ausad valimised, relvastatud vahetumine pole mille tulemusena riigipööre, aga on järjepidev, see valitakse esinenud ka toimub poliitiliste rahvaesindajad, kes valimistega vapustuse, esindavad valijate manipulatsioone, et kulissidetaguse huve. võimule pääseda. võitluse korral. 4. Kelle huvides tegutseb õigussüsteem? Rahva huvides. Õigussüsteem Õigussüsteem tegutseb selle tegutseb huvides, et avalik diktaatorliku võim jääks püsima
Grigori Zinovjevi. Kui Lenin 1924. aasta jaanuaris suri, otsustas Kommunistliku Partei juhtkond tema testamenti mitte avalikustada, kuna paljud kartsid eelkõige Trotskit kui inimest ka sellele mehele olid omased diktaatorlikud maneerid. Jossif Stalinis peeti ju teda vaid "halliks laiguks" - erilist ohtu ei nähtud. Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada. Kõik kulges aga teisiti. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulissidetaguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolsevikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin 1888- 1938. Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati. Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas
institutsioonide ülesehituse raames (Comprehensive Institution Buiolding), mis aitaks reformida Armeenia avalikke institutsioone ja tuua neid lähemale EL-i standarditele. 2013. aastal Armeenia äkitselt keeldus alla kirjutamast juba praktiliselt ette valmistatud EL-i ja Armeenia vahelistele assotsiatsioonilepingule ning vabakaubanduslepingule. Selle asemel liitus ta hoopis SRÜ Tolliliiduga, mis oli Moskva jõulise vahelesegamise ja kulissidetaguse töö tulemus. Siiski jõuti varem alustatud viisalihtsustusprotsessi ja tagasivõtulepingute formeerimisega lõpusirgele välja ning need jõustati EL-i ja Armeenia juhtkonna poolt 2014. aasta jaanuaris. See näitas, et Armeenia pole soovinud Idapartnerluspoliitika raames suhteid EL-iga lõpetada. EL omakorda eraldas Armeeniale kohtureformi ja haldusreformi läbiviimiseks aastail 2014-2017 170 miljonit eurot. Neid reforme teeb Armeenia üsnagi