Firmast AS Pihlaka eelkäija kooperatiiv nimega Pontsu asutati aastal 1989. Sortimendis olid pirukad, saiakesed. 1992 aastal kohe pärast rahareformi avati esimene kauplus ja hiljem ka kohvik Rakveres Seminari tn. 25a. Samas majas hakati tegema kondiitri- ja kulinaariatooteid. 1993 aastal asutati AS Pihlaka. Firma omanikud on eestlased. Aastal 2000 avati müügilett Tallinnas Õismäe tee 107 asuvas Bentoni kaubamajas, kus on esindatud peaaegu kogu Pihlaka sortiment. 2001 aasta algul valmis Rakveres Parkali tänavas EURO-nõuetele vastav tootmistsehh. Samas majas asub AS Pihlaka kauplus-kohvik ja kontor. Kohvik suudab kohapeal toitlustada kuni 55 inimest korraga. Enne külla minekut saab läbi astuda ka samas majas tegutsevast ilusalongist
Nendele toodetele oli kerge ligi pääseda ning neid sai ka kiirelt poest kätte kui oli vaja ainult neid kaupu. Kasutades erinevaid meetodeid ja tehnikat annab kaupade väljapanek müügisaalis võimaluse näidata kliendile kaupa parimal võimalikul viisil, seetõttu kasutatakse kaupluses lahtist väljapanekut, kinnist väljapanekut, leti väljapanekut ja vitriin väljapanekut. Vitriinide- ja leti väljapanekust on kaupluses võimalik osta pagaritooteid ja kulinaariatooteid. Lahtisest väljapanekust, mis tegelikkuses tagab kõige paremad müügitulemused ning seda kasutatakse ka kõige rohkem, oli võimalik osta kuivtooteid, milleks olid küpsised ja lahtised šokolaadist kommid, mis pealtnäha müüsid ka hästi. Kahjuks ei järgitud kaupluses väga seda põhimõtet, et kaup oleks paigutatud ,, ohutult’’ kliendi jaoks. Kaup oli paigutatud otse keset kõndimisteed. Siiski olid osad kaubad paigutatud nii, et klientide rahulolu oleks tagatud ning
Tegevusalad: Toitlustamine, catering, eritellimused. Kasutatavad ressursid (hooned, ruumid, seadmed, tööjõud): Hooneks on Õppehotell ja ühiselamu, kasutatakse esimese korruse ja keldrikorruse ruume, tööjõuks on õpilased ja õpetajad. Hinnatase: toidud kaalutakse 1 kg on 7 Ettevõtte kliendid: Õpperestoranis on oodatud kõik kliendid kes soovivad meil lõunatada. Pakume tellimisvõimalust ka peolaudade ja cateringidele. On võimalik tellida ka kulinaariatooteid. Tegevuse üldkirjeldus : Toitlustamine SWOT: 2 Tugevused: Tooted on kohapeal valmistatud, tooted on odavad, odav tööjõud. Nõrkused: Vähe välikliente, tööd ei jätku sest 11-ks on kõik tehtud. Ohud: Õpilased võivad varastada Võimalused: Kui oleks rohkem reklaami oleks rohkem tööd ja köögis võiks rohkem tööd olla. Tooted ja teenused: Teeb toite buffeelaua jaoks
asuvate ettevõtete töötajad. Tavaliselt pakutakse hommikusöögimenüüd ja lõunamenüüd, kohvipauside ajal kohvi ja selle juurde kuuluvat. Paljusid ülalloetletud sööklaid opereerivad toitlustusettevõtete ketid. Eesti suurim toitlustusettevõtete kett on Fazer Amica Eesti. 7 Kaubanduskeskuste suurköögid valmistavad laias valikus kulinaariatooteid kaupluste pooltoodete lettidesse, erinevaid külmi ja kuumi toite valmistoodete lettidesse, samuti mitmesuguseid pagaritooteid. Keskusköögid toodavad pooltooteid, valmistoite ja eineid lennukitele, laevadele, rongidele. Need võivad valmistada pooltooteid ka teistele köökidele ning kulinaariatooteid ja valmistoite toidukauplustele. Keskusköökidest võidakse viia valmistoitu koolide, firmade jne sööklatesse ja teistesse ettevõtetesse
Suurköögi äriidee 3 Suurköögi mõiste Suurköögid võivad olla toitlustusettevõtted, mis tegutsevad õppeasutustes, haiglates ja teistes meditsiiniasutustes, hooldusteenust pakkuvates ettevõtetes, hotellides ja teistes majutusasutustes, spaades, laevadel jne. Suurköögid võivad olla ka iseseisvalt toimivad ettevõtted, mis toodavad pooltooteid (näiteks lihast, köögiviljast), kulinaariatooteid (näiteks salatid, võileivad), pagaritooteid (näiteks pirukad, väikesaiad, koogid), valmistoite teistele suurköökidele või ettevõtetele (näiteks lennu- ja laevafirmadele), kauplustele ja erinevatele klientidele, samuti peoteenust pakkuv ettevõte. Suurköögid võivad kuuluda riigile, kohalikele omavalitsustele või olla eraomandis. Suurköökide toimimise eripäraks on pooltoodete ja/või toidu valmistamine suurtes kogustes. Valmistoidu tootmisel kasutatakse palju
Samas on tootmishooned amortiseerunud ning suurte energiakuludega. See olukord iseloomustab peaasjalikult mageveekalaliikide töötlemisüksusi. Pelaagilisi kalaliike nagu kilu ja räim töödeldakse enamjaolt tootjaorganisatsioonide poolt rajatud kompaktsetes külmhoonetes, mis on varustatud kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega nii töötlemises aspektist kui ka toodete pakendamises. Mageveekala töötlemisettevõtted fileerivad ning teevad erinevaid kulinaariatooteid kilu ja räime töötlemissektoris läheb põhirõhk kala külmutamisele. Tootearendusse on kalatöötlemisettevõtetes investeeritud vähe, peaasjalikult seetõttu, et see on kallis. 44 Tootearendusega tegelevad ettevõtetes reeglina samad töötajad, kes on igapäevaselt seotud tootmisprotsessiga. Kalatööstuste toodang jooksevhindades oli 2010. aastal 110 miljonit eurot, töötaja kohta oli toodang jooksevhindades 63 tuhat eurot
annaabi.ee 
