destillatsioonimeetodid, toidukeetmine jm. Vesi sublimeerub tahke aine ( vesi ) aurustub. Vee temperatuur võib keetmisel ulatuda 100 °C-ni, soola lisamisel 101 °C-ni ja rõhu tõstmisel 1 atm võrra 119 °C-ni. Sageli keedetakse toiduaineid 95-97 °C juures, nii et vesi vaevu väreleb. Sel juhul kasutatakse tehnoloogias väljendeid: "keedetakse tasasel tulel" või "keedetakse nõrgas kuumuses". Keemise eri staadiumid leiavad kasutamist erinevatel kulinaarsetel eesmärkidel. Kõige lihtsam on eristada erinevaid staadiume visuaalselt ehk silma järgi, lähtudes õhumullide tekkimisest. Toetava vahendina võib kasutada termomeetrit. Keemiseelne staadium, kus keedunõu põhjas hakkavad tekkima esimesed mullid ja vee temperatuur on 70-80°C sobib näiteks munade poseerimiseks. Vaevumärgatav keemine toimub 85-95°C juures, kui keedunõu põhjas ja külgedel moodustub juba hulgaliselt õhumulle, mis aga veel pinnale ei tõuse. Veepind on sile või
9.Miks on nimetus kamasokolaad asendunud nimega kamatahvel? - Sellepärast , et tooraineks ei kasutata kakaomassi ega ka kakaovõid . Tooraineks on hüdrogeenitudrasv ja sp ei tohi seda nimetada sokolaadiks. 10.Millised on valge sokolaadi koostisained ? -kakaovõi , suhkur , piimapuler ja teisi lisandeid ( marjatükid .nt valge sokolaad mustikatükkidega .) 11.Mõru sokolaadi eripära ? -Sisaldab kakao saadusi -55% , sp on nad mõrud , vähe magusad ja kasutatakse peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel. 12.Millist sokolaadi nim. Dessertsokolaadiks? -See kus on suhkrutähtsus suurem ja kakaosaadusi vähem . 13.Millised on sokolaadisäilitustingimused ? Sokolaadi säilitustemperatuur on 16-18 kraadi. Temp. Ei tohi kõikuda , sest muidu tekib sokolaadile kas hallikas kirme või sokolaad hakkab sulma ja uuesti külmudes kaotab ta oma kuju ja ka kaubandusliku välimuse. 14.Milliste tunnuste abil saab liigitada närimiskumme ?`
Õpiti ka eraldama kakaovõid ja kakaomassi ja tegema uusi tahvli- ehk söögisokolaade. Sokolaadi leiutajaks peetakse aga Bristolis firmat Fry&Sons, kes müüs 1874 aastal esimesena toodet, mida võis nimetada esimeseks müügil olnud sokolaaditahvliks. Eestisse jõudis sokolaad laiemalt 19.sajandi teisel poolel. 1.1 SOKOLAADISORDID Keedusokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena. Ta on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam sokolaad. Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. Söögisokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimasokolaad. Siia võib paigutada ka kokkuleppeliselt sokolaadi nime kandva valge sokolaadi
ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Viimane tähendas ka pulbrist valmistatava joogi nime muutumist kakaoks ning selle hinna muutumist lihtrahvale kättesaadavamaks. 5 Maarja Lubi Sokolaad 2. SOKOLAADI LIIGITUS Keedusokolaadid: täiesti mõrud või vähemmagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele täiskasvanutele maiustusena. mõrusokolaad, ka magustamata sokolaad, keedusokolaad, köögisokolaad, pagarisokolaad. See on kõige tumedam, kõige lihtsam ja puhtam, mis tekib röstitud kakaoubade esmasel töötlemisel. Mõrusokolaadile ei ole lisatud suhkrut või piima ega ühtki muud lisandit, mistõttu sobib see suurepäraselt teiste toiduainete maitsestamiseks
(08.10.2009) Inimesed peavad transrasvu terviseohustajaks. Transrasvhappeid on kõige enam piimas ja mäletsejate keharasvas, kus nende hulk moodustab 28% kogu rasvast. Kuigi transrasvhappeid taimelipiidides ei leidu, saab neid sinna kunstlikult tekitada. Tegelikult tekivad transrasvhapped neisse ise, kui taimelipiidide tsisrasvhappejääke muudetakse hüdrogeenimise käigus kulinaarsetel eesmärkidel küllastatuteks. Transrasvhappeid sisaldav taimeõli allub vähem riknemisele. Transrasvhappeid ei tasu paaniliselt karta. Seda tüüpi molekule on meie organismis alati olnud ja on ka edaspidi. Senised teadusuuringud ei anna põhjust oletada, et mõõdukal hulgal tarbitud sünteetilistel transrasvadel on tervistkahjustavat toimet. Õigustatud on nõue märkida toiduainete pakenditele teavet transrasvade sisalduse kohta
Sokolaad Keedusokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena. · Mõrusokolaad, ka magustamata sokolaad, keedusokolaad, köögisokolaad, pagarisokolaad. Ta on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam sokolaad. Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. · Mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti
soodustavad seedimist. Toiduks tarvitatakse nii sibulat kui ka rohelisi lehti (pealseid). Sibulat tarvitatakse põhiliselt toitude maitsestamiseks ja lisandina mitmeti: toorelt, praetult, keedetult, marineeritult, kuivatatult jne. Pealseid kasutatakse peamiselt värskelt eelkõige salatite, aga ka teiste toitude valmistamisel. Allikas www.eestitoit.ee Küüslauk Küüslauk on üks vanemaid kultuurtaimi, mida sumerid nii kulinaarsetel kui ka meditsiinilistel eesmärkidel juba 5000 aastat e.Kr. kasutasid. Oletatavalt pärineb ta Edela-Aasiast, Sise-Aasia steppidest või Indiast. Tänapäeval viljeletakse küüslauku laialdaselt kogu maailmas. Peamised küüslaugu tootjad on Hiina, Korea ja India. Rohkesti viljeletakse küüslauku ka USA-s, Egiptuses ja Türgis. Euroopas on arvestatavad küüslaugutootjad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria ja Ungari. 50
annaabi.ee 
