kuni 10. aastatuhandega e.m.a. Need on nõelad, ripatsid, väikesed noad, käevõrud ja spiraal sõrmused, millele hiljem lisandusid peeglite käepidemed, ränikivinoapead, ehted ja kujud. Arheoloogid on kõikide vaarao dünastiate püramiididest avastanud hiigelkoguses kullast ehteid ja tarbeesemeid. Püramiididest on leitud ka esemeid ja tahvleid, millel on kujutatud kulla tootmise ja töötlemise tehnoloogilist skeemi. 1. sajandil e.m.a. oli Egiptuses palju kullamaardlaid, kus töötas hiigelhulk orje, peamiselt sõjavange. Töö käis nii päeval kui ka ööl, ilma vaheaegadeta ülevaatajate järelevalve all. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Kuld oli iidsetest aegadest alates tuntud ka hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmapaistvas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris
tõus väiksem. Iibeks on määratud 2,85% aastas. 5.2. Rahvastiku paiknemine Tansaanias paikneb rahvastik väljaspool linnu ühtlaselt, kuid ka rahvastiku tiheduses on erinevusi tihedamalt on asustatud Victoria järve ümbrus ja rannikualad riigi kirde- ja kaguosas. Mainitud aladel asetseb rahvastik tihedamalt sademerohkema kliima tõttu, mistõttu saab seal paremini tegeleda põllumajandusega.. Victoria järve ääres leidub ühtlasi kullamaardlaid, mis annavad elanikkonnale tööd. Elanikke paikneb Tansaanias väga tihedalt Tansaania kahes suurimas linnas Dar Es Salaamis ja Sansibaris, mis asuvad mõlemad rannikualadel. 5.3. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 44,8% Tansaania elanikest moodustavad alla 15-aastased noored. See tähendab, et Tansaania on alles demograafilise ülemineku esimeses etapis ning ei vanane. 15-64 aastased tööealised inimesed moodustavad rahvastikust 52,2% ning inimesed, kes on
kõik vahetult alkeemia põhieesmärgi maailma loomisesse sisseelamise, vaimese loominguprotsessi, inimese moraalse täiustumise teenistuses. Siit tulenes ka põhjus, miks alkeemias rõhutati eriti inimese (ja jumala) tegevuse loomingulist hingestatud külge, mitte niivõrd resultaati. Tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke ja selleläbi arendaks endas jumalikke jooni. Euroopas oli kullamaardlaid väga vähe. Et aga kuld oli kujunenud kõikide väärtuste mõõdupuuks, siis oli nõudmine alkeemikute järele keskajal suur ning kuuldused õnnestunud kullavalmistamisest ühes või teises vürstikojas levisid kulutulena. Seepärast püüdis igaüks, kelle rahakott kannatas, palgata tööle alkeemikuid. Soodsat olukorda kasutades esinesid paljud kerget tööd ning hõlpsat tulu otsivad petised ja sarlatanid alkeemikutena. Üheks eredaks näiteks on 17. 18. sajandi vahetusel tekkinud