Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise,
kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka,
halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot,
prassai, lohvka, titt, prosta jpm. Nõukogude perioodil tuli ka riigi- ja elukorralduslikku (üleminek kolhoosikorrale)
sõnavara, uudistooteid: kulinaartoode, kalurikolhoos, kaevurite päev, kommunistlik noor. Samas on vene keelest üle võetud
mõningaid sufikseid, nt -noi, -nik, -ka. Mõned hüpoteesid venemõjuliste ühendite kohta.
Vene laenud on eesti keelde tulnud 15. sajandist alates. Kontaktid vene keelega olid jätkuks kokkupuudetele vene keele
eelkäija, vanavene keelega. Esialgu vahendasid vene laene peamiselt piiriäärsete alade elanikud, samuti vene kaupmehed ja
(käsi)töölised linnades. 18.–19
annaabi.ee 
