riigi koosseisu, tänu sealsele kombele kasutada portreid hauapanustena. Need portreed on tehtud enkaustikatehnikas ja oma stiililt on nad lihtsad aga realistlikud ja veenvad. Ka Rooma hilisevabariigiaegsest kunstkäsitööst saame aimu peamiselt tänu Pompejile, kust on leitud väga huvitavaid näiteid nii kullasepakunsti, klaasi, pronksi ja ka keraamika alalt. Väga ilusad on hõbepeekrid ja klaasnõud. Eriti hinnatud on kaheliklaas, mille alumine kiht on tavaliselt sinine, pealmine valge ja lihvimisega ning graveerimisega on töödeldud valge reljeefne kujutis sinisele pinnale. Rooma hilise vabariigi perioodi algusesse jääb ka müntide vermimise algus, mida võib samuti pidada käsitööks. Esimeste vermitud müntide ilmumisajaks loetakse ca 280. aastat e.Kr
Väga populaarsed olid maalitud portreed. Paraku on neid säilinud väga vähesel määral vaid Egiptuses, mis kuulus Rooma riigi koosseisu, tänu sealsele kombele kasutada portreid hauapanustena. Need portreed on tehtud enkaustikatehnikas ja oma stiililt on nad lihtsad aga realistlikud ja veenvad. Ka Rooma hilisevabariigiaegsest kunstkäsitööst saame aimu peamiselt tänu Pompejile, kust on leitud väga huvitavaid näiteid nii kullasepakunsti, klaasi, pronksi ja ka keraamika alalt. Väga ilusad on hõbepeekrid ja klaasnõud. Eriti hinnatud on kaheliklaas, mille alumine kiht on tavaliselt sinine, pealmine valge ja lihvimisega ning graveerimisega on töödeldud valge reljeefne kujutis sinisele pinnale. Page 11 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma hilise vabariigi perioodi algusesse jääb ka müntide vermimise algus, mida
1500 inimfiguuri, lisaks hobuseid, losse, laevu ning vaiba servas kaunistusribadel loomi-linde, fantaasiaolendeid, töö- ja jahistseene jne. Skemaatiliste vahenditega on loodud ilmekas piltjutustus. See on saanud nime oma asukoha järgi, varem säilitati vaipa Bayeux' katedraalis ning näidati rahvale vaid kirikupühade ajal. Kõrguseks on pool meetrit, kuid 70 m pikk. Legendi järgi tikkis vaiba William Vallutaja naine, kuninganna Mathilde. 8.Mida valmistasid kullasepad kõige enam? Kullasepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1.Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Gooti arhitektuuri esikteoseks võib pidada Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitust 1144. aastal. 2.Nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemat tunnust? Kõige olulisemad tunnused on teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. 3.Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt?
Usulised pildid on fantaasiarohked ja väljendusrikkad. Riietuse voldid on keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist, liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi ikoonidel. Romaani tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldab samaaegse maalikunstiga Bayeux' vaip, mis jutustab inglismaa vallutamisest normannide poolt. Verine sündmus on muudetud lapsemeelseks. Veel skemaatilisem, aga jõulisem on Rootsist pärit piltvaip. Romaani kullasepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitöö peenusega. 23.Gooti arhitektuur. Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'i kloostri kiriku ümberehitusega 1144.aastal. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus